Kind­ral­ma­jor TÕ­NIS­SO­NI va­ha­ku­ju Keh­ra muu­seu­mi jaoks on val­mis

359
ALEK­SAN­DER TÕ­NIS­SO­NI va­ha­ku­ju, mis on veel Viim­sis WAX Stuu­dios.

Ava­mi­ne koos ALEK­SAN­DER TÕ­NIS­SO­NI­LE pü­hen­da­tud aja­loo­kon­ve­rent­si­ga lük­kus Ees­tis keh­ti­va erio­lu­kor­ra tõt­tu eda­si.

Eel­mi­sel lau­päe­val, 18. ap­ril­lil pi­da­nuks Keh­ras Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mis toi­mu­ma kind­ral­ma­jor Alek­san­der Tõ­nis­so­ni 145. sün­niaas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud aja­loo­kon­ve­rents koos 1. di­vii­si üle­ma va­ha­ku­ju ava­mi­se­ga.

Alek­san­der Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju on pla­nee­ri­tud Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi, sest Keh­ra jaa­ma­hoo­nes asus 1. di­vii­si staap, kuid suu­re mak­su­mu­se tõt­tu jäi see muu­seu­mi ava­mi­seks 2018. aas­ta veeb­rua­ris te­ge­ma­ta. Möö­du­nud sü­gi­sel sai MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam va­ha­ku­ju jaoks Lea­der-prog­ram­mist 6000 eu­rot, 1500eu­ro­ne omao­sa­lus ko­gu­ti an­ne­tus­test.

Alek­san­der Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju te­gid Ene ja And­res Mänd, ku­ju pea mo­del­lee­ris nen­de skulp­to­rist poeg Paul Mänd.

Üle ka­he aas­ta on Keh­ra muu­seu­mis staa­biü­le­ma laua juu­res seis­nud Alek­san­der Tõ­nis­so­ni pa­pist ku­ju. Pea­gi hak­kab laua ta­ga is­tu­ma kind­ral­ma­jo­ri va­ha­ku­ju.

„Ku­ju on val­mis ja pi­di eel­mi­sel nä­da­lal Viim­sist Wax Stuu­diost Keh­ras­se jõud­ma, kuid riie­tu­se üks de­tail on veel Saa­re­maal. Ku­na ava­mi­ne tu­li na­gu­nii eda­si lü­ka­ta, ei ole meil kii­ret ja oo­ta­me, ku­ni va­ha­ku­ju on lõp­li­kult val­mis,“ sõ­nas MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam juht An­ne Oruaas.

Va­ha­ku­ju on elu­suu­ru­ses, Alek­san­der Tõ­nis­so­ni mõõ­dud ar­ves­ta­ti väl­ja va­na­de fo­to­de jär­gi: „Ta oli suh­te­li­selt pikk mees, kuid meie muu­seu­mis hak­kab is­tu­ma – sa­ma töö­laua ta­ga, mil­le juu­res on se­ni ol­nud Tõ­nis­so­ni pa­pist ku­ju.“

An­ne Oruaas rää­kis, et Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­jul on sel­jas vä­ga uh­ke mun­der, mis õm­mel­di Saa­re­maal. Ku­na Ees­ti sõ­ja­väel ei ol­nud 1919. aas­tal veel oma vor­mi, riie­ta­ti ku­ju tsaa­riar­mee vor­mi, mi­da Alek­san­der Tõ­nis­son sel ajal kan­dis. Mun­der tel­li­ti Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi soo­vi­tu­sel Saa­re­maa Sõ­ja­va­ra Selt­silt, kus ole­vat sel­le te­ge­mi­seks kõi­ge roh­kem kom­pe­tent­si. Sõ­ja­muu­seu­mis on Ees­ti sõ­ja­väe mund­ri­te pü­si­näi­tus, mil­le ku­raa­tor on Saa­re­maa selt­si juht Mar­gus Si­ni­mets.

Si­nel, mis pan­nak­se muu­seu­mis ilm­selt va­ha­ku­ju juur­de na­gis­se, et ei var­jaks mund­rit, on tel­li­tud Val­ge­ve­nest: „Mar­gus Si­ni­met­sa jaoks on vä­ga olu­li­ne, et kõik oleks tõe-t­ruu ning just Val­ge­ve­nes pi­di ole­ma si­ne­li jaoks õi­ge ma­ter­jal ja pa­ri­mad õmb­le­jad.“

An­ne­ta­jaid oli sa­du
Va­ha­ku­ju ava­mi­sel oli plaan tä­na­da kõi­ki an­ne­ta­jaid, tä­nu kel­le­le sai Keh­ra Raud­tee­jaam kok­ku va­ha­ku­ju tel­li­mi­seks va­ja­li­ku omao­sa­lu­se. An­ne Oru­aa­sa sõ­nul oli an­ne­ta­jaid sa­du.
„Eri­li­ne tä­nu kuu­lub nei­le Keh­ra nais­te­le ee­sot­sas sel­le pro­jek­ti ju­hi Anu Mäeo­ru­ga, kes ku­du­sid mei­le kin­daid ja sok­ke, mi­da ole­me siia­ni muu­seu­mis 5 eu­ro eest müü­nud. Roh­kem kui poo­le 1500eu­ro­sest omao­sa­lu­sest ole­me saa­nud nen­de müü­gi­tu­lust,“ lau­sus ta.

Keh­ra muu­seu­mi ava­päe­val 2018. aas­tal ava­ti seal ka näi­tus „Sa­da paa­ri kin­daid-sok­ke Ees­ti 100. sün­ni­päe­vaks“, mil­le tar­vis olid Keh­ra 34 naist ku­du­nud kok­ku üle 170 kin­da- ja so­ki­paa­ri, hil­jem oli nen­de üles­kut­se­ga veel lii­tu­jaid ning sok­ke-kin­daid ko­gu­ti raa­ma­tu­kok­ku ja too­di ka muu­seu­mis­se juur­de: „Nii et an­ne­ta­jaid on ol­nud to­hu­tult pal­ju – nii nai­sed, kes ku­du­sid, aga ka kõik need, kes on müü­giks too­dud sok­ke-kin­daid ost­nud.“

Li­saks on va­ha­ku­ju jaoks an­ne­tu­si teh­tud Keh­ra muu­seu­mi kor­jan­dus­kar­pi ning MTÜ pan­ga­kon­to­le.

MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam küm­nen­dal, Alek­san­der Tõ­nis­so­ni­le pü­hen­da­tud aja­loo­kon­ve­rent­sil, oli ka­vas et­te­kan­ne Sõ­ja­muu­seu­mi en­di­selt tea­du­rilt Le­ho Lõh­mu­selt, kes on 2004. aas­tal il­mu­nud raa­ma­tu „Unus­ta­ma­tu. Kind­ral Alek­san­der Tõ­nis­son“ koos­ta­ja. Ka­lev Naur Jõh­vi Muu­seu­mi Selt­sist pi­di rää­ki­ma Tõ­nis­so­ni te­ge­vu­sest Ida-Vi­ru­maal, ku­hu kind­ral­ma­jor sai en­da­le sõ­ja­lis­te tee­ne­te eest kin­giks Edi­se mõi­sa. Ants Siim Tar­tu Lin­na­muu­seu­mist kut­su­ti kõ­ne­le­ma Alek­san­der Tõ­nis­so­nist Tar­tu lin­na­pea­na ning Ees­ti va­ha­ku­ju­de loo­jad Ene ja And­res Mänd ka­vat­se­sid tut­vus­ta­da va­ha­ku­ju­de te­ge­mist ja Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju loo­mist.
„Va­ha­ku­ju ava­mi­se ja aja­loo­kon­ve­rent­si toi­mu­mi­se uus kuu­päev po­le veel pai­gas, vaa­ta­me, mis elu toob, tõe­näo­li­selt ei toi­mu need en­ne sü­gist. Meil on soov kon­ve­rent­si ajaks Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mist Keh­ras­se tuua ka Tõ­nis­so­ni kõik au­ra­had, nii need, mille sai tsaa­riar­meest kui need, mille tee­nis väl­ja Ees­ti rii­gilt. Lä­bi­rää­ki­mi­sed sõ­ja­muu­seu­mi­ga veel käi­vad,“ rää­kis An­ne Oruaas.