Ani­ja Val­la Las­teae­da­de uus di­rek­tor PI­RET TIS­LAR on naa­ber­val­last Kuu­sa­lust

558
Ani­ja Val­la Las­teae­da­de di­rek­tor PI­RET TIS­LAR kan­nab uh­ku­se­ga oma lem­mik­kin­gi, mil­le eel­mi­ses töö­ko­has Por­ku­ni koo­lis õp­pi­vad lap­sed kau­nis­ta­sid le­go­klot­si­de­ga.

„Siin on kolm oma­näo­list ma­ja, mil­le va­he­le ei saa pan­na võr­dus­mär­ki, las­teaiad on vä­ga eri­ne­vad ja see on­gi to­re,“ üt­leb Pi­ret Tis­lar, kes ala­tes 7. au­gus­tist on kol­me las­teaia­ma­ja ühen­da­va asu­tu­se Ani­ja Val­la Las­teaiad di­rek­tor.

Te­ma juh­ti­da on kaks las­teae­da Keh­ras – 9 rüh­ma­ga Las­te­ta­re ja 6 rüh­ma­ga Le­pat­rii­nu – ning 3 rüh­ma­ga Mõm­mi­la las­teaed Ala­ve­res.

Eria­lalt eri­pe­da­goog
Pi­ret Tis­lar on pä­rit Lää­ne-Vi­ru­maalt, kuid ala­tes 2006. aas­tast elab Kuu­sa­lu val­las Kiius.
Kun­da kesk­koo­li lõ­pe­ta­mi­se jä­rel õp­pis ta Mõd­ri­ku teh­ni­ku­mis põl­lu­ma­jan­dus­lik­ku raa­ma­tu­pi­da­mist, see­jä­rel Maaü­li­koo­lis fi­nants­juh­ti­mist, kuid üli­kool jäi poo­le­li. Ta on õp­pi­nud ka nais­te üle­rõi­vas­te rät­se­paks ja sel­lel eria­lal mõn­da ae­ga töö­ta­nud, töö­ta­nud ka rei­si­bü­roos, kä­si­töö­sa­lon­gis ja res­to­ra­nis ju­hi abi­na.

Pä­rast esi­mes­te las­te sün­di sai Pi­ret Tis­la­rist Tal­lin­nas sih­ta­su­tu­ses In­no­ve Eu­roo­pa Sot­siaal­fon­di koor­di­naa­tor, see­jä­rel ai­tas ta ek­sa­mi- ja kva­li­fi­kat­sioo­ni­kes­ku­ses käi­vi­ta­da õp­pe­nõus­ta­mis­kes­ku­si, mil­lest said al­gu­se Ra­ja­leid­ja kes­ku­sed, ning töö­tas ka pro­jek­ti­port­fel­li hal­du­ri­na Ees­ti E-ter­vi­se Sih­t­asu­tu­ses.

„Õp­pe­nõus­ta­misp­rog­ram­mi ajal puu­tu­sin kok­ku tu­gis­pet­sia­lis­ti­de­ga. See tun­dus äge maailm, mil­lest ma mi­da­gi ei tead­nud, kuid taht­sin tea­da. Sel­lest tek­kis soov min­na õp­pi­ma eri­pe­da­goo­gi­kat. Kirg sel­le ala vas­tu sai te­ge­li­kult al­gu­se mi­nu esi­me­sest po­jast, kes sün­dis ras­ke vää­ra­ren­gu­ga. Ka­he ja poo­le aas­ta jook­sul, mil ta elas, sain ko­ge­da, kui­das eri­li­sed lap­sed te­ki­ta­vad võõ­ris­tust, kui­das neid ei oo­da­ta ku­sa­gi­le. Käi­sin Rak­ve­re las­teae­da­de us­te ta­ga kü­si­mas, kas nad võ­tak­sid ka mi­nu lap­se vas­tu, kuid mul­le ei an­tud min­git loo­tust. See oli 2000nda­te al­gu­ses, aeg oli tei­ne. Ka sel­le­pä­rast sai eri­pe­da­goo­gi­kast mu sü­da­me­tee­ma,“ rää­gib Pi­ret Tis­lar.

Kui ta Tal­lin­na üli­koo­li 2016. aas­tal ma­gist­rik­raa­di­ga lõ­pe­tas, läks Kuu­sa­lu kesk­koo­li juh­ti­ma loo­da­vat tu­gi­kes­kust: „Meil olid tööl lo­go­peed, eri­pe­da­goog, sot­siaal­pe­da­goog, te­gi­me Ki­Va prog­ram­mi. Kui­gi eri­pe­da­goo­gi tööd sain te­ha vä­he, oli see vä­ga äge aeg.“

Ne­li aas­tat hil­jem nä­gi Pi­ret Tis­lar kuu­lu­tust, et Lää­ne-Vi­ru­maa­le Por­ku­nis­se ot­si­tak­se koo­li­juh­ti. Kui­gi ei plaa­ni­nud töö­koh­ta va­he­ta­da, saa­tis ta kan­di­dee­ri­mi­seks oma do­ku­men­did. Kut­su­ti vest­lu­se­le ja pal­ga­ti di­rek­to­riks. Pi­ret Tis­lar kii­dab, et ne­li aas­tat Por­ku­ni koo­lis, kus õpi­vad in­tel­lek­ti­puu­de­ga lap­sed üle Ees­ti, oli vä­ga hu­vi­tav ja õpet­lik, kuid tä­na­vu ke­va­del an­dis ta lah­ku­mi­sa­val­du­se.

„Vä­si­sin ära. Se­da enam, et sõit­sin iga päev Kuu­sa­lu ja Por­ku­ni va­het, eda­si-ta­ga­si 170 ki­lo­meet­rit,“ sel­gi­tab ta.

Koo­li­ju­hi­na töö­ta­des as­tus ta aas­ta ta­ga­si taas õp­pi­ma – Ani­ja Val­la Las­teae­da­de uus di­rek­tor oman­dab Tar­tu Üli­koo­lis ha­ri­du­sin­no­vat­sioo­nis teist ma­gist­rik­raa­di. Ta kin­ni­tab, et kõik uued tuu­led ja mõt­ted ha­ri­du­ses on tal­le sü­da­me­lä­he­da­sed.

Suht­le­mi­ne ja kee­leõ­pe
Esi­me­sed töö­nä­da­lad Ani­ja Val­la Las­teae­da­de di­rek­to­ri­na on Pi­ret Tis­la­ri sõ­nul just­kui koo­liaeg.

„Ini­me­si on vä­ga pal­ju, kol­mes las­teaias kok­ku 80 töö­ta­jat. Saa­me juht­kon­na­ga vä­ga sa­ge­li kok­ku, et mind kõi­ge­ga kurs­si viia. Keh­ra ma­ja­des on ka uus ma­jan­dus­ju­ha­ta­ja, õpi­me koos. Suur abi on ol­nud en­di­sest di­rek­to­rist Ma­ret Ki­vis­tust. Te­ma jät­tis mul­le to­re­da sei­su, kui alus­ta­sin, oli ai­nult üks õpe­ta­ja­kon­kurss veel poo­le­li. Nüüd on kõik õpe­ta­jad ole­mas, ot­si­me veel abiõ­pe­ta­jat Le­pat­rii­nus­se ja üht tu­gii­si­kut,“ ju­tus­tab Ani­ja Val­la Las­teae­da­de di­rek­tor.

Ta peab vä­ga olu­li­seks saa­da oma töö­ta­ja­te­ga tut­ta­vaks ning või­ma­li­kult pal­ju su­hel­da, sest prob­lee­mid te­ki­vad te­ma sõ­nul ta­va­li­selt sel­lest, kui oma­va­hel ei rää­gi­ta: „Olen öel­nud, et mi­na olen siin sel­leks, et kuu­la­ta mu­re­sid ja ai­da­ta nei­le la­hen­du­si lei­da.“

Kol­mest las­teaia­ma­jast iga jaoks tal kind­lat nä­da­la­päe­va ei ole, kuid püüab jõu­da iga­le poo­le: „Tõ­si, kõi­ge roh­kem olen ol­nud Las­te­ta­res, sest siin on kõi­ge roh­kem töö­ta­jaid, kõi­ge roh­kem rüh­mi ja prae­gu ka kõi­ge roh­kem te­ge­mist – las­teaia­ma­ja juur­dee­hi­tus, kee­le­kümb­lus ja ees­ti­keel­se­le ha­ri­du­se­le üle­mi­nek. Kuid juht­kon­na koo­s­o­le­kud ole­me sät­ti­nud nii Le­pat­rii­nus­se kui Mõm­mi­las­se.“

Kee­le­kümb­lu­sest ja ees­ti­keel­se­le ha­ri­du­se­le üle­mi­ne­kust kõ­nel­des möö­nab Pi­ret Tis­lar, et Keh­ra las­teae­da­des on töö­ta­jaid, kel­le kee­le­ta­se ei vas­ta nõue­te­le: „Tea­me, et esi­me­se­na lä­he­vad ees­ti­keel­se­le õp­pe­le üle alus­ha­ri­du­se and­jad. Meie ei oo­ta järg­mi­se aas­ta 1. sep­temb­rit, vaid star­di­me prae­gu. Ole­me koos­ta­nud ni­me­kir­ja töö­ta­jaist, kel­le kee­le­ta­se ei vas­ta nõue­te­le. An­nan en­da­le aru, po­le või­ma­lik, et nad lä­he­vad pä­rast päe­va­tööd ku­sa­gi­le ees­ti keelt õp­pi­ma. See­tõt­tu ot­si­me või­ma­lust tuua kee­leõ­pe ko­ha­pea­le.“

Esi­me­ne pro­jekt – ko­du­kant di­rek­to­ri­le tut­ta­vaks
Kehra ja kogu Anija vald on Piret Tislarile veel võõras. Sel­le­ga seo­ses tek­kis tal val­la­va­ne­ma ja ha­ri­dus­ju­hi­ga kol­mes las­teaia­ma­jas esi­mest kor­da käies spon­taan­selt idee las­te abi­ga piir­kon­da tund­ma õp­pi­da.

„Eel­mi­sel aas­tal on siin alus­ta­tud pro­jek­tõp­pe­ga. Tä­na­vu star­di­me­gi pro­jek­ti­ga „Ko­du­koht lap­se sil­me lä­bi“. Kõik rüh­mad osa­le­vad – kõi­ge­pealt va­li­vad oma ko­du­ko­has Keh­ras või Ala­ve­res ühe ko­ha, õpi­vad se­da ise põh­ja­li­ku­malt tund­ma ning siis tut­vus­ta­vad se­da teis­te­le. Kui­das ja kel­le­le li­saks mi­nu­le veel, al­les aru­ta­me,“ lau­sub las­teae­da­de juht.

Pi­ret Tis­lar kin­ni­tab, et hoo­li­ma­ta prae­gu­sest ame­tist on ta eria­lalt eri­pe­da­goog ning soo­vib ka edas­pi­di las­te jaoks eral­di ae­ga lei­da: „Ta­han oma ka­bi­net­ti tuua ühe väi­ke­se laua ja too­lid, et pi­si­kes­te­ga ae­g-ajalt siin koh­tu­da, sest di­rek­to­ri ka­bi­ne­tis nõu pi­da­da on na­tu­ke mi­da­gi muud kui omas rüh­mas.“

Eelmine artikkelKiiu-Aabla külas on päikesepaneeliga valgusti
Järgmine artikkelSõnumitoojas 30. augustil