26.-28. detsembril oli Kehra, Raasiku ja Aruküla noortekeskuse ühisprojekt „Seiklusjanulised”.
Kolmepäevases seikluslaagris osalenud noored kommenteerisid – eesti ja vene noored on samasugused, olenemata emakeelest huvitavad neid samasugused mängud, väljasõidud, peod. Laagri peakorraldaja, Aruküla noorsootöötaja Maarja-Ly Teino ütles, et alguses mängisid noored venekeelsete sõnadega lauamängu Alias, keelebarjäär kadus ning noored hakkasid kenasti suhtlema.
Seiklusjanuliste laagris osales 18 noort, pooled Raasiku, ülejäänud Anija vallast, kolmandik osalejatest vene rahvusest noored. Raasiku valla noortega olid kaasas Aruküla noortejuht Maarja-Ly Teino ja Raasiku noorsootöötaja Angela Allik. Anija vallast tulid noortega Kehra noorsootöötaja Aleksei Kuzmin ja Alavere noortejuht Kätlin Takk.
Laagrilised ööbisid Raasiku noortekeskuses, tegevused toimusid Raasiku, Kehra ja Aruküla noortekeskuses. Noored said proovida seiklus- ja matkafirma 360 Kraadi mängu „100 mölki”, kus on oluline strateegia ja kiirus. Katsetati vibulaskmist ja disc-golfi. Kolmandal päeval oli väljasõit Tallinnasse seiklus- ja põgenemistubadesse, kus sai mängida peitust täiesti pimedas ruumis. Õhtuti mängisid noored strateegilisi lauamänge, vaatasid filme, tegid näitemängu ja meeskonnatööd.
Laagrit rahastasid kokku 2000 euroga Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorsootöö Keskus, Nopi Üles ning haridus- ja teadusministeerium. Taotleja oli Aruküla noortekeskus, Maarja-Ly Teino sõnas, et idee taolist laagrit teha tuli ammu, esialgu oli plaan teha huviringina: „Selleks me aga toetust ei saanud ning siis tuli „Nopi üles” lõimumise projektivoor, mis sobis täpselt meie ideega. Panime noortega mõtted paika ja esitasime need konkursile.”
Laagris osalenud Britta Urva Raasiku põhikoolist ütles, et keegi ei teadnud täpselt, mis toimuma hakkab: „Meile ei öeldud hommikul, mida tegema hakkame. Kõik selgus päeva jooksul ja säilis põnevus.“ Tegevustest meeldis talle enim pimeduses peitust mängida: „See osutus raskeks, pidi kasutama meeskonnatööd, et kedagi üles leida. Kui keegi leiti, pidi isiku tuvastama vaid käsi kasutades.”
Ta lisas, et laager näitas, mida uut on ümbruskonnas avastada: „On erinevaid ajaveetmisviise kui ka lahedaid inimesi, kelle olemasolust polnud enne aimugi. Laager tõi mulle selle lähemale ja olen tänulik noorsootöötajatele, kes panustavad oma aega, et noortel igav ei hakkaks.”