Ani­ja val­la tei­sel ha­ri­dus­foo­ru­mil oli li­gi 80 osa­le­jat

Pea­le Ani­ja val­la las­teae­da­de ning Ala­ve­re ja Aeg­vii­du koo­li õpe­ta­ja­te oli osa­võt­jaid ka Kuu­sa­lu, Jõe­läht­me, Har­ku, Saue ja Sa­ku val­last.

Ani­ja val­la esi­me­ne ha­ri­dus­foo­rum toi­mus kaks aas­tat ta­ga­si ning too­kord kõ­nel­di Ala­ve­re rah­va­ma­jas eri­va­ja­dus­te­ga las­test ja nen­de toe­ta­mi­sest. Ka nel­ja­päe­val, 19. ap­ril­lil Keh­ra güm­naa­siu­mis toi­mu­nud tei­se ha­ri­dus­foo­ru­mi kor­ral­das Ala­ve­re ja Keh­ra las­teae­da­de di­rek­tor Eda-Mai Tam­mis­te. Ha­ri­dus­foo­ru­mi tee­ma oli „Vaim­ne ta­sa­kaal on kõr­ge eluk­va­li­tee­di näi­ta­ja“, sel­le lä­bi­vii­mist fi­nant­see­ris sih­ta­su­tu­se In­no­ve kau­du Eu­roo­pa Sot­siaal­fond.

„Aru­ta­si­me las­teae­da­de töö­ta­ja­te­ga, mil­li­seid loen­guid oleks va­ja. Ku­na pro­jek­ti­voor, ku­hu ra­ha­taot­lu­se esi­ta­sin, oli seo­tud vaim­se ter­vi­se te­maa­ti­ka­ga, oli meie foo­rum sa­mal tee­mal,“ sõ­nas Eda-Mai Tam­mis­te.

Osa­le­jaid kiit­sid pä­rast foo­ru­mit tee­ma­de­va­li­ku ak­tuaal­seks, ha­ri­vaks ja va­ja­li­kuks.

Uni on elu­li­selt täh­tis
Kõi­ge roh­kem po­si­tiiv­set ta­ga­si­si­det sai une-tee­ma­li­ne loeng. Hea Une Kes­ku­se une­teh­no­loog ja nõus­ta­ja Ke­ne Ver­nik rää­kis, et uni on elu­s­olen­di jaoks vä­ga täh­tis – on teh­tud kat­seid hiir­te­ga, kel­lel ei las­tud end väl­ja ma­ga­da ja nad su­rid ära. Ma­ga­ma­tus on te­ma sõ­nul ka üks põh­jus, miks on noor­tel ini­mes­tel üha roh­kem in­fark­te ja in­sul­te. Kuid hom­mi­ku­se une­ga, niiöel­da öö­kul­li tüü­pi ini­mes­tel po­le ka­su sel­lest, kui lä­he­vad õh­tul va­rem ma­ga­ma ning vähk­re­vad en­ne ui­nu­mist tun­de või är­ka­vad öö­sel mi­tu kor­da üles. Unep­rob­lee­mi­de põh­jus­te­na ni­me­tas ta te­le­ri- ja ar­vu­tiek­raa­ne, õh­tul lii­ga hil­ja söö­mist, vä­hest lii­ku­mist.

Ke­ne Ver­nik soo­vi­tas oma une­va­ja­du­se sel­gi­ta­mi­seks ja une­rüt­mi saa­vu­ta­mi­seks 10 päe­va jook­sul üles mär­ki­da ööu­ne pik­ku­sed, see­jä­rel ar­vu­ta­da nen­de põh­jal kesk­mi­ne ning ha­ka­ta se­da nä­da­la kau­pa 15 mi­nu­ti võr­ra pi­ken­da­ma, ku­ni ha­ka­tak­se är­ka­ma en­ne ära­tus­kel­la he­li­nat.

Une­teh­no­loog tõ­des, et las­te und ri­ku­tak­se, kui neid sun­ni­tak­se las­teaias te­ge­ma vä­ga pik­ka lõu­naund. Kui­gi ini­mes­te, seal­hul­gas ka las­te, une­va­ja­dus on eri­nev, ei va­ja te­ma hin­nan­gul ena­mik lap­si päe­vaund. Päe­val ma­ga­mi­se­ga te­kib ööu­ne de­fit­siit ehk pi­ka päe­vau­ne kor­ral ei ma­ga­ta end öö­sel kor­ra­li­kult väl­ja.

Ke­ne Ver­ni­ku ar­va­tes võik­sid las­teaia­lap­sed päe­val ma­ga­da mak­si­maal­selt tund ae­ga. Kü­si­mu­se­le, mi­da siis te­ha, kui lõu­nau­ni on et­te näh­tud ning mõ­ned lap­sed on ju­ba hom­mi­kul las­teae­da tul­les vä­si­nud. Unes­pet­sia­list vas­tas, et sea­du­se jär­gi pea­vad ku­ni kol­meaas­ta­sed lap­sed las­teaias ma­ga­ma, kuid sun­di­ma ei peaks. Nei­le, kes ma­ga­da ei soo­vi, tu­leks lei­da vaik­ne te­ge­vus. Ta mär­kis, et see prob­leem on va­ja la­hen­da­da riik­li­kul ta­san­dil – va­ja on lei­da las­te­le, kes ma­ga­da ei soo­vi, vas­ta­vad ruu­mid ja per­so­nal – et nad ei se­gaks lap­si, kes lõu­naund va­ja­vad.

Koo­li­tun­nid ei to­hiks te­ma ar­va­tes ala­ta hom­mi­kul kell ka­hek­sa, kui hom­mi­ku­se une­ga lap­sed po­le veel õie­ti ärk­vel. Suur abi oleks ju­ba sel­lest kui koo­li­päev al­gaks kell 8.30 või 9.

Loo­ma­de kaa­sa­mi­ne õp­pi­mis­se
Koo­lip­süh­ho­loog Kris­ti Raa­va rää­kis, kui­das saa­vad loo­mad õpe­ta­jaid ja lap­si õp­pe­töös ai­da­ta. Ta töö­tab Tal­lin­na 32. kesk­koo­lis, kuid on ka Ala­ve­re koo­lis tei­nud aas­taid Ro­si­na-koo­li – vii­nud lä­bi ini­me­seõ­pe­tu­se tun­de, ku­hu on kaa­sa­nud koe­ra. Ta tõi näi­te Tal­lin­na koo­list, kus möö­du­nud aas­tal üks algk­las­si­laps ei jul­ge­nud klas­si ees lu­ge­da, kuid psüh­ho­loo­gi ja loo­ma­de kaa­sa­bil esi­nes õp­peaas­ta lõ­pul klas­si ees nii, et me­ri­si­ga oli sü­les ja koer is­tus kõr­val ning klas­si­kaas­la­sed olid te­ma jul­gu­sest ül­la­tu­nud.

Kris­ti Raa­va tõi ka ha­ri­dus­foo­ru­mi­le kaa­sa koer Sop­hi ning pa­lus osa­le­jail kaa­sa mõel­da, mil­li­seid os­ku­si saab loo­ma abil las­te­le õpe­ta­da. Ra­hu­ne­mist, kan­nat­lik­kust, kuu­la­mist, vas­ta­ti. Kris­ti Raa­va li­sas, et loo­ma abil saab las­te­le õpe­ta­da ka reeg­leid, mo­ti­vee­ri­da neid ole­ma jul­ge­mad ja ava­tu­mad. Ta tõi näi­teks, et Sop­hi abil on hea õpe­ta­da vii­sa­kat suht­le­mist – ta an­nab käp­pa, saab tree­ni­da ter­vi­ta­mist.

Ta rõ­hu­tas, et en­ne loo­ma vii­mist koo­li või las­teae­da tu­leks sel­lest tea­vi­ta­da lap­se­va­ne­maid, sel­gi­ta­da väl­ja, kas las­tel po­le al­ler­giaid või loo­ma­foo­biaid.

Koo­li­ta­ja Me­ri­ke Mitt MTÜst Väär­tus­koo­li­tus rää­kis rõõ­must ja heao­lust ning kui­das suh­tu­da kõi­ges­se po­si­tiiv­selt. Ta mär­kis, et as­jad on just nii, na­gu me mõt­le­me – kui mõel­da, et oled st­res­sis ja lä­bi­põ­le­nud, siis oled­ki, aga kui ka ras­ke töö pu­hul rõõ­mus­ta­da, et kui­gi see on vä­si­tav, pa­kub see ra­hu­lo­lu ja väl­ja­kut­seid, siis just on­gi nii. Ta pa­lus igaü­hel hin­na­ta 10 pal­li skaa­lal oma elus eri­ as­ju – näi­teks töö, pe­re, sõb­rad – ning pan­na kir­ja kolm konk­reet­set lu­ba­dust, mi­da ka­he järg­ne­va nä­da­la jook­sul ära te­hak­se.

Ha­ri­dus­foo­ru­mi vii­ma­ne osa oli kol­mes töö­toas, mi­da vii­sid lä­bi Kai­ri Kilp, Me­ri­ke Mitt ja Priit Ah­te. Kõi­ge osa­võ­tu­roh­kem oli Priit Ah­te töö­tu­ba, mil­les psüh­hod­raa­ma vor­mis män­gi­ti lä­bi st­se­naa­rium, kus ük­si­ke­ma, kes käib vä­ga ag­res­siiv­selt koo­lis oma lap­se prob­lee­me la­hen­da­mas. Aru­te­lu käi­gus võe­ti prob­leem osa­deks lah­ti ning sel­gu­sid iga osa­li­se taot­lu­sed ja soo­vid.

Eda-Mai Tam­mis­te on se­da meelt, et foo­ru­mid peak­sid jät­ku­ma, kuna tagaside oli positiivne: „Võik­sid toi­mu­da eri koh­ta­des ja kaa­sa­ta Ani­ja val­la kõik ha­ri­du­sa­su­tu­sed. Kah­juks Keh­ra güm­naa­siu­mi õpe­ta­jad ei osa­le­nud, kui­gi tee­mad olid so­bi­li­kud ka koo­li töö­ta­jai­le.“