Anija Lions-klubi valis valla 2018. aasta inimeseks Alvar MÜ juhi, vallavolikogu liikme JAANUS KALEVI.
Anija Lions-klubi valis valla aasta inimest 24. korda. Alavere tulundusühistu Alvar MÜ juhi, Anija vallavolikogu liikme Jaanus Kalevi esitas tiitlile vallavalitsus. Põhjenduskirjas märgiti, et Jaanus Kalev on 25 aastat juhtinud teravilja käitlemise ja laondusega tegelevat Alvar MÜd, mis on kahe viimase aastaga investeerinud 2,6 miljonit eurot. Viimase viie aastaga on ettevõtte käive kasvanud 400 000 eurolt 1,2 miljoni euroni. Tänavu avas Alvar MÜ Alaveres Eesti kõrgeima teraviljakuivatuskompleksi. Ühistu ja selle tütarettevõte OÜ Alavere Pood annavad tööd Anija valla 12 elanikule. Jaanus Kalevi juhitav ühistu lööb kaasa piirkonna külade ettevõtmistes, toetab neid rahaliselt, ka tehnika ja tööga. Veel märgiti, et Jaanus Kalev osaleb aktiivselt Alavere külaseltsi, kohaliku korteriühistu ja Anija vallavolikogu tegevuses.
Jaanus Kalev ütles Sõnumitoojale, et 2018 on tema jaoks olnud väga töine aasta: „Mulle kui põllumehele oli see ekstreemne põua tõttu, kuigi oma põllule pääsesin sel suvel vähe. Palju higi ja vaeva nõudis Alvari uue teraviljakuivati ehitus.“
Ta lisas, et üksi ei tee midagi, Lions-klubi tiitel on tunnustus kogu tema perele, Alvarile ja ka ühistu lepingupartneritele: „Pere toetus on väga tähtis. Igaühel on ööpäevas 24 tundi, palju sai kindlasti tehtud pere arvelt – laste jaoks polnud isa kodus või ei käinud nende võistlusi vaatamas. Kui poleks äripartnereid, me ei investeeriks ega ehitaks. Kui poleks selliseid töötajaid, kelle peale võid kindel olla, siis edu ei saavutaks. Mul on õnnestunud tööle võtta kohalikke noori, kes tahavad tööd teha ega viska labidat käest niipea, kui kell kukub.“
Jaanus Kalev oletas, ehk on ka Lions-klubil endal osake selles, et ta valiti nüüd valla aasta inimeseks – 23 aastat tagasi saatis klubi ta Saksamaale Ida-Euroopa noortele ettevõtjatele mõeldud koolitusele.
„Korraldajate nõue oli saksa keele oskus. Mina olin paar aastat varem olnud pool aastat Saksamaal põllumajandust õppimas ja rääkisin saksa keelt. Idaeurooplastele mõeldud koolitus kestis umbes kuu, Eestist läksime neljakesi. Kohalike ettevõtete juhid õpetasid meile vabaturumajanduse algtõdesid. Oli silmaringi väga palju avardav. See, mis oli sel ajal meil ja Lääne-Saksamaal, erinesid nagu öö ja päev. Kui tagasi tulin, hakkasime Alvarit arendama ja tasapisi oleme järjest arenenud,“ jutustas ta.
Seda, et Alvar on toetanud oma küla ja piirkonna tegemisi, peab ta loomulikuks: „Väikeses kogukonnas ei saa kapselduda ja kes kohalikke tegemisi ikka toetab, kui mitte siinne ettevõte. Maal on kõik omavahel põimunud, mu töötajad on omakandi inimesed. Ka ise olen siit pärit, juba vanaisa oli, ka lapsed on siin. Juured on tähtsad, olen oma kodukoha fänn.“