Riigilt huvitegevuseks saadud raha eest on Kehras 19, Alaveres ja Aegviidus 3 uut huvitegevust.
Anija vald sai riigieelarvest huvihariduse ja huvitegevuse jaoks toetust selle aasta lõpuni 46 563 eurot, Aegviidu vald 3968 eurot. Anija valla uutes huviringides on kohti ligikaudu 250, Aegviidus 20-30.
Anija valla noortekeskuse juhataja Kristiina Püi selgitas, et noorte huvid selgusid noorsootöö kvaliteedi hindamise tulemustest. Selle põhjal koostati tegevuskava, milliseid valdkondi hakatakse toetama. Iga treeningu või huviringi jaoks otsiti juhendaja. Kehras toimub suurem osa kavandatud tegevustest noortekeskuses, reeglina 1-2 korda nädalas.
Kristiina Püi rõhutas, et kuigi enamik ringe-treeninguid on Kehras, ei tohi üksnes transpordi puudumise tõttu ükski laps jääda meelepärasest huviringist kõrvale: „Kui keegi tahab mõnes tegevuses osaleda, kuid takistuseks saab transport, võtku kindlasti minuga ühendust, leiame lahenduse.“
Suurem osa tegevusi algas oktoobris, mõned alustavad novembris, kui kõik vajalikud vahendid olemas.
„Sel aastal lähebki suur osa rahast erinevate vahendite, näiteks muusikaringideks vajaliku tehnika soetamiseks. Järgmisel aastal kulub asjade ostmiseks selle võrra vähem ja saame rohkem panustada juhendajatesse,“ rääkis valla noortekeskuse juhataja Kristiina Püi.
Tegevust on alustanud mitu erinevat treeningut. Kehras on jõutreeningute kaks gruppi. Treener on Ilgar Kulijev MTÜst Keerdtrepp, treeningud toimuvad vabaõhupargis ning talveperioodil spordihoone jõusaalis. Tennisetreeningud on nii Kehras kui Alaveres, Kehras spordihoones juhendab Kärt Everst, Alavere kooli võimlas Piia Pärsik. Kehras tegutseb ka kergejõustikuring, juhendab kehalise kasvatuse õpetaja Heiko Kraubner. Ekstreemspordi huvilistele viib Mikael Parman läbi rula ja tõukeratta treeninguid, kumbagi on kaks gruppi. Treenitakse õues, edaspidi ka Kehra ait-kuivatis ning siseparkides.
Kehra koolis teeb Mari-Liis Siig ning noortekeskuses ja rahvamajas Aleksei Kuzmin tantsutrenne, neist teine on mõeldud vene noortele. Mõlema rühma siht on osaleda jaanuaris Koolitantsu festivali Harjumaa eelvoorus. Aleksei Kuzmin juhendab ka vene noorte näiteringi Foorumteater.
Kehra noortekeskuses hakkab tegutsema mitu muusikaringi. Beatboxi teeb Ilgar Kulijev Keerdtrepist, elektroonilise muusika ringi Stefan Ojassoo samuti Keerdtrepist, Indrek Agar alustab siis, kui Saksamaalt tellitud tehnika kohal, bändiringi ning DJ ja Valgustehnika ringiga. Soov on kokku panna bänd, kellega kevadel noortepeol esineda. Noortekeskuse keldrisse rajatakse bändiruum, valla noortekogu on saanud tehnika ostmiseks noorte projektifondist „Nopi üles“ 2000 eurot.
Kehra noortekeskuses toimub kaks korda kuus ka teadusring, mida juhendab Tallinna Ülikooli keemia-füüsikatudeng Martin Möllits. Kahe uue grupiga jätkub robootikaring, mida juhendab Kati Lillemets ning Kristina Sirkas hakkab tegema animatsiooniringi, veel pole lõplikult teada, kas multifilmide tegemist hakatakse õppima sellel aastal või jaanuarist.
Mitmed tegevused on kavandatud mitte ringide, vaid töötubadena. Inga Koitla hakkab töötubades juhendama projekti kirjutamist. Töötubadena jätkub fotograafiaõpe, mille vastu oli eelmisel aastal suur huvi. Juhendajana jätkab Mirjam Veisner. Kristiina Püi hakkab nii Kehra kui Alavere noortekeskuses korraldama tarbekunsti töötube, kus õpetab erinevate tarbeesemete, näiteks mesilasvahast küünalde või helkurite valmistamist.
Nii Kehras kui Alaveres alustati ka elustiiliklubiga, kus tutvustatakse erinevaid elustiile, näiteks kutsutakse külla vegan või terviseportlane, tehakse ka süüa. Kristiina Püi märkis, et reeglina käivad noortekeskuses koolinoored ehk kuni 19aastased, elustiiliklubi kaudu pakutakse tegevusi ka üle 20aastastele ning noortele emadele.
Kõikide ringide juhendajatega on lepingud sõlmitud esialgu aasta lõpuni: „Kui juhtub, et mõnes on liiga vähe osalejaid, saame uuel aastal teha muutusi. Ei ole mõistlik kulutada sellele, mille vastu ei ole huvi, parem suuname noorte jaoks huvipakkuvamatele tegevustele.“
Näiteks tennise- ning rula- ja tõukeratta treeningute vastu oli huvi nii suur, et oleks võinud teha veel mitu gruppi.
„Kuid praegu oli meile eesmärk pakkuda võimalikult mitmekesist valikut,“ lausus ta.
Kristiina Püi lisas, et lapsel ei ole kohustus jääda ühte ringi käima, võib proovida mitmeid ja siis valida, mis meeldib. Robootika ja tantsutreeningud eeldavad siiski kindlat gruppi, kellega minna tuleval aastal võistlustele.
Aegviidus alustasid riigi toetuse eest sel aastal rahvamajas tegevust näitering, mida juhendab Marian Rütman, täiendav robootikaring koolis, õpetab Natella Krigul, ning samuti koolis õmblus- ja moering, mille juhendaja on Monika Avalaid.
„Meil on koolis üsna palju huviringe, analüüsisime, milliseid on veel vaja. Näitering oli üks, mida kindlasti taheti. MTÜd viivad meil läbi mitmeid sporditreeninguid, vaja oleks veel võrkpalli- ja korvpallitrenne, need saab teha tuleval aastal, kui spordihoone valmis,“ ütles vallavalitsuse sotsiaal- ja haridusspetsialist Kristel Lään.