Ani­ja par­gi ava­mi­sel käi­sid vii­ma­se mõis­ni­ku lap­se­lap­sed

2389
Anija viimase mõisniku lapselapsed HENNING ja OTTO von WAHL ning HANS SCHOBER ja Otto von Wahli abikaasa REINHILD von WAHL koos PILLE KULLA ning endiste mõisaomanike nimekaimude MARII HAABSAARE ja OTTO TAMKIVIGA.

Mõi­sa­par­gi kuu­lu­tas ava­tuks rii­gi­ko­gu esi­mees EI­KI NES­TOR.

Rii­gi­ko­gu esi­mees EI­KI NES­TOR tu­li mõi­sa­par­ki koos oma ema, Ani­ja en­di­se koo­liõ­pe­ta­ja MEE­DI NES­TO­RI­GA.
Rii­gi­ko­gu esi­mees EI­KI NES­TOR tu­li mõi­sa­par­ki koos oma ema, Ani­ja en­di­se koo­liõ­pe­ta­ja MEE­DI NES­TO­RI­GA.

Pü­ha­päe­val, 28. mail ava­ti Ani­ja mõi­sa pea­hoo­ne ta­ga uh­ke prant­su­se stii­lis park. See ra­ja­ti mul­lu su­vel, ava­pi­du ot­sus­ta­ti kor­ral­da­da ke­va­del, kui värs­kelt kül­va­tud mu­ru tär­ga­nud ja lil­led õit­se­vad. Li­gi 9 hek­ta­ri suu­ru­ses ta­ga­par­gis tööd veel jät­ku­vad, seal peab 20. au­gus­tiks val­mi­ma õp­pe­ra­da.
Äs­jaa­va­tud par­gio­sa läks maks­ma 250 000 eu­rot, suu­rem osa tu­li Eu­roo­pa Lii­du toe­tu­se­na, üle­jää­nud KI­Kilt. Mõi­sa pea­hoo­ne ta­ga võe­ti ma­ha va­nad met­si­kud õu­na­puud ja mõ­ned vaht­rad, maa­pind ta­san­da­ti, kül­va­ti mu­ru, teh­ti lil­le­peen­rad ja tee­ra­jad, mil­le ää­res on val­ged par­gi­pin­gid. Teed pro­jek­tee­ris OÜ Ar­tes Ter­rae sel­li­selt, na­gu on nä­ha va­na­del säi­li­nud pil­ti­del. Maan­tee­pool­ses­se ser­va is­tu­ta­ti õu­na­puual­lee. Par­gi re­no­vee­ris AS Ter­rat.
Võ­sa raiu­ti ka ta­ga­par­gis, pu­has­ta­ti üks tiik, tii­gid ühen­da­ti maa-alu­se to­ru­ga, et väl­ti­da upu­tu­si, ra­ja­ti sa­de­vee­süs­tee­mid. Sih­ta­su­tu­se Ani­ja Mõi­sa Hal­dus ku­lul pai­gal­da­ti par­ki elekt­ri­kaab­lid, et edas­pi­di saaks sin­na viia val­gus­tu­se – see töö mak­sis 18 000 eu­rot.

sonum22_3.inddKõi­ge al­gus oli tal­gu­päev
Par­gi pi­du­li­ku­le ava­mi­se­le Ani­ja mõi­sa pea­hoo­ne et­te tul­nud rah­vast ter­vi­tas oma­kan­di mees, rii­gi­ko­gu esi­mees Ei­ki Nes­tor. Te­ma käis lap­se­na Ani­jal va­nae­mal-va­nai­sal kü­las. Ta ju­tus­tas, et kõi­ge soo­jem mä­les­tus Ani­ja mõi­sast on seo­tud pi­si­ke­se vä­ra­va­ga par­gi ser­vas: „Kui olin väi­ke poiss, ei meel­di­nud mul­le bus­si­sõit su­gu­gi. Kui ema-isa­ga Ani­ja­le jõud­si­me ja ju­ba lä­bi mõi­sa kaar­vä­ra­va mars­si­sin, oli vä­ga hea meel, et bus­si­sõit on möö­das, olen pää­se­nud.“
Ei­ki Nes­tor mär­kis veel – kui ai­nult is­tu­da, nut­ta ja pa­han­da­da, ei juh­tu mi­da­gi, aga kui on et­te­võt­lik­ke ini­me­si, saab pal­ju teh­tud: „Või­me ju tä­na­da Eu­roo­pa mak­su­maks­jaid ja kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te kes­kust, aga kõi­ge suu­re­mad tä­nud on nei­le, kes se­da as­ja on eest ve­da­nud. Pal­ju õn­ne meile kõi­gi­le!“
Sih­ta­su­tu­se Ani­ja Mõi­sa Hal­dus nõu­ko­gu esi­mees, val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam kin­ni­tas, et vii­ma­se kol­me aas­ta jook­sul on sih­ta­su­tus tei­nud vä­ga pal­ju – töö­ta­nud väl­ja mõi­sa aren­gu­kont­sept­sioo­ni ning püüd­nud lei­da ra­ha sel­le el­lu­vii­mi­seks.
„Aga kõik sai al­gu­se meie oma rah­va suur­test tal­gu­test – kolm aas­tat ta­ga­si oli mõi­sa­par­gis li­gi 180 tal­gu­list. Tä­nan kõi­ki neid Ani­ja val­la tub­li­sid ja ini­me­si kau­ge­malt, kes on siia oma nõu ja jõu­ga pa­nus­ta­nud, et mõis are­neks, sel­le ehe­dus ja võ­lu säi­lik­sid,“ lau­sus ta.
Ar­vi Ka­ro­tam rõõ­mus­tas, et mõi­sa­par­gi ava­mi­se­le tu­lid Sak­sa­maalt Ani­ja vii­mas­te mõis­ni­ke, Ot­to ja Ma­ry von Wah­li, lap­se­lap­sed. Nen­de po­ja­poeg Hen­ning von Wahl tä­nas Ani­ja-rah­vast sõb­ra­li­ku vas­tu­võ­tu eest ja kin­kis raa­ma­tud oma pe­re­kon­na aja­loost.
Pä­rast se­da, kui Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Jaa­nus Ka­lev ning Ani­ja raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja, ko­ha­li­ku elu üks eest­ve­da­ja Pil­le Kul­la tõm­ba­sid li­pu­mas­ti rii­gi­li­pu, lõi­ka­sid Ei­ki Nes­tor ja Ar­vi Ka­ro­tam mõi­sa­müü­ri kaar­vä­ra­va­te juu­res lah­ti süm­bool­se lin­di.
Ani­ja mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa tä­nas par­gis kõi­ki et­te­võt­teid ja ini­me­si, kes ai­ta­sid ra­ja­mi­se­le kaa­sa. Män­gis Kuu­sa­lu puhk­pil­lior­kes­ter, „must­la­sed“ Keh­ra an­samb­list Ko­du eten­da­sid Ani­ja mõi­sa le­gen­di. Pil­le Kul­la ning vii­mas­te mõis­ni­ke ni­me­kai­mud, väi­ke­sed Ma­rii Haab­saar ja Ot­to Tam­ki­vi, vii­sid hu­vi­li­sed mõi­sa­tuu­ri­le. Kü­la­lis­te­le tut­vus­tas mõi­sa ka sel­leks päe­vaks mõi­sa­här­raks riie­tu­nud Kai­do Jür­mann. Ani­ja mõi­sas oli mi­tu kont­ser­ti.

Rii­gi­ko­gu esi­me­he män­gu­maa
Koos oma ema, Ani­ja en­di­se koo­liõ­pe­ta­ja, 88aas­ta­se Mee­di Nes­to­ri­ga uue­ne­nud par­gis ja­lu­ta­nud Ei­ki Nes­tor üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Ani­ja mõis po­le ol­nud üks­nes te­ma, vaid ka ta las­te män­gu­maa. Kui­gi nii te­ma kui lap­sed on ela­nud Tal­lin­nas ja seal ka koo­lis käi­nud, vee­de­ti kõik su­ved Ani­jal. „Siin on va­nai­sa ehi­ta­tud ma­ja,“ sõ­nas ta.
Rii­gi­ko­gu esi­mees mee­nu­tas, et mõi­sa­par­gis käi­di pal­li män­gi­mas – ke­set mu­ru pea­hoo­ne ta­ga oli jalg­pal­lip­lats, vei­di ee­mal puu­de ta­ga män­gi­ti võrk­pal­li: „Mõi­sas käi­si­me ki­nos, siia oli põ­nev rat­ta­ga sõi­ta.“
Mee­di Nes­tor on vii­ma­sed 35 aas­tat ela­nud Ani­jal. Ei­ki Nes­tor sõ­nas, et käib ema juu­res, kui­gi ei saa kii­del­da, et kü­las­tab Ani­jat tih­ti: „Aga nii kau­gel ma ka po­le, et siia üld­se ei jõuaks. Paar aas­tat ta­ga­si olin siin üks tal­gu­lis­test. Nüüd on park pal­ju muu­tu­nud.“
Mee­di Nes­tor li­sas, et te­ma kü­las­tas par­ki vii­ma­ti kuu aja eest: „Kui ja­lad veel ter­ved olid, käi­sin mõi­sas tih­ti. Nüüd enam ise ei saa, mind toob ja viib Pil­le Kul­la. Kui mul vaid oleks jõu­du tul­la siia neid peen­raid ro­hi­ma, oi, ma tu­lek­sin.“

Von Wah­li­de lap­se­lap­sed
Aas­ta­tel 1906-1919 Ani­ja mõi­sas ela­nud Ma­ry ja Ot­to von Wah­li lap­se­lap­sed, poeg Ot­to po­jad Hen­ning ja Ot­to von Wahl koos abi­kaa­sa Rein­hil­di­ga ning tüt­re No­ra poeg Hans Sc­ho­be­ri kut­sus par­gi ava­mi­se­le Pil­le Kul­la. Ta rää­kis – mõ­te tek­kis sel­lest, et mõi­sap­roua Ma­ry von Wahl ar­mas­tas vä­ga loo­dust ning oli koos abi­kaa­sa Ot­to von Wah­li­ga Ani­ja mõi­sa­par­ki täius­ta­nud ja laien­da­nud.
„2004. aas­tal as­tus mõi­sa sis­se Ees­tis ring­sõi­dul ol­nud Hen­ning von Wahl koos abi­kaa­sa ja po­ja­ga. Hil­jem saa­tis ta mei­le mõ­ned pe­re­kon­na­fo­tod. Sel­lest ajast on mul te­ma mei­liaad­ress,“ üt­les Pil­le Kul­la.
Mõ­ne kuu eest kir­ju­tas ta Hen­ning von Wah­li­le ja ka Ani­ja eel­mis­te mõis­ni­ke, Un­gern-Stern­ber­gi­de jä­rel­tu­li­ja­te­le. Mõ­le­mad vas­ta­sid, Un­gern-Stern­ber­gid Ees­tis­se sõi­ta ei saa­nud.
Von Wah­lid tu­lid Ani­ja­le möö­du­nud ree­del ning lah­ku­sid es­mas­päe­va hom­mi­kul. Nen­de soov oli öö­bi­da oma va­na­va­ne­ma­te ko­dus, nei­le val­mis­ta­ti mõi­sas et­te kaks tu­ba. Pil­le Kul­la tut­vus­tas kü­la­lis­te­le ümb­rus­kon­da – viis Keh­ras­se, Kau­nis­saa­re vee­hoid­la juur­de, Olaf Sch­meid­ti Mat­si ta­lu dend­raa­riu­mis­se ning ka Raa­si­ku ki­ri­kus­se, kus nen­de va­ne­mad olid ris­ti­tud. Von Wah­le võõ­rus­tas ko­ha­lik põl­lu­mees Ago Pär­na­mäe ning ja­hi­me­hed Ülo Hõr­rak ja Tiit Tam­ma­ru – ka von Wah­lid on ja­hi­me­hed.
Sel­lest, mi­da rää­ki­sid von Wah­lid oma va­ne­ma­te ja va­na­va­ne­ma­te mee­nu­tus­test Ani­ja koh­ta, kir­ju­ta­me järg­mi­ses Sõ­nu­mi­too­jas.