Anija valla Salumäe külas avati mälestuskivi Harju-Jaani köstri- ja kihelkonnakoolile

2844
Kihmla-Salumäe külarahvas äsjaavatud mälestuskivi juures.

Kihmla-Salumäe külarahvas paigaldas mälestuskivi ja infotahvli 270 aastat tagasi asutatud kooli asukohta.

„270 aastat tagasi ei olnud siin nii palju rahvast kui täna, sest kool ei olnud alanud. Koolimaja juurest oli kosta kopsimist, sest ehitus oli veel pooleli. Kool pidi hakkama käima alles novembri alguses, mardipäeval. Sest lapsed olid karjas ega saanud enne ära tulla, kui loomad pandi lauta,“ jutustas Raasiku koduloo-uurija Ilse Tudre laupäeval, 5. septembril Salumäe külas, kus avati mälestuskivi ja infotahvel Raasiku kooli eelkäijatele, Harju-Jaani köstrikoolile ja kihelkonnakoolile.
„Soovin, et see mälestusmärk oleks meie maadel kasvavatele ja koolis käivatele põlvkondadele kui targa kivi sümbol,“ lausus Anija vallavanem Arvi Karotam.
Kihmla-Salumäe külaplatsi ees avatud mälestuskivil on tekst „Siin tegutses Harju-Jaani köstrikool 1745-1865, kihelkonnakool 1874­-1885“. Kivi kõrval on puidust infotahvel, millel on ülevaade kahe kooli ajaloost, edaspidi on kavas infotahvli tekstiosa täiendada ning tuua kivi ja tahvli juurde valgustus.

Idee kihelkonnapäevadelt
Eelmisel aastal sõideti MTÜ Tuulekell eestvõttel Harju-Jaani kihelkonnapäevade raames mööda paiku, kus asusid või asuvad koolid ning koostati Harju-Jaani koolidest veebinäitus. Pärast seda tekkis Kihmla-Salumäe külaelu eestvedajatel mõte – võiks kuidagi jäädvustada ka selle, et Raasiku kooli eelkäijad on asunud nende külas. Kui hakkas lähenema kohaliku omaalgatuse programmist toetuse taotlemise tähtaeg, peeti omakeskis aru ning otsustati endiste köstri- ja kihelkonnakoolide asupaik tähistada mälestuskiviga.
KOPist saadi mälestuskivi paigaldamiseks 1554 eurot, Anija vallaeelarvest toetati ettevõtmist 230 euroga.
„Kivi leidsime siit teiselpool teed, kus olid kooli varemed. Kahjuks ei ole need enam säilinud, kuid seal on kivihunnik ning loodan, et leidsime selle kivi päris õigest kohast,“ ütles Kihmla-Salumäe  külavanem  Anneli  Verpson.
„Ülle Siska ja Olev Sinijärv mõtlesid tekstilahenduse, mina joonestasin plaadi, lasin selle välja lõigata ja lihvida ning koos Omari Sinijärvega kinnitasime kivile,“ rääkis MTÜ Kihmla-Salumäe juhatuse esimees Martin Vislapuu.
Ta lisas, et esialgu oli plaan panna kivile tahvel koos suurema hulga infoga, kuid selle tellimine oleks läinud väga kalliks, seetõttu otsustati mälestuskivi kõrvale paigaldada eraldi infotahvel. Ka see on Kihmla-Salumäe külameeste endi tehtud. Infotahvlil on kirjas Salumäe külas asunud köstri- ja kihelkonnakoolide ajalugu.
„Tahtsime stendile lisada ka koolimaja pildi, kuid meil ei ole seda,“ sõnas Martin Vislapuu.
Ta kõneles, et paljud koduloohuvilised, kes tulid vaatama, olevat lootnud näha kunagise koolihoone pilti, kuid seda ei ole õnnestunud siiani leida. Anneli Verpson arvas – ehk nüüd, kui kooli asupaik on mälestuskiviga tähistatud, meenub kellelegi, et on selle pilti kusagil näinud, kas või mõnes vanavanemate albumis.

Puidust õlgkatusega majake
Aimu, milline võis olla esimene koolimaja Salumäe külas, saab Ilse Tudre kirjeldusest: „Maja, mis siia 270 aastat tagasi ehitati, oli puidust ja õlgkatusega. Sellel olid pisikesed aknad kämblasuuruste ruutudega, mis olid kaetud seapõiega.  Koolimajal ei olnud ka korstnat, sest ka neid ei tuntud veel. Ahi oli küll, kui seda köeti, lasti algul ukse ülevalt poolt ving välja, pärast tehti uks üleni lahti ja tuulutati tuba. Ahi oli soe, lapsed lasti teisest ruumist tuppa ning õppetöö võis alata.“
Koduloo-uurija rääkis, et tegelikult oli 1745. aastal Salumäe külla ehitatud kool sealkandis juba kolmas, kaks esimest olid Kambi mõisa Uustalu Abrami talus, need oli asutanud pastor Heinrich Cristoph Wrede. Ilse Tudre jutustas, et kooli asutamine polnud lihtne, kuna mõisnikul oli ükskõik, kas kahe härja järel kõndinud talumees oskas lugeda või mitte. Kuid pastor Wrede olnud suur entusiast ning soovinud, et inimesed valgustaksid end jumalasõnaga ja noorsugu kasvaks korralikuks. Ta rajas kooli ka Albus ning kutsuti 1742. aastal Tallinnasse Toomkirikusse õpetajaks.
Kuna köster ja mõisavalitseja, kelle maal kool asus, ei saanud omavahel läbi, võttis mõisnik pärast Wrede lahkumist koolilt praeguse pastoraadi taga olnud maa ära ja andis asemele 10 hektari suuruse maatüki kirikust üle kolme versta eemale Salumäe külla. Köstrikooli uus maja ehitati sinna 1773. aastal. Ajalooürikutes on kirjas, et see sai 9 sülda pikk ja 5 lai. See koolimaja töötas 1865. aastani ning järgmisel aastal hakati külla punastest tellistest ehitama köstrile uut elumaja.
Kui 1874. aastal hakkasid ärksad mõisnikud Salumäe külla tegema kihelkonnakooli, arvas köster Carl Gustav Reinwald, et tema maja sobib koolile hästi. Ta ostis endale talu Haljava külla ning käis sealt lapsi õpetamas. Kihelkonnakooli tulid lapsed, kellel külakool oli läbitud. Algul oli siin lapsi kümmekond, parimatel päevadel 25-27. Kooli lõpetajad said muuhulgas hea saksa ja vene keele oskuse ning võisid pärast kutseeksami andmist minna külakooli õpetajaks.
Harju-Jaani kihelkonnakoolile pakkus konkurentsi aasta varem asutatud Aruküla apostlik vene õigeusu kool. Kuna seal oli õppetöö tasuta, kuid kihelkonnakoolis maksis 5 rubla aastas, jäi viimases õpilasi järjest vähemaks hoolimata sellest, et õigeusu koolis oli õppetöö vene keeles. Peagi 11 aastat tegutsenud kihelkonnakool suleti.
Hiljem olid koolihoones  rentnikud, kui 1940ndate aastate lõpus kolisid sealt viimased elanikud välja, tassiti maja kivihaaval laiali ning 1950ndate keskel polnud majast enam midagi alles.
„Praeguseni on säilinud vaid keldrivõlvike, mis tõestab, et siin on tõesti olnud hoone,“ sõnas Ilse Tudre.

Kivi avati ja õnnistati
„Tänane väärikas sündmus leiab aset tänu teie külakogukonnale,“ kiitis vallavanem Arvi Karotam Kihmla ja Salumäe külade rahvast ning eemaldas koos külavanem Anneli Verpsoniga endiste koolide mälestuskivilt katte.
Vallavanem lisas: „ Mul on hea meel, et meie koolid muutuvad järjest tugevamaks ja paremaks keskkonnaks lastele hea hariduse andmisel. Raasiku kool on meile eeskujuks. Nüüd, kui Kehra gümnaasiumi juhib uus juhtkond – vilistlastest õpetajad on tulnud oma kogemustega viima kooli uuele tasemele – loodan, et edaspidi leiavad Raasiku lapsed pärast põhikooli lõpetamist tee taas Kehra gümnaasiumisse, nagu see oli aastakümneid tagasi.“
Mälestuskivi õnnistas Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga, kes märkis, et oma esivanemate tegemiste ja tavade meelespidamine annab meile juured ja püsivuse.  Ta andis edasi ka Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi tervitused: „Ta palus teile öelda: on väga väärt ettevõtmine, et ühele koolile pannakse mälestuskivi.“
Raasiku praegusest koolist rääkis ajalooõpetaja Merike Leetjõe, Kihmla-Salumäe külade vanemast ajaloost Ants Miidla. Mälestuskivi avamisel esines omaloomingulise luuletusega Kihmlast pärit Ivo Einmaa ning laulis Liis Õunpuu, keda saatis õpetaja Heli Karu.
Kodukandi ajalugu uurinud ja talletanud Ants Miidla ja Anne Oruaas Lehtmetsast tõid Kehra küla elaniku Olaf Schmeidti kingitusena kaasa tammepuu, mis istutati Kihmla-Salumäe külaplatsile.