Anija valla esimene laulu- ja tantsupidu toimus rahvamajas

854

Kuna ilmateated lubasid lausvihma, otsustati teha Anija valla esimene laulu- ja tantsupidu laupäeval, 2. juunil siseruumides.

Anija valla kultuurikeskuse juhataja Ruth Lille rääkis – kui korraldajad laupäeva lõunal kogunesid, tuli langetada raske otsus: „Uurisime erinevaid ilmateateid, kõik lubasid pärastlõunaks Kehrasse suurt vihma. Kuna tehnika edasi-tagasi tassimine pole väga kerge, ei hakanud me riskima. Pealegi olid hullud tuulepuhangud ning oli karta, et õues laulmist ei kuulegi.“

Vihma sadama siiski ei hakanud ning Kehra rahvamajas esinenud taidlejad laulsid-tantsisid – nagu Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas ennustas – peo lõpuks hoopis päikese välja.

„Loodame, et järgmisel korral saame teha selle peo õues, nagu plaanisime,“ ütles volikogu esimees ning soovis kõigile esinejaile sära silmadesse ja rõõmu südamesse.

Ligi kaks ja pool tundi kestnud peo jooksul esinesid Anija valla kõik koorid, ansamblid ja tantsurühmad, Kehra gümnaasiumi koorid, kunstidekooli pilli- ja lauluõpilased, solistidena astusid üles Älis Kropatšjov ning tänavu Harjumaa Laululapsel edukalt esinenud Caroli Kaalo ja Keijo Johann Norden.

Kontserdi lõpus andsid vallavanem Tiit Tammaru ning peo korraldajad esinejaile ja nende juhendajatele tänukirjad. Juhendajaile kingiti ka Alavere ja Voose käsitööringis Inge Jõgisoo juhendamisel tehtud kaelaehted. 

Pidu iga-aastaseks traditsiooniks?
Janne Kuuskla, kes juhendab mudilaste ja algklassiõpilaste rahvatantsurühmi ning tantsib ise valla segarühmas, märkis, et on tore, kui pakutakse esinemisvõimalusi: „Kuigi meie segarühmas on nii tegusad inimesed, et alati ei saa rühma kokku. Seetõttu tantsis meid siin täna vaid kolm paari.“

Tema lasteaialastele oli valla ühispidu alles teine esinemine, esimest korda tantsiti rahvamajas emadepäeval. Ka algklassilapsed pole rahvatantsuga aastaid esinenud, kuna pikka aega ei olnud neil juhendajat.

„Väiksemad esinevad rõõmuga, suuremad enam ei viitsi rahvatantsu õppida, see on liiga raske,“ tõdes juhendaja.

Janne Kuuskla märkis, et kindlasti olnuks peol rohkem rahvast, kui see oleks saanud toimuda õues või kas või spordihoones – rahvamaja saal jäi liiga väikeseks ning kuna oli rahvast täis, muutus umbseks ja lapsed ei jaksanud seal kaua olla. Kui lapsed olid ära esinenud, lahkus ka suurem osa neid vaatama tulnud vanematest.

Anija lauluansambli, Kehra gümnaasiumi mudilaskoori ning naisansambli Kodu juhendaja Liivi Kütt arvas samuti, et õues oleks taoline pidu kindlasti toredam ning siseruumis tundus kontsert liiga pikk, kuid uue traditsiooni alustamiseks oli see siiski vahva ettevõtmine: „Meil polegi ju oma valla laulupidu seni olnud.“
Ruth Lille arvas, et valla laulu- ja tantsupeost peaks saama iga-aastane traditsioon: „Et taidlejatel oleks võimalus näidata, mida nad on talv läbi õppinud. Peale selle aitab see kaasa ühtsustunde loomisele.“

Ta lisas, et kuu lõpus on kavas isetegevuskollektiivide juhtidega arutada, kuidas valla laulu- ja tantsupidu edaspidi korraldada, kas näiteks oleks mõttekam teha lastepidu täiskasvanute omast eraldi.