Peale Anija valla lasteaedade ning Alavere ja Aegviidu kooli õpetajate oli osavõtjaid ka Kuusalu, Jõelähtme, Harku, Saue ja Saku vallast.
Anija valla esimene haridusfoorum toimus kaks aastat tagasi ning tookord kõneldi Alavere rahvamajas erivajadustega lastest ja nende toetamisest. Ka neljapäeval, 19. aprillil Kehra gümnaasiumis toimunud teise haridusfoorumi korraldas Alavere ja Kehra lasteaedade direktor Eda-Mai Tammiste. Haridusfoorumi teema oli „Vaimne tasakaal on kõrge elukvaliteedi näitaja“, selle läbiviimist finantseeris sihtasutuse Innove kaudu Euroopa Sotsiaalfond.
„Arutasime lasteaedade töötajatega, milliseid loenguid oleks vaja. Kuna projektivoor, kuhu rahataotluse esitasin, oli seotud vaimse tervise temaatikaga, oli meie foorum samal teemal,“ sõnas Eda-Mai Tammiste.
Osalejaid kiitsid pärast foorumit teemadevaliku aktuaalseks, harivaks ja vajalikuks.
Uni on eluliselt tähtis
Kõige rohkem positiivset tagasisidet sai une-teemaline loeng. Hea Une Keskuse unetehnoloog ja nõustaja Kene Vernik rääkis, et uni on elusolendi jaoks väga tähtis – on tehtud katseid hiirtega, kellel ei lastud end välja magada ja nad surid ära. Magamatus on tema sõnul ka üks põhjus, miks on noortel inimestel üha rohkem infarkte ja insulte. Kuid hommikuse unega, niiöelda öökulli tüüpi inimestel pole kasu sellest, kui lähevad õhtul varem magama ning vähkrevad enne uinumist tunde või ärkavad öösel mitu korda üles. Uneprobleemide põhjustena nimetas ta teleri- ja arvutiekraane, õhtul liiga hilja söömist, vähest liikumist.
Kene Vernik soovitas oma unevajaduse selgitamiseks ja unerütmi saavutamiseks 10 päeva jooksul üles märkida ööune pikkused, seejärel arvutada nende põhjal keskmine ning hakata seda nädala kaupa 15 minuti võrra pikendama, kuni hakatakse ärkama enne äratuskella helinat.
Unetehnoloog tõdes, et laste und rikutakse, kui neid sunnitakse lasteaias tegema väga pikka lõunaund. Kuigi inimeste, sealhulgas ka laste, unevajadus on erinev, ei vaja tema hinnangul enamik lapsi päevaund. Päeval magamisega tekib ööune defitsiit ehk pika päevaune korral ei magata end öösel korralikult välja.
Kene Verniku arvates võiksid lasteaialapsed päeval magada maksimaalselt tund aega. Küsimusele, mida siis teha, kui lõunauni on ette nähtud ning mõned lapsed on juba hommikul lasteaeda tulles väsinud. Unespetsialist vastas, et seaduse järgi peavad kuni kolmeaastased lapsed lasteaias magama, kuid sundima ei peaks. Neile, kes magada ei soovi, tuleks leida vaikne tegevus. Ta märkis, et see probleem on vaja lahendada riiklikul tasandil – vaja on leida lastele, kes magada ei soovi, vastavad ruumid ja personal – et nad ei segaks lapsi, kes lõunaund vajavad.
Koolitunnid ei tohiks tema arvates alata hommikul kell kaheksa, kui hommikuse unega lapsed pole veel õieti ärkvel. Suur abi oleks juba sellest kui koolipäev algaks kell 8.30 või 9.

Loomade kaasamine õppimisse
Koolipsühholoog Kristi Raava rääkis, kuidas saavad loomad õpetajaid ja lapsi õppetöös aidata. Ta töötab Tallinna 32. keskkoolis, kuid on ka Alavere koolis teinud aastaid Rosina-kooli – viinud läbi inimeseõpetuse tunde, kuhu on kaasanud koera. Ta tõi näite Tallinna koolist, kus möödunud aastal üks algklassilaps ei julgenud klassi ees lugeda, kuid psühholoogi ja loomade kaasabil esines õppeaasta lõpul klassi ees nii, et merisiga oli süles ja koer istus kõrval ning klassikaaslased olid tema julgusest üllatunud.
Kristi Raava tõi ka haridusfoorumile kaasa koer Sophi ning palus osalejail kaasa mõelda, milliseid oskusi saab looma abil lastele õpetada. Rahunemist, kannatlikkust, kuulamist, vastati. Kristi Raava lisas, et looma abil saab lastele õpetada ka reegleid, motiveerida neid olema julgemad ja avatumad. Ta tõi näiteks, et Sophi abil on hea õpetada viisakat suhtlemist – ta annab käppa, saab treenida tervitamist.
Ta rõhutas, et enne looma viimist kooli või lasteaeda tuleks sellest teavitada lapsevanemaid, selgitada välja, kas lastel pole allergiaid või loomafoobiaid.
Koolitaja Merike Mitt MTÜst Väärtuskoolitus rääkis rõõmust ja heaolust ning kuidas suhtuda kõigesse positiivselt. Ta märkis, et asjad on just nii, nagu me mõtleme – kui mõelda, et oled stressis ja läbipõlenud, siis oledki, aga kui ka raske töö puhul rõõmustada, et kuigi see on väsitav, pakub see rahulolu ja väljakutseid, siis just ongi nii. Ta palus igaühel hinnata 10 palli skaalal oma elus eri asju – näiteks töö, pere, sõbrad – ning panna kirja kolm konkreetset lubadust, mida kahe järgneva nädala jooksul ära tehakse.
Haridusfoorumi viimane osa oli kolmes töötoas, mida viisid läbi Kairi Kilp, Merike Mitt ja Priit Ahte. Kõige osavõturohkem oli Priit Ahte töötuba, milles psühhodraama vormis mängiti läbi stsenaarium, kus üksikema, kes käib väga agressiivselt koolis oma lapse probleeme lahendamas. Arutelu käigus võeti probleem osadeks lahti ning selgusid iga osalise taotlused ja soovid.
Eda-Mai Tammiste on seda meelt, et foorumid peaksid jätkuma, kuna tagaside oli positiivne: „Võiksid toimuda eri kohtades ja kaasata Anija valla kõik haridusasutused. Kahjuks Kehra gümnaasiumi õpetajad ei osalenud, kuigi teemad olid sobilikud ka kooli töötajaile.“