Kaksikud on vanematele topeltrõõm, kinnitavad ARVI KAROTAM, JAANUS KALEV ja MARGUS NÕLVAK.
Anija vallavolikogu 14. detsembril toimunud istungil õnnitleti volikogu arengu-eelarvekomisjoni esimeest Margus Nõlvakut, kelle perre sündisid novembris kaksikud tütred Hanna ja Lee.
„Emotsioonid olid pehmelt öeldes ülevad, see oli väga äge uudis,“ kirjeldas Margus Nõlvak hetke, kui sai teada, et perre on sündimas kaksikud.
Pere kahele lapsele lisaks korraga kahe tütre sünd oli mõneti unistuste täitumine, sest ta on alati unistanud suurest perest. Paanikat, kuidas korraga kahe titaga hakkama saadakse, ei tekkinud: „Vastupidi, olime meelestatud hästi positiivselt.“
Margus Nõlvaku esimesed tunded kaksikute isana on, et tegelikult on kergem, kui oli teiste kaksikute vanemate juttude põhjal arvanud.
„Pigem on rõõmu topelt. Kindlasti sõltub palju sellest, kas kaksikud on esimesed lapsed. Meil on ilmselt lihtsam, kuna varasemad kogemused on olemas. Oluline on saavutada rütm, et nad teeksid kõike ühel ajal, magaksid korraga ja sööksid, siis pole raskem, kui ühe lapsega,“ rääkis ta.
Margus Nõlvak juhib Ülemiste Cityt arendavat Mainor Ülemiste ASi, kuid kinnitab, et vastutusrikkast tööst hoolimata on ta väga perekeskne: „Kodu ja pere on minu jaoks alati olnud esmatähtsad.“
Kaksikud ka vallavanemal ja volikogu endisel esimehel
Anija valla juhtide seas on veel kaks kaksikute isa – vallavanem Arvi Karotam ning volikogu eelmine esimees, praegu keskfraktsiooni juht Jaanus Kalev.
Arvi Karotami kaksikutest pojad Marko ja Tarmo sündisid 36 aastat tagasi. Et tulekul on kaksikud, said vanemad teada vaid kuu enne sündi.
„Sel ajal ultraheli veel ei olnud, kuid öeldi, et tuksumas on kaks südant. See oli tore uudis, kuigi olime valmistunud ühe lapse sünniks ning esimene suur mure oli leida kaksikute vanker. Eestist selle saamine oli keeruline, meil õnnestus kusagilt ETKVLi laost saada Poola päritolu punane vanker,“ jutustab ta.
Poegade lapsepõlv oli Arvi Karotami sõnul väga vahva: „Mul on väga tubli abikaasa, tänu temale olid lapsed väga terved. Meil oli tööjaotus – minu ülesanne oli pesupesemine, tol ajal olid ju marlimähkmed. Kasvatasime suvilas porgandeid, minu töö oli neid poistele riivida. Kui nad käisid juba lasteaias ja koolis, viisin ja tõin neid. Kui oled noor, ei ole lastega hakkamasaamine probleem, võtad seda kui väga meeldivat kohustust.“
Vallavanema kaksikud ei ole äravahetamiseni sarnased, kuid isa sõnul on alati olnud väga lähedased: „mina“ asemel ütlesid „meie“, kui üks puges öösel ema-isa kaissu, tuli varsti ka teine, kui üks tegi pahandust, astus teine tema kaitseks välja, Ameerikas vahetusõpilasteks läksid samasse linna ja elasid isegi samal tänaval, kuigi eri peredes. Arvi Karotam märgib, et see lähedus on neis säilinud ka täismeestena.
Kuigi üks kaksikutest on rohkem kaldunud humanitaar-, teine reaalalade poole, on mõlemad laulnud poistekooris ning ka praegu võtab isa nad Kehrast Tallinnasse sõites auto peale, et minna koos Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori lauluproovi.
„Ma olen oma poiste üle väga uhke ja õnnelik,“ sõnab Arvi Karotam.
9aastaste kaksikute Kirke ja Kaareli isa Jaanus Kalev mäletab, et sõitis parasjagu Tallinnas üle Tartu maantee ristmiku, kui sain teada, et tulevad kaksikud.
„See oli kindlasti üllatus, aga emotsioonid olid ikka positiivsed,“ sõnab ta ning lisab, et kuigi kaksikutega on rohkem muret, on rõõmu topelt.
„Oleme naisega hakkajad inimesed, seda hirmu ei olnud, et hakkama ei saa. Kui oled asja sees, siis ei mõtle, et on raske, vaid tegutsed. Kaksikute puhul peab isa rohkem juures olema. Kui nad olid väikesed, hakkasid millegipärast korraga nutma ja tegid kõike korraga. Oleme aktiivsed inimesed, käisime ringi nii, et ühel oli üks, teisel teine titt kõhu peal.“
Jaanus Kalev kiidab – kaksikute puhul on hea, et neil on alati mänguseltsiline olemas. Ning koos kasvades hakkavad lapsed üksteist väga hoidma: „Muidugi ka nemad tülitsevad, aga võõras keskkonnas on tandem – hoiavad kokku ja kaitsevad teineteist.“