
Eelmisel kolmapäeval ja neljapäeval, 23.-24. aprillil toimus üle-eestiline omavalitsuste kriisiõppus „Kevadmurd 2025“. Kohalikud kriisikomisjonid harjutasid, kuidas koos elutähtsate teenuse osutajatega tagada kriisi korral inimestele eluks vajalikud teenused. Õppusel osalesid 72 omavalitsuse seas ka Anija, Kuusalu ja Raasiku valla kriisikomisjonid.
„Kevadmurru“ stsenaariumi kohaselt edastas kliimaministeerium kolmapäeva hommikul kell 9 üle-eestilise hoiatuse, et koordineeritud hübriidrünnakud Baltikumi energiataristu vastu ning keskmisest kõrgem tarbimine on põhjustanud korrapärases elektritootmises ulatuslikke tõrkeid. Esialgu töötas kõik tavaliselt, kuid anti hoiatus elektridefitsiidiks ja kuni 72tunniseks katkemiseks ning teavitati, et on hädaolukorra oht. Kell 10 andis keskkonnaagentuur õppusel hoiatuse, et lähipäevadel on oodata miinuskraade, tuule tugevnemist ning intensiivset lume- ja lörtsisadu, mis võib jätkuda mitu päeva, muuta teed kõikjal raskesti läbitavaks, teedele võivad langeda puud.
Neljapäeval tabas õppuse stsenaariumi kohaselt Eestit järjekordne küberünnakute laviin. Sihtmärgid olid taas peamiselt elutähtsate teenuste osutajad, riigiasutuste ja omavalitsuste veebilehed ning erinevad e-süsteemid. Elektrilevi andis vastavalt stsenaariumile teada, et rikke tõttu Harku alajaamas võib elekter olla katkenud rohkem kui 7 päevaks. Pärast elektrikatkestuste algust tekkisid probleemid sideoperaatorite tuumikvõrkudes, järjest laienesid sidekatkestuste piirkonnad. Mobiilitugijaamad olid rivist väljas, osa häirekeskuste andme- ja kõneside ühendustest katkesid, osaliselt ei olnud võimalik helistada ka hädaabinumbrile 112. Probleemid tekkisid stsenaariumi järgi veel elutähtsate teenuste – küte, vesi, kanalisatsioon – osutamisel, sest alternatiivsed lahendused puudusid või ei suutnud koormusele vastu pidada. Kell 11 anti teada, et elektri- ja sidekatkestustest tingitud olukord võib kesta veel 7 päeva.
Omavalitsused said kriisivõimekust testida
„Kevadmurru“ esimesel päeval oli tegu lauaõppusega, teisel päeval katsetasid mõned kriisikomisjonid väliõppusel „lumevangi“ jäänud abivajajate päästmist, katsetasid raadiosaatjate tööd, käivitasid generaatoreid, lumelükkajad ajasid sahad garaažidest välja.
Teise päeva hommikul said kõikide omavalitsuste kriisikomisjonid samaaegselt ülesande aidata inimest, kes elab nende vallas kriisistaabist 15 kilomeetri kaugusel, põhiteest kilomeeter eemal metsas. Legendi kohaselt laekus häirekeskusesse info, et seal Hädaoru talus on hingamisvaegusega inimene, kelle hapnikuballoon saab elektrikatkestuse tõttu kolme tunni pärast tühjaks.
Põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Siim Palu ütles, et omavalitsuste tagasiside sellele harjutusele oli väga positiivne – sundis neid oma võimekused kriitilise pilguga üle vaatama ja pakkus heas mõttes närvikõdi: „Ühtegi õiget lahendust ei olnud, iga omavalitsus lahendas probleemi enda võimekust ja ressursse arvestades. Mõni pani traktoritele sahad ette ja lõi valmiduse ise teed lahti hoida, teine suhtles valla teehooldusfirmaga, kolmas pöördus abipalvega päästeameti poole.“
Kogu kahepäevase õppuse kohta lausus Põhja päästekeskuse kriisibüroo nõunik Taavi Kaarmaa, nende soov oli, et iga valla kriisimeeskond kohtuks võimalikult reaalses olukorras ja harjutaks läbi tegevused nii enne kriisi kui kriisi ajal.
„Positiivsena võib välja tuua, et kohalike omavalitsuste kriisikomisjonid, töötajad ja partnerid tulid kokku ning said aimu, mis on nende reaalsed võimekused ja suutlikkused kriisi lahendada,“ märkis ta.
Õppuse peamise järeldusena võib Taavi Kaarmaa hinnangul välja tuua, kui oluline on järjepidev koolitamine, kriisiplaanide uuendamine ja tehniliste vahendite katsetamine: „Inimesed vahetuvad, telefoninumbrid muutuvad ja raadiojaamade akud saavad tühjaks. Raadiosaatja ei pruugi kohalikes omavalitsustes olla igapäevane töövahend, seetõttu peavad nende võimalikud kasutajad oma oskusi aeg-ajalt lihvima. Samuti on väga oluline, et valla kriisiplaanides hoitakse koostööpartnerite kontaktid ajakohasena, muidu ei saa partnereid kriisi ajal kätte. Oluline on veel, et igal kriisimeeskonna liikmel on isik, kes suudab teda asendada. Inimesed jäävad haigeks, lähevad pensionile ja nii edasi. Seetõttu peab olema paigas plaan B juhuks, kui kriisi ajal ei ole tööl ainukest inimest, kes oskab kasutada satelliittelefoni.“
Kriisibüroo nõunik lisas, et selliseid õppuseid ei tehta, et saada „linnuke kirja“: „Eesmärk on õppida ja saadud õppetunnid kinnistada, et päris kriisi ajal enam nii-öelda ämbrisse ei astutaks.“
Õppuse peakorraldaja, päästeameti elanikkonnakaitse nõuniku Jako Verniku sõnul soovitakse taolisi suurõppuseid edaspidi korraldada iga kahe aasta järel.
Anija vald
Anija valla kriisikomisjoni juht on vallavanem Riivo Noor. Õppusel osalesid lisaks temale komisjoni aseesimees ja sidekorraldaja, raadioamatöör Martin Kuivallik; teabekorraldaja asendaja, registripidaja-referent Kristiina Kari; evakuatsioonikorraldaja, abivallavanem Priit Vabamäe; sotsiaalvaldkonna korraldajad abivallavanem Tiina Silem, sotsiaalteenistuse juht Svetlana Lass ning asendaja, sotsiaaltööspetsialist Kristel Lään; varustuskorraldaja, heakorratöödespetsialist Jaan Takk ja asendaja Andreas Luur; majutuskorraldaja, sotsiaaltööspetsialist Airi Hõrrak; transpordikorraldaja, maa- ja teespetsialist Mait Paasik ja asendaja majandusspetsialist Martin Mändla; tehnilise toetuse korraldaja, vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ning komisjoni sekretäri asendaja, arendusjuht Tiina Viirna.
Riivo Noor ütles, et kutsus kolmapäeva hommikul sõnumirakenduse Singal kaudu valla kriisikomisjoni vallamaja saali: „Saime kokku, jagasin ülesanded, kes millega peab tegelema. Leppisime kokku, et tunni aja pärast kannavad ette. Kui uuesti kokku saime, jagasin järgmised ülesanded. Komisjoni sotsiaalvaldkonna eest vastutajad pidid välja selgitama sotsiaalteenuseid vajavad kliendid ja millist abi nad vajavad. Haridusvaldkonna inimesed pidid suhtlema ja jagama juhiseid koolidele-lasteaedadele. Majandusvaldkonna eest vastutajatel tuli suhelda teehooldajate ja kaugkütte pakkujatega, vaadata üle kerksuskeskused ja evakuatsioonikohad, kontrollida generaatoreid ning selgitada välja, kui palju on meil vaja nädalaks diiselkütust. Saime õppuste korraldajatelt päris palju ülesandeid või küsimusi, meie teabekorraldajaga vastasime neile staabist.“

Neljapäeval, kui stsenaariumi järgi oli lumetorm ning kadusid elekter ja side, arutas Anija valla kriisikomisjon esmalt, kuidas komisjoni liikmed saavad koguneda – mängiti läbi, kui palju on kasutada neliveolisi autosid, kellele ja kuhu tuleb järele minna. Et vajadusel saada ühendust lumelükkajatega, kes parasjagu kusagil töötavad, otsustati, et neile antakse raadiosaatjad. Veel pandi kaardile kirja, kellele ja kuhu on vaja kolme päeva jooksul viia toiduabi, koostati selle viimiseks marsruut. Valla sotsiaaltöötajad viisid õppuse käigus osadele inimestele Toidupangast saadud toidupakid ka reaalselt koju. Samuti lülitati Kehra koolimaja päriselt elektrivõrgust välja, kooli juurde transporditi generaator ja pandi tööle. Siltidega tähistati Kehra evakuatsioonikohad ning avalikud veevõtukohad – sinna pandi kellaajaline info, millal antakse joogivett.
Hingamisaparaadi all oleva inimese elupäästeoperatsioon otsustati lahendati selliselt, et Anija Valla Spordimaailma mootorsaaniga sõideti tema juurde, viidi akupank, mis töötab 3 tundi, ning üks komisjoni liige pidi jääma kohapeale, kuni saabub transpordiauto, mis toimetab inimese haiglasse. Kui haiglasse pole võimalik, siis suunatakse Kehrasse kerksuskeskusesse.
Kuu aega tagasi viis päästeamet Anija valla kriisikomisjonile läbi evakuatsiooniõppuse. Riivo Noore sõnul oli see värskelt meeles ning seekord sujus kõik väga hästi. Ta märkis, et kriisikomisjoni liikmed olid õhinaga õppuse juures ning pakkusid igale ülesandele uusi lahendusi: „Kõige suurem probleem, mis selgus, on see, et kui elektrit nädal aega pole ja õues on kümme kraadi külma, külmub Kehra ära, sest SW Energial ei ole generaatorit ning katlamaja ei suuda linnale sooja anda.“
Probleemi lahendamiseks käisid kriisikomisjoni liikmed õppuse käigus Kehra poodides ja said kokku 15 soojapuhurit, millega saaks tegeliku kriisi korral koolimajas vähemalt osa ruume soojemaks kütta: „Esitame SW Energiale toimepidevuse nõuded, anname ette temperatuurid, millest madalamale ei tohi katlamaja küttevett lasta. Kindlasti tuleb katlamaja viia generaatorivalmidusse ja saada sinna generaatorid. Teine mure, mida teadsime ka varem – kortermajad jäävad sellise kriisi tõttu ikkagi külmaks, sest nende soojusvahetid-pumbad töötavad elektriga. See tähendab, et korteriühistud peaksid tegema majade soojasõlmed generaatorivõimekaks ja ostma generaatorid.“
Päris elektrikatkestuse korral on valla kriisikomisjoni alternatiivne staabiruum Kehra päästekomandos, kus on ka generaatorivõimekus. Seal on kriisikomisjon varem õppuste ajal olnud, seekord ei hakatud sinna päriselt kolima, et mitte segada päästjate igapäevatööd.
Kuusalu vald
Kuusalu valla kriisikomisjoni juhib vallavanem Terje Kraanvelt. Õppusel osalesid ka evakuatsioonikorraldajad, abivallavanem Ranno Pool ning vallavalitsuse liige Sander Valdmaa; infojuhtimise korraldaja, kriisispetsialist Sven Jablonski; elutähtsate teenuste korraldajad haldusspetsialist Kair Tammel, teede- ja majandusspetsialist Madis Praks ning Kuusalu Soojus OÜ juhataja Kalle Küngas; haridusteenuste korraldaja, juhtiv haridusspetsialist Anu Kirsman; sotsiaalteenuste korraldaja, juhtiv hoolekandespetsialist Alvi Karp; kommunikatsioonispetsialist Triinu Rebane ja kommunikatsioonispetsialisti asendaja, kantseleispetsialist Pirge Paju; evakuatsioonikoha korraldaja, Kuusalu jaoskonna naiskodukaitsja Iivi Rool; piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu, Kaitseliidu Harju malevast Tiit Sillam, MTÜst Kolga Vabatahtlik Tuletõrjeühing Pilleriin Kurg. Hindaja oli Loksa päästekomando pealik, Kuusalu vallavolikogu liige Mait Kröönström.
Vallavanem Terje Kraanvelt kommenteeris, et õppuse kontseptsiooni järgi pidid kriisikomisjonid seadma endale eesmärgid, edastama need eelnevalt päästeametile ning hindajad hindasid nende ülesannete täitmist: „Meie üks ülesanne oli tagada kriisimeeskonna toimepidevus – meie kogunemisvõime, SITREPi avamine ja SMS sõnumite edastamine SITREP keskkonnas, elanike teavitamine, kriisikommunikatsiooni ülesannete täitmine. Lisaks kriisiolukorras elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine, ka sotsiaal- ja haridusteenuste korraldamine, pideva olukorrapildi ja turvalisuse tagamine ning palju muud. Praktilised harjutused olidki seotud töö korraldamise ja ümberkorraldamisega ning koduhooldusel olevate klientide kaardistamisega teenusevajaduse järgi ning nende abistamise logistika. Ülesannete sooritamise käigus suhtlesime vallas tegutsevate ETOde ehk elutähtsate teenuste osutajatega nagu Kuusalu Soojus ja teehoolduse partnerid.“
Valvelasteaiaks on vallavanema sõnul määratud kokkuleppeliselt Jussikese lasteaed Kuusalus. Seal on töökorras generaator, mille seisukorda kontrolliti hiljuti seoses elektrisüsteemide desünkroniseerimisega, ning Jussikese lasteaias on ka alternatiivne elektrist sõltumatu toiduvalmistamise võimalus.
Kriisikomisjon töötas mõlemal päeval Kiius, vallamaja saalis. Neljapäeva pärastlõunal mängiti läbi kolimine alternatiivsele staabipinnale Kuusalu Soojusega sama katuse all asuvatesse ruumidesse. Kuusalu Soojuse juht näitas kriisikomisjonile muuhulgas ka ettevõtte suurt generaatorit, mis käivitub elektrikatkestuse korral automaatselt ja tagab, et sooja tootmine Kuusalu katlamajas jätkuks.
Terje Kraanvelt: „Tõdesime, et kriisiolukorras on elanike hakkama saamine hajaasustuses märkimisväärselt parem kui kortermajades. Kuigi nii Kuusalu kui ka Kolga katlamajas ja kolme aleviku pumbamajades on generaator, pole enamikes kortermajades tehtud ümberehitusi, et tagada generaatori kasutamise võimekus.“
Hapnikuaparaati kasutava inimesega seotud ülesande lahendas Kuusalu kriisikomisjon otsusega paigutada ta ajutiselt elama Jussikese lasteaia ruumidesse, sest seal on turvaline, märkis vallavanem.
Raasiku vald
Raasiku vallast osalesid õppusel kriisikomisjoni juht, vallavanem Toomas Teeväli, kriisispetsialist Sven Jablonski, kommunikatsiooni eest vastutas komisjoni asendusliige, vallavolikogu esimees Maarja Sikut, juriidiliste küsimustega tegeles jurist Ingrid Vaik-Ots, transpordi , teede korrashoiu, generaatorite ja elutähtsate teenuste osutajatega (ETOd) haldus- ja ehitusosakonna juhataja Maili Hirlak, haridus ja sotsiaalvaldkonnaga haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Karolin Tooming ja tema asendusliige Maarika Grau, logipidaja oli infosekretär Marju Maalt. Komisjoni töö välised vaatlejad-hindajad olid Eesti kaitseväe major reservis Neeme Kaarna, põhja päästekeskuse kommunikatsioonijuht Siim Palu ja Sisekaitseakadeemia kadett Anna Volkov.
Vallavanem Toomas Teeväli ütles, et kriisikomisjon töötas õppuse ajal Arukülas vallamaja saalis: „Panime õppuse põhirõhu oma kriisistaabi töö organiseerimisele. Otsustasime, et nii-öelda ei hüppa kohe neljandasse klassi, muidu jäävad esimese-teise klassi materjalid omandamata.“
Ta lisas, et esimesel päeval teavitati koole-lasteaedu võimalikust lumetormist ja elektrikatkestustest, neile saadeti kriisides käitumise juhend, samuti suheldi elutähtsate teenuste osutajatega ehk Raveni ja SW Energiaga, anti teada, et oldaks valmis tormi saabumiseks: „Nendega suhtlesime reaalselt, samuti transporditeenuse osutajate ja lumelükkajatega. Panime kirja koduhooldusteenusel olevad inimesed, nende kohta andsime info ka lumelükkajatele, samuti, millised teed tuleb esmajärjekorras puhtad hoida. Jagasime teehooldajatele, koolidele ja ETOdele raadiosaatjad. Iga teatud aja tagant kogunesime kriisikomisjoniga uuesti, leppisime kokku järgmised ülesanded ja uue kohtumisaja. Eelkõige valmistusime teiseks päevaks ehk lumetormiks.“
Õppuse teisel päeval mängiti läbi kogu logistika – keda ja kuhu on vaja nii sotsiaalabi vajavatest inimestest kui koolidesse-lasteaedadesse lumevangi jäänutest transportida, kus on kogunemiskoht, kellele vaja viia toidupakke, retseptiravimeid või küttepuid.
„Praktiliselt me seda läbi ei teinud, pigem panime suure rõhu sellele, et kriisimeeskond korralikult toimiks. Mängisimegi väga palju läbi just staabi tööd – kuidas toimuvad seal inimeste asendamine ja vahetused, millist infot ja kuidas järgmistele vahetustele üle antakse. Arvestasime, et kriisimeeskond töötab 12 tunni kaupa ning katsetasime vahetuste üleandmist. Kuigi kogu info panime kirja kriisi logisse, saime ikkagi aru, et parema omavahelise kommunikatsiooni jaoks pole mõistlik kogu staabimeeskonda vahetada korraga, vaid näiteks nii, et iga tunni möödudes vahetub üks inimene.“
Ülesanne hapnikuballooni vajanud inimesega otsustati lahendada nii, et ta viiakse Tallinnasse haiglasse. Toomas Teeväli sõnul lepiti haiglaga kokku ning organiseeriti ka transport.
Vallavanem märkis, et koolitused on head, kuid üks niisugune praktiline õppus veel palju kasulikum: „Kriisioolitustel kõneldakse ligipääsetavusest ja toimepidevusest, aga on hoopis midagi muud, kui peame oma varud kirja panema või traktoristid reaalselt läbi helistama ja küsima, kas saavad tulla teid lahti ajama. Selline õppus toob tagasi maa peale, annab selge pildi, kui kaugel kriisivalmidusega oleme. Kirja said väga paljud probleemid, millega nüüd saame hakata tegelema.“