Anija mõis anti sihtasutusele Anija Mõisa Haldus

1862

Anija vallavolikogu võõrandas otsustuskorras Anija mõisa SAle Anija Mõisa Haldus.

Anija mõisa võõrandamiseks kutsuti neljapäevaks, 4. veebruariks kokku vallavolikogu erakorraline istung. Abivallavanem Marge Raja, kes on SA Anija Mõisa Haldus juhatuse liige, ütles, et Anija Mõisa Haldus soovib esitada EASi rahataotluse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse saamiseks.
„Konsulteerisime jaanuari lõpus EASi arenduskonsultandi Riin Roosaluga ning saime vastuse, et dokumendid, mis reguleerivad Anija valla ja sihtasutuse vahel Anija mõisa omandi- ja kasutusõigust, ei ole piisavad. Ta ütles, et hooned või objektid, kuhu soovitakse teha investeeringuid, peaksid olema taotleja omanduses. See peab olema nähtav kinnistusraamatus,“ rääkis Marge Raja.
Praegu on Anija mõis kinnistusraamatu järgi Anija valla omanduses ning pärast sihtasutuse Anija Mõisa Haldus asutamist detsembris 2008, on mõis antud sihtasutuse hallara. Et sihtasutus saaks esitada rahataotluse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse, tegi vallavalitsus ettepaneku võõrandada sihtasutusele Anija Mõisa Haldus otsustuskorras ja tasuta Anija mõisas vallale kuuluv vara – kinnistu, millel on mõisa peahoone, ait ja teenijate maja.
Mõisapargi tagumine osa, niinimetatud inglise park, asub eraldi kinnistul, ka see kuulub vallale ning seda haldab sihtasutus, kuid selle võõrandamist vallavalitsus ei taotlenud. Abivallavanem põhjendas, et praegu pole seda vaja – igal fondil ja rahastajal on oma tingimused. Sihtasutus on siiani teinud Anija mõisa kinnistutel ja hoonetel parendusi ligi 300 000 euro väärtuses ning seni pole nõutud, et vara oleks sihtasutuse oma.

Arutelu volikogus
Kaisa Tamkivi soovis teada, kas vallavalitsus pole mõelnud, et rahataotluse piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse saamiseks esitaks vallavalitsus ning mõisahooned jääksid sel juhul valla omandisse. Marge Raja vastas, et majanduslikult mõistlikum on, kui investeeringuid teeb sihtasutus, kes on käibemaksukohuslane.
Kaisa Tamkivi lisas, et volikogu soovib garantiid või turvatunnet, et sihtasutuse nõukogu ei teeks mõisakompleksiga tehinguid oma äranägemise järgi, vaid peaks selleks saama vallavalitsuse või volikogu nõusoleku.
Abivallavanem selgitas, et Anija vald, kui SA Anija Mõisa Haldus omanik, saab oma õigusi, soove ja huve teostada sihtasutuse nõukogu kaudu. Nõukogus on 5 liiget, ilma nõukogu nõusolekuta ei saa ka sihtasutuse juhatus teha tehinguid varaga: „Sihtasutuse nõukogul on suured õigused, suur vastutus ja suur kohustus. Sihtasutuste seaduse § 32 sätestab, et nõukogu liige peab oma kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ning et nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud sihtasutusele kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. See vastutus laieneb neile ka viis aastat pärast nõukogust lahkumist.“
Jaan Oruaas arvas: „Nõukogu liikme kohta on seaduses võtmesõnadeks kahju tekitav. Kui mõis müüakse kaks korda turuhinnast kallimalt, ei ole tõesti kahju tekitatud, kuid valla üldiste eesmärkidega see kokku ei lähe. Kui nõukogu teeb otsuse müüa mõis väga hea summa eest maha, ei saa volikogu sõnagi kaasa rääkida.“
Marge Raja selgitas, et seni on Anija Mõisa Halduse nõukogu juhtinud inimesed, kes on töötanud vallavalitsuses, vallavanem või vallavalitsuse liikmed. Praegu esindavad nõukogus Anija valda vallavanem Arvi Karotam ja finantsjuht Maarja Sikut. Lisaks neile kuuluvad nõukokku majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Piret Potisepp, Eesti Filmi Sihtasutuse filmiekspert, Soodla külas elav Raimo Jõerand ning OÜ Sweco EST, endise OÜ Vealeidja juhataja asetäitja Tarmo Needo.
„Infokanal või kontrollorgan on asutaja poolt olnud kogu aeg olemas, nõukogu ükski koosseis ei ole olnud selline, mille puhul vallavalitsus ei tea, mis seal toimub,“ kinnitas Marge Raja.
Ta lisas, et on juhatuse liikmena olnud nõukogu peaaegu kõigil koosolekutel ja seni on seal langetatud konsensuslikke otsuseid.
Jüri Lillsoo tegi ettepaneku lisada Anija Mõisa Halduse nõukokku ka volikogu esindaja.
Kaisa Tamkivi märkis: „See ei tähenda, et me umbusaldame, vaid, et seljatagune oleks kindel. Arvan, et tänaseid nõukogu liikmeid usaldame 100 protsenti, täpselt samamoodi ka vallavalitsuse liikmeid, kes sinna kuuluvad. Mure on pigem sellepärast, mis toob tulevik.“
Vallavara tasuta otsustuskorras võõrandamise poolt sihtasutusele Anija Mõisa Haldus olid kõik istungil osalenud volikoguliikmed.
SA nõukogu esimees, vallavanem Arvi Karotam ütles, et volikogu järgmisel istungil antakse ülevaade plaanidest Anija mõisaga: „Oleme jõudnud nii kaugele, et sihtasutus hakkab esitama rahataotlust, mille juures peab olema kaasfinantseerimisotsus. Tegu on väga suurte summadega.“
Vallavanem ütles Sõnumitoojale, et Anija mõisa kavandatakse baltisaksa pärandi- ja mõisakultuurikeskust. Selle aluskontseptsiooni on kokku pannud kohalik mõisate asjatundja Valdo Praust, konsulteeritud on paljude spetsialistidega.