Joaveski rahvamaja avapeol mängis legendaarne bänd VESKIPOISID

5698
Ansambli Veskipoisid esimene põhikoosseis: RAIDO PÕLDMAA, VAHUR LÕHELAID, VELLO JÜRIMETS, KALEV LAAGRIKÜLL ja JAAN TEESALU.

Joaveski rahvamaja ehitus maksis 250 000 eurot, millest pool on PRIA toetus ja teise poole andis AS Raju.

Kui 42 aastat tagasi sealtsamast Joaveskilt alguse saanud ansambel Veskipoisid möödunud laupäeva õhtul uues rahvamajas pillide taha läks ja mängima hakkas, olid esimestena tantsu­platsil Gerta ja Meelis Allemann Vihasoo näitetrupist. Nad jutustasid, et said esmakordselt kokku Joaveski peol, nende lugu arenes just sealsetel pidudel Veskipoiste pillimängu saatel ning oli sümboolne ja oluline teha avapeol kohe esimesed tantsutiirud.

Uut rahvamaja uudistama tulnute seas meenutasid enamik keskealistest ja vanematest inimestest samuti, kuidas sai omal ajal Joaveski klubis tantsitud, kõige kuulsamad ja rahvarohkemad olid suvised peod Joaveski jõesaarel.

Joaveski uus rahvamaja.
Joaveski uus rahvamaja.
Joaveski endine klubi.
Joaveski endine klubi.

Rahvast oli avamispeol palju, majast käis sel õhtul läbi enam kui 150 inimest. Kohati jäi toolidest puudu ja eeskava ajal seisti ka püsti.
Õhtu avas Joaveski papivabriku hoonete ja hüdroelektrijaama omaniku ASi Raju volitatud esindaja Andres Õis. Ta sõnas, et tavapärast lindilõikamist pole, maja sai aasta tagasi katuse alla ja enamvähem valmis ning siis peeti sees sümboolne sarikapidu. Kasutusloa andis Kuusalu vallavalitsus hoonele tänavu 13. septembril.

Rahvamaja õnnistas EELK Kadrina ja Ilumäe koguduste õpetaja Meelis-Lauri Erikson.

Külavanem, MTÜ Joaveski Küla juht Taigo Talivere tegi ülevaate rahvamaja ehitamise idee sünniloost. Joaveski arengukava koostamisega alustati 2008. aastal, valmis 2010. Üks olulisemaid plaane oli papivabriku endise klubihoone taastamine külarahva kooskäimiskohaks. Kuna oli masu aeg, tekkis probleem rahastuse leidmisega. Appi tuli AS Raju, Maru kontserni tütarettevõte, kes oli valmis andma omaosaluse, kui õnnestub PRIAst saada toetust.

Esialgu oli plaanis endisest hobusetallist klubiks tehtud hoone rekonstrueerida. Kuid hiljem mõeldi ümber, vana taastamine oleks läinud kulukamaks, ka oli maja liiga madalal. Otsustati klubi täielikult lammutada. Kuna selle üks ots oli paekivist, tõsteti maapind lammutusest saadud kividega ligi meetri jagu kõrgemale. Uus rahvamaja on ehitatud klubihoone asukohale, suurus on sama – pikkus 30 ja laius 10 meetrit. Põrandapinda on kokku 350 ruutmeetrit. Saaliosa on kõrge, teine pool on kahekorruseline. Esimesel korrusel on ka ruum külaraamatukogu ja avatud internetipunkti jaoks.

PRIA toetas ehitust maaelu edendamise meetmest 120 000 euroga, ülejäänud osas panustas AS Raju. Kuusalu vallalt toetust pole palutud. Ehitas VMT Ehituse AS. Projekteeris Maru Ehitus.

AS Raju on andnud kinnistu MTÜle Joaveski Küla kümneks aastaks tasuta rendile. Hoone ülalpidamiskulud tuleb katta külaseltsil. Külavanema sõnul loodetakse vajaminevad summad teenida rahvamajas korraldatavate ürituste piletitulust ja ruumide väljarentimisest.
Juba on rahvamaja hakatud kasutama. Külaselts sai finantstoetust Kohaliku omaalgatuse programmist projektile „Tõmbame külaelu käima”. Selle raames on toimunud filmiõhtu, kus operaator Urmas Sepp tutvustas filmitegemise saladusi. 16. novembril näidatakse lastele multifilme. 22. novembril räägib muinsuskaitsja Ly Renter Joaveski väärtustest läbi ajaloo, ka papivabriku hoonestuse erilisusest. Huvilistele õpetatakse suupillimängu.

Avapeol esinesid Taavi Esko juhendatav poistekvartett Kuusalu koolist, Esperanza Tantsukooli kaks paari, Vihasoo memmede tantsijad ning vastloodud kohalik kollektiiv – suupilliansambel koosseisus Taigo Talivere, Andres Õis, Toomas Amer, Enn Eeriksoo ja Villu Talpsepp. Suupillil esitati kolm lugu, need olid selgeks õpitud viie õhtuga, iga kord harjutati poolteist kuni kaks tundi. Suupilli õpituba viib läbi Andres Õis, kes on kogenud suupillimängija.

Avapeo pidulikum osa lõppes õnnitlustega. Joaveski külale soovisid õnne, tegutsemislusti ja vastupidavust Kuusalu abivallavanem Milli Kikkas, MTÜ Pärispea Seltsimaja juht Asko Aug, Joaveski kunagise poepidaja tütred ning Vihasoo Kultuuriseltsi esindus eesotsas Andres Napiga, kes kinkis Joaveski rahvamajale maali, millel on kujutatud merd – seda Joaveskil ei ole.

Enne ajaloolist hetke, kui üles astus ansambel Veskipoisid, näidati pidulistele slaidiprogrammi uue rahvamaja ehitamisest.

Veskipoisid tegid viis lugu.

Kaks esimest tantsulugu esitas ansambli Veskipoisid esimene põhikoosseis, kes jäi kokku 1976. aastani: Kalev Laagriküll, Vello Jürimets, Raido Põldmaa,Vahur Lõhelaid ja Jaan Teesalu. Bändi asutas tookord naaberkülas Nõmmeveskil elanud Vello Jürimets. Ükski pillimees ei olnud Joaveski küla elanik. Papivabriku klubi sai nende esimeseks koduks tänu sellele, et pidudel pandi lavale akordion, kes soovis, läks ja mängis teistele. Nemad olid seal musitseerinud, teadsid üksteist.

Kalev Laagriküll: „Vello käis papivabriku tsehhijuhatajaga ansamblist rääkimas ja sai nõusse. Esimesed kasutatud pillid andis papivabriku omanik Tallinna tselluloosikombinaat. Ligi pool aastat esitasime ainult instrumentaalpalu. Kui tuli mikrofon ja heliaparatuur, siis hakkasime laulma. Nüüd mängisime avapeol oma vanu palasid. Mehed polnud aastakümneid enam sedasi esinenud, olid ärevil. Kui läksin tööle Leesi rahvamaja juhatajaks, kolis Veskipoisid sinna üle, ansamblisse tuli Ülo Mooser, hiljem Ilme Laagriküll.“

Kolm järgmist laulu esitasid Veskipoisid Joaveskil koos Ülo Mooseri ja Ilme Laagrikülliga. Seejärel tantsiti paar tundi Kalev ja Ilme Laagrikülli musitseerimise saatel. Tantsu löödi kuni südaööni, lõõtsa mängis Raivo Nurmsalu Vihasoost.

Eelmine artikkelMiks lahkute Kuusalu Soojuse juhatuse esimehe kohalt?
Järgmine artikkelRaasiku vallas kadunud 90aastast naist tulid otsima vabatahtlikud päästjad