Veebruari algusest on Anija mõisa ait aiaga piiratud – alanud on mõisakompleksi tuleva aasta lõpuni kestvad renoveerimistööd.
EAS otsustas mullu toetada Anija mõisakompleksi renoveerimist külastuskeskuseks 1,75 miljoni euroga, omaosaluseks on vallaeelarvest kavandatud 400 000 eurot. Renoveerimisprojekti tegi AS Restor, ehitaks valiti hankel soodsaima pakkumise teinud OÜ Sulane.
„Projekteerija andis ehitajale raske ülesande – mõis tuleb korda teha, aga siit lahkudes peab olema tunne, nagu midagi poleks tehtud,“ ütles Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa.
Ehituse objektijuht Allan Perandi kinnitas, lähtutakse sellest, et kõik vana, mida vähegi võimalik säilitada, jäetakse alles ja muutmata.
Ehitajad alustasid tööd 1. veebruaril. Esialgu tegutsetakse vaid aidas, peahoonesse laienetakse märtsis. Aita tuleb pärast renoveerimist kontserdisaal koos garderoobi, tualettide ja abiruumidega, ülemisele korrusele näitusesaalid. Esimesel nädalal oli aidas tööl 5 ehitajat, möödunud nädalast 10.
„Ehitama ei saa hakata enne, kui lammutustööd on tehtud. Alustasime põrandate lammutamisega. Aida põrandat on korduvalt remonditud, lootsime, et saame vanu põrandalaudu kasutada teise korruse põrandal. Kuid selgus, et aida põrand on pandud kolmes kihis ning kui kolmanda kihi alt tuli välja originaalpõrand, polnud seal muud kui pehkinud puit ja rotiaugud,“ rääkis Allan Perandi.
Kuna aida uksed on kitsad, ei pääse sinna suurte mehhanismidega ning töömehed on pidanud põrandaid käsitsi kangidega lahti kangutama. Möödunud neljapäeva õhtuks olid nad kärudega aidast välja vedanud umbes 70 kuupmeetrit põrandapuitu ja sodi: „Tublid ukraina mehed on välja tassinud ja sorteerinud kõik kolm kihti põrandat, peale selle oli põranda all täide, mis koosnes viljasõkaldest, viljapeksujäätmetest ja saepurust. Kõlbmatut puidumaterjali oleme utiliseerinud ligikaudu 80 kuupmeetrit.“
Tulevases garderoobis leiti eest ilmselt 1960-1970ndatel ehitatud tsemendist põrand. Kuna mõõtmisel selgus, et saali ega garderoobi põranda kandevõime ei vasta normidele, projekteeritakse need ümber. Garderoobiosa põrand on projektijärgsest tasapinnast ka kõrgem ning seetõttu tuleb põrand umbes 30 sentimeetri sügavuses välja lõhkuda. Vanu põrandaid lõhutakse ka aida keldris, sealt on töömehed objektijuhi hinnangul ämbritega välja tassinud korraliku Kamazi täie pinnast ning kive.
„Millal saame hakata aidale uut põrandat tegema, sõltub sellest, kui ruttu jõutakse need ümber projekteerida,“ sõnas objektijuht.
Aidas on põrandapinda üle 400 ruutmeetri, sinna tuleb betoonpõrand, selle sisse pannakse küttetorustik – ait saab maakütte.
Ebameeldiv üllatus tabas ehitajat ka aida vahelae lahti võtmisel – kui esialgu paistsid laetalad üsna korralikud ja kasutamiskõlblikud, siis lähemal vaatlusel selgus, et need on arvatust tunduvalt rohkem pehkinud ning osa tuleb täiesti välja vahetada: „Kui kellelgi on pakkuda kandilisi talasid, võtame need suure rõõmuga väga.“
Aida kiviseinad kiitis Allan Perandi kenaks: „Seinad puhastame vaid ära – kui väljas on plusskraadid, laseme kerge surveveega üle. Vana krohv tuleb maksimaalselt säilitada, lihtsalt lahtised tükid võtame välja ning kuhu vaja, paneme natuke segu vahele.“
Tulevase kontserdisaali seintesse tehti kaks ava evakuatsiooni väljapääsudeks, lisaks ka saali ja garderoobivahelise ukse jaoks. Ukse kõrvalt hakkab minema trepp aida teisele korrusele. Sinna tuleb laudpõrand, seinad puhastatakse ja krohvitakse, kus vaja. Kevadel hakatakse vahetama mõisa katust – vana eterniitkatus asendatakse kivikatusega ning lõpuks värvitakse hoone väljast valgeks.
„Soovime aida saada selle aasta lõpuks valmis, võib-olla isegi sügiseks, ehk õnnestub, et pärtlipäevalaat ja jõulumaa toimuvad juba aidas,“ lausus Janne Kallakmaa.