Anija ja Raasiku vallas uued tööharjutuse grupid

1283

Anija valla töötud kogunevad Anija mõisas, Raasiku valla töötud sotsiaaltöötaja vastuvõturuumides Raasikul.

Eesti Töötukassa töövalmiduse toetamise spetsialist Tiiu Vilms ütles, et sel korral palkas töötukassa ise avaliku konkursiga juhendajad ja valis toitlustaja, kohalikud omavalitsused andsid tasuta kasutada ruumid.
„Grupid on 12liikmelised. Eelkõige kaasame pikaajalisi töötuid. Pikaajaline töötu võib olla nii see, kes on pikalt olnud töötuna arvel, kuid ka eelnevalt tööga hõivamata inimene. Näiteks oli Raasiku grupis eelmisel korral palju noori emasid, kes polnud veel tööl käinud,“ rääkis Tiiu Vilms.
Tööharjutuse grupid käivad koos neljal päeval nädalas, korraga 6 tundi: loengud-õpingud, praktiline töö. Tööharjutus kestab 20. jaanuarini.
Anija gruppi juhendab ka sel aastal Margit Aasmaa. Koos käiakse Anija mõisa raamatukogu lugemistoas, praktilist tööd tehakse mõisas ja peamiselt heakorratöid selle ümbruses. Töötud tuuakse Kehrast bussiga Anijale. Juhendaja sõnul käis esimesel nädalal 12st tööharjutuse nimekirjas olnud inimesest kohal kuus. Neist enamus on üle keskea meesterahvad.
„Toredad inimesed, kuigi nad algul ei saa enamasti aru, mis tööharjutus on. Arvatakse, et siin tuleb harjutada töötegemist ning peavad seda ajaraiskamiseks. Kes on kohal käinud, neile on nüüd hakanud meeldima. Põhieesmärk on neid sotsialiseerida ja harjutada töörutiiniga,“ sõnas Margit Aasmaa.
Esimesel nädalal tegi ta töötutega eneseanalüüsi, sellel nädalal kõneldi palgast – millest see koosneb, kuhu lähevad maksud ning töölepinguseadusest: „Annan neile teema ja nemad arutlevad.“
Raasiku grupp koguneb Tallinna maantee 19 hoones valla sotsiaaltöötaja vastuvõturuumides. Neid juhendab taas Meeli Teder.
Ta lausub, et esimesel nädalal oli grupi 12st liikmest kohal kolm, nüüd on neli: „Eelmisel aastal oli noorte naiste grupp, sel aastal on enamus mehi vanuses 30-60. Oleme praegu põhiliselt tutvunud ja vaadanud töökuulutusi.“
Juhendaja sõnul on võrreldes mullusega sel aastal keerulisem grupp, ta on palunud valla sotsiaaltöötajal, et grupiga tuleks kohtuma ka psühholoog. Raasiku grupi liikmed teevad heakorratöid Raasikul ja Arukülas.
Tiiu Vilmsi ütleb, et tööharjutuse põhieesmärk on inimesi tööotsingutel aktiviseerida: „On muidugi väga hea, kui nad leiavad pärast seda ka töö. Statistika põhjal on tööharjutuse läbinutest leidnud töökoha umbes 30 protsenti.“
Kevadel alustanud Kuusalu valla tööharjutuse grupp lõpetas augustis.11st inimesest on juhendaja Eha Lepiku kinnitusel vähemalt pooled nüüd tööl: „Aitasime tööharjutuse ajal avada Kuusalu kiriku kirbukat, üks naine sai sinna tööle. Üks pikaaegne töötu läks Balti Spooni. Aga õnnestumine on ka see, kui inimene suudab pärast tööharjutuse lõppu oma asjadega edasi minna, tegeleda tervise- või muude probleemide lahendamisega, mis on seni takistanud tööle minna.“