![5-Määrasmägi3-2](https://sonumitooja.ee/wp-content/uploads/2017/02/5-Määrasmägi3-2-696x450.jpg)
Anija vallaarhitekt INGA VAINU avastas, et seni maakonna kõrgeimaks peetud Voose Luurimägi ei ole enam isegi mitte Anija valla kõrgeim punkt.
Aastaid peeti Anija valla ja kogu Harjumaa kõige kõrgemaks tipuks Voose külas asuvat Luurimäge, mille kõrgeim punkt on merepinnast 98,4 meetri kõrgusel. Harjumaa muuseumi kodulehe väitel on maakonna kõrgeim koht Aegviidu lähedal asuv Orgimägi, mille kõrgus merepinnast on 98,6 meetrit.
Kaks aastat tagasi tuvastas Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, et maakonna kõrgeim tipp on hoopis Kuusalu valla Pala külas, umbes 100 meetrit Lääne-Virumaa piirist. Ohepalu looduskaitsealal asuva mäe kõrguseks teadis ta olevat 112,6 meetrit.
Anija vallaarhitekt Inga Vainu märkas maa-ameti kaardiregistrist andmeid uurides, et seni maakonna kõige kõrgemaks peetud Luurimägi pole enam isegi mitte Anija valla kõrgeim punkt: „Kui hakkasime algatama Vetla külas asuva Matsimäe maaüksuse detailplaneeringut, nägin, et maa-ameti digitaalsetele kaartidele on pandud nüüd ka kõrgusmärgid. Varem polnud ma neid märganud, nüüd on need olemas ja kõigile näha.“
Neilt kaartidelt avastas Inga Vainu, et Vetla külas, Perila-Jäneda maantee lähedal asub Määrasmägi, mille kõrgeimad tipud asuvad 104 meetri kõrgusel: „Arvatavasti on hoopis see Anija valla kõrgeim tipp.“
Inga Vainu oletas, et paljud Anija valla elanikud pole sellisest mäest koduvallas kuulnudki. Tema ning vallamajas praktikal olev Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri eriala tudeng Kadri Kuurberg käisid koos Sõnumitoojaga eelmisel neljapäeval valla kõrgeimat tippu vallutamas. Maanteelt tuleb pärast Kreo bussipeatust keerata paremale ning sõita umbes kilomeeter. Sealt viib Määrasmäele metsarada. Tegu on riigimetsaga, mis jälgede põhjal otsustades näib oma künklike nõlvade tõttu meeldivat ATV-sõitjatele.
Vikipeedia andmetel asub Määrasmägi ürglooduse objektina arvele võetud Tagametsa mõhnastikus, mille kogupindala on umbes 6 kilomeetrit.
Nagu päris mägi kohe, tipp on lumine, märkis Inga Vainu.
Valla kõrgeima tipu sümboolse vallutamise märgiks lehvitas ta seal Anija valla lippu.
Maa-amet kinnitab – Määrasmägi on valla kõrgeim
Sõnumitooja kontrollis andmeid maa-ametist ning kuigi maa-amet ei tegele Eesti maakondade ja omavalitsuste kõrgemate tippude määramisega, kinnitati sealt, et Harjumaa kõrgeim punkt on Kuusalu valla Pala külas. Tegu on Tapa-Pikassaare vallseljaku ühe tipuga, mis asub Udriku raba servas, Suurjärvest 330 meetrit loodesuunas. Maa-ameti andmetel on selle kõrgeim punkt merepinnast 112,4 meetri kõrgusel.
Anija valla kõrgeim punkt on ka maa-ameti kinnitusel 104 meetri kõrgune Määrasmägi. Aegviidu valla kõrgeimate punktidena nimetati 88,9 meetri kõrgusel asuvat Nelijärvemäge, mis asub Urbukse järvest 80 meetrit kagus, ning teist tippu, mis asub järvest 100 meetrit edelas – selle tipu kõrgus on maa-ameti andmetel 89,7 meetrit.
Hoopis madalama kõrgeima tipuga on Raasiku vald, mille kõige kõrgem punkt on Mallavere külas, teeservas Kajaka talu õue juures. Selle koha kõrgus on maa-ameti kinnitusel 66,5 meetrit, kuid samast talust 850 meetrit põhjasuunas asub karjäär, mille kõrval paikneva tehiskünka kõrgus on 70,1 meetrit.
Miks on andmed aja jooksul muutunud, ei tulene maa-ameti selgituse kohaselt mitte sellest, et mäed kasvaksid ja kahaneksid, vaid kuidas on neid mõõdetud. Varasemad kõrgusnumbrid pärinevad Nõukogude Liidu ajal maapealsete instrumentidega tehtud mõõdistustest ning sõltuvad sellest, millist infot inimesed kaartidele kandsid ja kas üldse jõuti kõikjale mõõdistama. Viimase kümne aasta jooksul kogub maa-amet kõrgusandmeid kaugseire teel LIDAR-seadmega, mis skaneerib maapinna ja selle peal olevate nähtuste kõrgusi ühtlase tihedusega ega jäta ühtegi kohta nii-öelda kahe silma vahele. Eesti territooriumi aerolaserskaneerimist teeb maa-amet nelja-aastase tsüklina.
Anija valla Voose külavanem Andrus Nilisk on kuulnud, et naaberkülas asuv Määrasmägi on Luurimäest kõrgem, kuid lubab valla ja kogu Harjumaa kõrgeima tipu tiitli varsti Voosele tagasi saada – siis, kui 90 meetri kõrgusele Luurimäele pannakse püsti vaatetorn, mille platvorm on kavandatud 35 meetri kõrgusele ning torni kogupikkus peaks olema 40 meetrit.