Anija mõisas tegutses nädal aega Salaagentuur

Kuue päe­va jook­sul kü­las­tas pä­ka­pik­ku­de Sa­laa­gen­tuu­ri um­bes 600 ini­mest.

Eel­mi­se nä­da­la es­mas­päe­vast lau­päe­va­ni oli Ani­ja mõi­sas pä­rast aas­tast va­heae­ga taas las­te­le mõel­dud jõu­lup­rog­ramm, mis sel korral oli ni­me­ta­tud Sa­laa­gen­tuu­riks. Viiel päe­val käi­sid Sa­laa­gen­tuu­ris las­teae­da­de-koo­li­de gru­pid, kol­mel päe­val oli ka­vas kolm, ka­hel kaks poo­le­tei­se­tun­ni pik­kust jõu­lup­rog­ram­mi. Lau­päe­val olid jõu­lu­maa­le oo­da­tud pe­red.

Poo­le­tei­se­tun­ni­ne jõu­lu­ka­va oli just­kui eten­dus, mil­les pub­lik sai osa­le­da. Pä­ka­pi­kud tut­vus­ta­sid las­te­le mõi­sa ees kas­va­vaid va­nu puid ning ja­ga­ti „pi­par­koo­de“, mil­le­ga pää­ses mõi­sa­maj­ja. Seal oli kah­te tup­pa si­sus­ta­tud kin­gi­tus­te pak­ki­mi­se kon­tor. Pä­ka­pi­kud sel­gi­ta­sid, kui­das töö­ta­vad maail­ma kõi­ge ko­le­da­maid kin­gi­kot­te kõi­ge ilu­sa­ma­teks muut­vad Vol­din-Vol­li, Lip­su-Lii­si, Tä­pin-Mar­ta ja tei­sed Sa­laa­gen­tuu­ri te­ge­la­sed. Sa­laa­gen­did olid pa­ra­jas­ti läi­nud uu­te kin­gi­tus­te ja­hi­le, pä­ka­pi­kud tut­vus­ta­sid töö­koh­ti ja lau­da­del lei­du­vat. Lap­sed said kat­se­ta­da kin­gi­pak­ki­de­le lip­su si­du­mist, kin­gi­pa­be­ri­le vär­vi­lis­te täp­pi­de te­ge­mist, kin­gi­pak­ki­de kaa­lu­mist.

Kin­gi­kau­nis­ta­mi­se väl­jaõp­pel mõi­sa saa­lis val­mis­tas iga osa­le­ja pä­ka­pik­ku­de ju­hen­da­mi­sel isik­li­ku kin­gi­ko­ti. Sai maius­ta­da tee ja pi­par­koo­ki­de­ga ning min­na pi­ku­ta­mis­tup­pa pat­ja­de­le põõ­na­ma. Ku­ni saa­bus oo­ta­ma­tu kü­la­li­ne – jõu­lu­va­na, kes sal­mi kü­si­mi­se ase­mel lu­ges hoo­pis ise las­te­le jõu­lu­jut­tu ning ja­gas kin­gi­tu­seks võ­lu­joo­ki, mis olid pa­ki­tud igaü­he en­da kau­nis­ta­tud kot­ti. Prog­ram­mi lõ­puks vii­di lap­sed mõi­sa keld­ris­se vaa­ta­ma lu­me­ma­si­nat.

Mõi­sa­tuur las­te­pä­ra­ses vor­mis
Sa­laa­gen­tuu­ris olid ame­tis Ani­ja mõi­sas töö­ta­vad Jan­ne Kal­lak­maa, Kad­ri Ki­vi­nurm, Sir­je Jõh­vik ja Pil­le Kul­la, Ani­jal ela­vad Vir­ve Vi­li­mäe ja Han­do Jõh­vik ning Mo­ni­ka Soo­saar ja Kirs­ti Haab­saar Kuu­sa­lu val­last.

„Mõi­sa re­konst­ruee­ri­mi­ne po­le ala­nud ning me ei saa­nud jät­ta jõu­lueel­sel ajal oma ruu­me ka­su­ta­ma­ta. Aru­ta­si­me, kas kor­ral­da­da jõu­lu­laat või jõu­lu­maa. Ku­na ta­ha­me vä­ga, et ka lap­sed käik­sid mõi­sas, ot­sus­ta­si­me jõu­lu­maa ka­suks,“ üt­les Ani­ja mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa.

Et­te­val­mis­tus­töid alus­ta­ti sep­temb­ri lõ­pus. Ku­na va­rem mõi­sa jõu­luü­ri­tus­tel osa­le­nud abi­li­sed olid sel­leks ajaks end muu­de jõu­luü­ri­tus­te­ga si­du­nud, ot­sus­ta­ti hak­ka­ma saa­da oma jõu­du­de­ga, pea­le sel­le kut­sus Jan­ne Kal­lak­maa Kuu­sa­lust ap­pi kaks sõp­ra.

„Kõik toi­mus tä­nu sel­le­le, et mei­le tu­li jõu­luin­gel Mo­ni­ka,“ sõ­nas mõi­sa sünd­mus­te kor­ral­da­ja Kad­ri Ki­vi­nurm.

Mo­ni­ka Soo­saar mõt­les väl­ja Sa­laa­gen­tuu­ri st­se­naa­riu­mi.

„See tu­li kui­da­gi isee­ne­sest. Ma olen vä­ga suur jõu­lu­fil­mi­de fänn, vaa­tan neid jõu­lu­de ajal ära mi­tu­küm­mend, ilm­selt need and­sid ins­pi­rat­sioo­ni,“ üt­les ta.

Ku­na ae­ga ja abi­vä­ge pol­nud pal­ju, pa­ni ta st­se­naa­riu­mis­se töö­toad, kus lap­sed olek­sid just­kui muu­seu­mis, kuid ei ole ai­nult kõr­valt­vaa­ta­jad, vaid saa­vad kõi­ke ka ise kat­su­da ja proo­vi­da, ol­la pä­ri­selt as­ja sees.

„Mo­ni­ka mõel­dud loo­le li­sa­si­me nüans­se vas­ta­valt meie mõi­sa­le, et näi­da­ta nen­de ruu­mi­de võ­lu. Meie jõu­lu­maa oli siin just­kui aja­loo­li­ne tuur, mis pan­dud las­te­pä­ra­ses­se vor­mi,“ sel­gi­tas Jan­ne Kal­lak­maa.

Kui kõik osa­le­jad olid kir­ja­pan­dud st­se­naa­riu­mi­ga tut­vu­nud ja mõis ehi­tud Sa­laa­gen­tuu­riks, män­gi­ti ka­va ühe kor­ra lä­bi. En­ne esi­mest las­te­grup­pi siis­ki pi­sut pa­bis­ta­ti, kuid jõu­lu­maa vii­ma­sel päe­val oli neil ise­gi kah­ju, et kuus päe­va ja 15 ühist eten­dust said nii rut­tu lä­bi.

„Nüüd on kõik ju­ba sel­ge na­gu see­bi­ve­si, va­ja­du­sel tu­leks ka une pealt,“ kin­ni­tas Kad­ri Ki­vi­nurm.

Las­te­le meel­dis
Ani­ja jõu­lup­rog­ram­mist käi­sid osa saa­mas pea­mi­selt Har­ju­maa ja Tal­lin­na koo­li­de-las­teae­da­de lap­sed, kõi­ge kau­ge­mad tu­lid Rap­la­maalt Kaiust. Nei­le, kes olid re­gist­ree­ru­nud, saat­sid kor­ral­da­jad kir­ja jõu­lu­va­nalt, see loe­ti las­te­le et­te bus­sis jõu­lu­maa­le sõi­tes. Kok­ku kü­las­tas Ani­ja Sa­laa­gen­tuu­ri kuue päe­va jook­sul um­bes 600 last.

Sa­laa­gen­tuu­ri „töö­ta­jad“ said neilt vä­ga pal­ju kii­ta.

„Sai­me vaid po­si­tiiv­set ta­ga­si­si­det. Mei­le too­di kin­gi­tu­si, jõu­lu­va­na­le kir­ju. Lap­sed kin­ni­ta­sid, et ta­ha­vad siia ta­ga­si tul­la,“ mär­kis Jan­ne Kal­lak­maa.
Kõi­ge eri­li­sem grupp, kes Ani­jal käis, olid vaeg­nä­gi­jad ja puu­de­ga lap­sed He­le­ni koo­list. Üks seal­ne laps, kes õpe­ta­ja­te sõ­nul ole­vat vä­ga pas­siiv­ne, ei rää­gi ega tee as­ju kaa­sa, ole­vat pä­rast Sa­laa­gen­tuu­ris käi­mist ha­ka­nud rää­ki­ma. Ühe­le pä­ka­pik­ku­dest kin­kis ta suu­re kal­lis­tu­se.