Anija vallavolikogu oli üksmeelselt vastu eelnõule, millega oleks vallale kinnitatud uus vapp ja lipp.
Vastavalt Aegviidu ja Anija valla ühinemislepingule viis vallavalitsus novembris läbi konkursi ühinenud vallale sümboolika leidmiseks. Konkursile laekus 30 vapi-lipu kavandit, neist valis konkursikomisjon esialgu välja viis, lõpuks jäi sõelale kolm, mille kohta küsiti vallaelanikelt arvamust. Hinnangu andsid 68 inimest, neist 32 toetas Heino Prunsvelti kavandit Hannijöggi, millel oli kolm hane ja jahipasun. 15 vastanule ei meeldinud ükski kolmest kavandist.
Vallavalitsus esitas volikogule otsuse eelnõu kinnitada enim toetust leidnud vapi ja lipu kavandid Anija valla sümboolikaks. Volikogu kõik kohalolnud 18 liiget hääletasid eelnõu vastu.
„Sümboolikalt ootame valla väärikat esindamist sümboli kaudu ja ilu. Mina neid kumbagi selles ei näe,“ märkis volikogu esimees Jaan Oruaas.
Kaisa Tamkivi küsis, kas on lootust, et uus konkurss annaks fantastilise tulemuse. Jüri Lillsoo arvas, et Anija vallal on vapp ja lipp olemas ning uue konkursi asemel võiks raha kulutada mõne teelõigu kordategemiseks. Ka Margus Nõlvak oli sama meelt.
„Nähes, milline on vallaelanike huvi selle teema vastu – arvamust avaldas 0,5 protsenti elanikkonnast, võiks otsustada minna edasi senise sümboolikaga, oleks majanduslikult kõige otstarbekam,“ sõnas ta.
Toomas Tõnise tõdes, et ühinemislepingu koostamise ajal oldi täis lootust, et konkursiga leitakse fantastilised vapp ja lipp. Kuna neid ei leitud ja tulemus pole Anija valla senisest vapist-lipust parem, ei peaks tema arvates senistest loobuma, eriti, kui hoitakse ka raha kokku.
Vallavanem Arvi Karotam selgitas – kui konkurss korraldati, küsis vallavalitsus riigi heraldikakomisjonilt kõigi seni sümboolikakonkurssidel osalenud parimate tegijate kontaktid ning tegi neile ettepaneku osaleda Anija valla konkursil.
„See, mis saime, on parimate tegijate tulemus. Ma pole kindel, et tasuks oodata veel midagi uut ja fantastilist,“ ütles ta.
Kaisa Tamkivi ja Ranno Soots arvasid, et enne, kui otsustada Anija valla senise sümboolika kasuks, võiks küsida Aegviidu elanike arvamust ühinemislepingu muutmise kohta. Pärast arutelu jõudis volikogu seisukohale, et ühinemislepingut muuta pole vaja, kuna selle punkt korraldada vallale sümboolika leidmiseks avalik konkurss on täidetud ning tulemused esitatud volikogule kinnitamiseks. Ühinemislepingus pole tingimust, et konkursil enim hääli saanud kavandid kinnitatakse valla sümboolikaks.
Kuna määruse eelnõu poolt, millega oleks kinnitatud Anija vallale uus vapp ja lipp, ei hääletanud volikogu ükski liige, jäävad kasutusse varasemad Anija valla vapp ja lipp. Need kinnitas Anija vallavolikogu 19. juunil 2003 ning võeti kasutusele sama aasta 19. augustil. Vapi ja lipu autor on heraldik Priit Herodes. Vapil on kuldsel kilbil sinine vesiveski ratas ja sinine laineline päis, millel on kolm hane. Laineline jaotus tähistab Jägala jõge, vesiratas ja haned pärinesid varasemate Anija valla ja Kehra linna vappidelt. Vesiratas sümboliseerib Kehra tehast, haned viitavad valla nimele – muinasajal sai Anija küla oma nime lähedal voolanud Anijõest ja sellel pesitsenud hall-hanedest. Sini-valgetriibuline lipp on varasem Kehra linna lipp, millele 2003. aastal lisati uus valla vapp.
Kuigi vallale uut sümboolikat ei valitud, otsustas vallavalitsus maksta sümboolikakonkursi parimate tööde autoritele osa konkursi 3500 euro suurusest auhinnafondist. Kavandite Hannijöggi ja Charlottenhof autorile Heino Prunsveltile määrati 500 eurot ning kavandi Annia123 autor Vello Lillemetsale 250 eurot auhinnaraha.
„Kuigi vallavolikogu ei kinnitanud võidukavandit, on inimesed teinud tööd,“ selgitas Anija vallasekretär Heldi Laks.