
„Kahe aasta töö rikuti mõne ööga,“ märkis Anija mõisa arendusjuht JANNE KALLAKMAA.
Eelmise aasta augustis, kui Anijal oli esmakordselt mõisakultuuri festival, avati mõisapargis 2,2kilomeetrine õpperada „Meelte ja kogemuste tee“. Selle külastajad satuvad justkui muinasjuttu, mille peategelane on Anija viimane mõisaproua Mary von Wahl. Külastajad saavad ülevaate Anija mõisa tegemistest umbes 100 aastat tagasi ning ka pargi ajaloost, rajal tutvustatakse ka loodust – taime- ja loomariiki. Ligi aasta jooksul on õpperada külastanud nii koolide kui lasteaedade rühmad, aga ka täiskasvanute grupid, pered ja seltskonnad, palju ekskursioone on ette broneeritud.
Alates ülemöödunud nädalavahetusest on loodusõpperaja juures kolmel korral käidud vandaalitsemas. On lõhutud infoviitasid ja pandud neid põlema, kahel korral süüdatud üks õpperajal asuvast neljast suurest pesast ehk linnupesa imiteerivast suurest okstest punutud istepaigast.
Esimene vandaalitsemine toimus 2. juuni öösel vastu 3. juunit.
„Pühapäeval avastas üks kohalik elanik, et öösel oli põlema pandud suur infotahvel pargi külapoolse värava juures. Maast oli välja kistud ja lõhutud ka mitu väiksemat infoviita. Ta kutsus kohale politsei, tegi avalduse,“ rääkis Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa.
Järgmisel, eelmise nädala esmaspäeva hommikul avastasid külanaised, et pargi tagumises osas puude vahel tossab üks pesa. Nad kustutasid selle omal jõul ära ning puhkusel viibinud Janne Kallakmaa tuli kohale ja kutsus olukorda fikseerima politsei.
Eelmise nädala kolmapäeva, 6. juuni hommikul, kui mõisa töömees läks maast välja kistud infoviitasid uuesti oma kohtadele paigaldama, avastas, et sama pesa, mis oli põlema süüdatud paar päeva varem, hõõgub taas.
„Läksin vaatama ja nägin, et pessa saepuru sisse oli tõenäoliselt öösel tehtud uus lõke. Puhus väga tugev tuul, sädemed lendasid, suur õnn, et midagi hullemat polnud juhtunud. Samas lähedal on elumajad, praegusel väga tuleohtlikul ajal võib ka ühest sädemest hävida kogu küla – pesa ümbritsevad ju kuivad pajuoksad,“ jutustas Janne Kallakmaa.
Ta kutsus kohale tuletõrje: „Autoga siia ligi ei pääse, toodi ämbritega vett. Mõisast on see koht eemal, sealt poleks me vett jõudnud tassida.“
Ka veel reedel oli pesa juures tunda kärsahaisu, maas olid lõhutud Saku ICE killud, ühele istmetest ehk maakivile oli vigases vene keeles kraabitud „Ära roni meie territooriumile.“ Põlema oli pandud ka suure pesa okste vahele paigutatud väike linnupesake.
Lõhkujad tulevad koristama
„Kurb on see, et mida rohkem teed, seda rohkem pead kindlustama,“ tõdes Janne Kallakmaa.
Pärast mõisapargis toimunud vandaalitsemist võttis ta ühendust ühe turvafirmaga ning kutsus neid valvekaameraid paigaldama.
Vandaalitsemisega tekitatud rahaliseks kahjuks on arvestatud 2600 eurot. Kõige kallim töö on suurele infotahvlile uue tekstikile printimine ja paigaldamine. Ilmselt tuleb põlengus kannatada saanud tahvel eelnevalt üle värvida. Veel pole teada, kas tahvel tuleb lõplikuks kordategemiseks Tallinna viia või saavad tekstikile paigaldajad tulla selleks kohapeale.
Uuesti tuleb printida-kleepida ka kuuel väikesel infoviidal olnud tekstid, eelnevalt tuleb viidad neile soditud-kraabitud viisnurkadest puhastada ja ehk ka üle värvida. Neljandat vandaalidele ette jäänud infoviita enam taastada ei õnnestu, sest see oli põletatud.
Kohe pärast esimest vandaalitsemist hakkasid kohalikud inimesed sotsiaalmeedias kirjutama, et teavad, kes pargis käisid. Kahtlusalused on teismelised tüdrukud, üks neist oma külast, teine Tallinnast: „Sain kohalikelt elanikelt teada, et tüdrukud on taas parki sisenemas, läksin parki ja nägi neid tulemas põlenud pesa juurest. Palusin neil järgmisel päeval tulla mõisa, et rääkida nende tegudest. Tulidki koos vanematega. Tunnistasid, et kiskusid välja infoviidad, kuid pesa nemad ei süüdanud.“
Arendusjuht võttis politseist avalduse tagasi ja leppis tüdrukutega kokku, et pärast seda, kui viimane lõpueksam tehtud – üks kahest lõhkujast lõpetab põhikooli – tulevad nad appi ja koos tehakse õpperada korda.
„Mõisapark ei ole lukus, siia võivad kõik tulla, väga paljud kohalikud armastavad siin jalutada. Mida avalikum see on, seda rohkem tullakse siia ka mujalt. Praegu käivad meie õpperajal igal päeval grupid,“ lausus Janne Kallakmaa.






