Prü­gi põ­le­ta­mi­ne saas­tab õh­ku ja ohus­tab ini­mes­te ter­vist

862
DAG­MAR UND­RITS.

DAG­MAR UND­RITS,
kesk­kon­naa­me­ti vä­li­sõ­hu peas­pet­sia­list

Sü­gis toob kaa­sa ja­he­dad il­mad ja koos sel­le­ga küt­te­pe­rioo­di al­gu­se. Soo­ja saa­mi­seks te­hak­se ko­dus­tes küt­te­kol­le­tes tuld ning mõ­nes ma­ja­pi­da­mi­ses vi­sa­tak­se li­saks küt­te­puu­de­le ah­ju ka jäät­meid. Nii aga te­ha ei to­hi, sest ol­me­jäät­me­te põ­le­ta­mi­ne saas­tab õh­ku.

Ko­du­ses­se küt­te­kol­des­se, ol­gu siis ka­min, pliit, ahi või ka­tel, so­bib ai­nult pu­has kuiv puit. Sel­li­ne küt­te­ma­ter­jal põ­leb kõr­ge­mal tem­pe­ra­tuu­ril ning te­ki­tab vä­hem tuh­ka ja len­du­vaid saas­teai­neid. Tu­le­ha­ka­tu­seks so­bib üks­nes ki­le­ta­ma­ta papp või pa­ber.

So­bi­ma­tu küt­te­ma­ter­ja­li, nii niis­ke või töö­del­dud pui­du kui lau­sa jäät­me­te põ­le­ta­mi­sel te­ki­vad ter­vi­se­le oht­li­kud pee­ned osa­ke­sed ja vin­gu­gaas. Plast­jäät­me­te põ­le­ta­mi­sel len­du­vad aga eri­ti mür­gi­sed saas­teai­ned, näi­teks diok­sii­nid ja fu­raa­nid, mis või­vad põh­jus­ta­da vähk­tõ­be, vää­ra­ren­guid ja aren­gu­pee­tust. Korst­na kau­du õh­ku len­du­nud saas­teai­ned lan­ge­vad maa­pin­na­le ning vet­te, kust need oma­kor­da lii­gu­vad eda­si toi­du­laua­le, kui söö­me oma aias kas­va­ta­tud saa­du­si.

Diok­sii­nid on sil­ma­le näh­ta­ma­tud ja nen­de mõ­ju ini­me­se ter­vi­se­le ei aval­du ko­he. Võib min­na aas­taid, en­ne kui hai­gus­nä­hud ilm­ne­vad. Pea­le vä­li­sõ­hu jõua­vad saas­teai­ned ka si­seõh­ku, suu­re­mas ko­gu­ses näi­teks siis, kui pik­ka ae­ga küt­ma­ta ahi või pliit suit­su sis­se ajab. Põ­le­mi­sel tek­ki­nud pee­ned tah­mao­sa­ke­sed või­vad aga soo­dus­ta­da sü­da­me-ve­re­soon­kon­na ja hin­ga­mis­süs­tee­mi hai­gu­si.

Vä­li­sõ­hu kva­li­tee­di mõõt­mis­test sel­gub, et õhuk­va­li­teet hal­ve­neb pee­no­sa­kes­te tõt­tu just küt­mis­pe­rioo­di al­gul ja eel­kõi­ge ahi­küt­te­ga piir­kon­da­des. Suits ei rän­da kau­ge­le, ma­da­la­test korst­na­test väl­ju­nud suits ja suur osa saas­test lan­geb ma­ha sa­mas piir­kon­nas, sest kül­mal ajal on ha­ju­mis­tin­gi­mu­sed hal­ve­mad. Küt­te­pe­rioo­dil võib pee­no­sa­kes­test põh­jus­ta­tud õhu­saas­te küün­di­da ahi­küt­te­ga piir­kon­da­des ta­se­me­le, mis on võr­rel­dav liik­lu­sest tu­le­va saas­te­ga tipp­tun­nil ma­gist­raa­li ää­res.

Saas­teai­ne­te vä­hen­da­mi­seks tu­leb küt­mi­seks ka­su­ta­da ai­nult kui­va pui­tu. Niis­ked küt­te­puud ei süt­ti ah­jus kor­ra­li­kult ning süt­ti­mis­faas ve­nib märk­sa pi­ke­maks – see oma­kor­da suu­ren­dab vin­gu­gaa­si ja pee­no­sa­kes­te ar­vu­kust õhus. Niis­ke pui­du ka­su­ta­mi­ne tä­hen­dab ka, et osa soo­ju­sest lä­heb rais­ku, osa ener­giat ku­lub pui­du kui­va­ta­mi­se­le.

Tu­li tu­leks süü­da­ta ah­jus ala­ti üle­valt ja kui või­ma­lik, siis ha­lud la­du­da res­ti­na. Nii põ­le­vad puud pal­ju kõr­ge­mal tem­pe­ra­tuu­ril ja kesk­kon­da eral­dub vä­hem saas­teai­neid. Ku­na ah­juuk­se ava­mi­sel pais­kub saas­teai­neid tup­pa, peaks ust ava­ma või­ma­li­kult har­va.

Suu­rem ko­gus pa­pi- ja pa­be­ri­jäät­meid on põ­le­ta­mi­se ase­mel mõist­lik ring­lus­se saa­ta. Need saab viia ava­li­kes­se ko­gu­mis­kon­tei­ne­ri­tes­se või ko­ha­lik­ku jäät­me­jaa­ma, ku­hu saab viia ka plast­pa­ken­did. Lä­hi­ma jäät­me­jaa­ma, ava­li­ku pa­ken­di­kon­tei­ne­ri või vas­tu­se kü­si­mu­se­le, ku­hu mil­li­sed jäät­med viia, leiad le­helt ku­hu­viia.ee.

Ühe pe­re­kon­na te­ki­ta­tud jäät­me­te ko­duah­jus põ­le­ta­mi­sel va­ba­neb kesk­kon­da hin­nan­gu­li­selt sa­ma pal­ju tok­si­li­si ühen­deid kui 200 ton­ni prü­gi põ­le­ta­mi­sel jäät­me­põ­le­tus­te­ha­ses, kus põ­le­ta­tak­se jäät­meid sta­biil­selt kont­rol­li­tud kesk­kon­nas tem­pe­ra­tuu­ril 1000-1100 °C. Sel­li­se tem­pe­ra­tuu­ri juu­res põ­le­vad tok­si­li­sed õhu­saas­teai­ned vä­hem oht­li­keks põ­le­misp­ro­duk­ti­deks. See­vas­tu ko­duah­jus põ­lek­sid jäät­med ma­da­la­ma­tel tem­pe­ra­tuu­ri­del ja ebas­ta­biil­selt, mis­tõt­tu ei põ­le tok­si­li­sed ühen­did lõp­li­kult ära.