Ani­ja mõi­sa­hõn­gu­li­sel koh­vi­ku­te­päe­val oli 13 müü­gi­let­ti

Pub­li­kut lõ­bus­ta­sid Kesk­kon­na­ke ja Kolm Mus­ke­tä­ri.

Ani­ja mõi­sas on koh­vi­ku­te­päe­va pee­tud ne­li aas­tat. Kui va­rem sai head-pa­re­mat maits­ta mõi­sa si­se­ruu­mi­des, siis möö­du­nud aas­tal ning tä­na­vu pü­ha­päe­val, 1. juu­lil olid koh­vi­ku­le­tid mõi­sa ta­ga hoo­vis. Mul­lu said koh­vi­ku­pi­da­jad ja -kü­la­li­sed nau­ti­da kuu­ma su­veil­ma, see­kord tu­li või­del­da ja­he­da il­ma ja tu­ge­va tuu­le­ga. Mõ­ni­gi koh­vi­ku­pi­da­ja pi­di hoid­ma kin­ni oma tel­ki, et see mi­ne­ma ei len­daks, aeg-ajalt tu­li möö­da plat­si ta­ga ajada hin­na­sil­te. Kü­las­ta­ja­te hul­ka ja­he ilm aga olu­li­selt ei vä­hen­da­nud, ena­mik koh­vi­ku­pi­da­jaid müü­sid oma söö­gid-joo­gid ära paa­ri esi­me­se tun­ni­ga.

Va­na­dest oli­ja­test ning tun­tud te­gi­ja­test olid koh­vi­ku­te­päe­val Kat­rin Roo­me­re ehk Ka­ti Köök, kel­le mus­tas moo­ni­pil­ti­de­ga tel­gis sai nii ma­gu­sat kui soo­last toi­tu. Muust me­lust vei­di ee­mal, mõi­sa kõr­val tii­gi ää­res oli Tii­gi koh­vik, pe­re­rah­vas osa­les Car­men Mei­ka­ri eest­ve­da­mi­sel koh­vi­ku­te­päe­val kol­man­dat kor­da, nen­de pea­mi­sed road olid ot­se kuu­malt pan­nilt tul­nud pann­koo­gid. Kuu­sa­lust oli taas ko­hal ho­bi­kon­dii­ter An­cee­li­ka Lee­sa­lu oma koh­vi­ku­le­ti­ga An­cee­li­ka’s Sweet Ca­kes. Gruu­sia­pä­rast toi­tu pak­kus Su­lu­gu­ni ko­du­koh­vik, kus toi­me­ta­sid õed Ja­na ja In­na Šubi­tid­ze koos abi­lis­te­ga. Nen­de me­nüüs oli po­pu­laar­ne gril­li­tud su­lu­gu­ni juust taig­nas, roog sai möö­du­nud aas­tal Tal­lin­na tä­na­va­toi­du­fes­ti­va­lil tiit­li – tä­na­va­toi­du uus su­pers­taar. Koo­gi­le­ti­ga oli ko­hal ka Lii­vi Loik Sood­last. Koh­vi­ku­te­päe­vaks oli õue ko­li­nud ka mõi­sa pü­si­koh­vik In­n­Amo­ra­ta. Kül­mi maius­tu­si pak­ku­sid üle Ees­ti tun­tud Jää­ma­ri ja Jät­si­rull Rap­la­maalt Ko­hi­la val­last.

Uu­test tu­li­ja­test pi­da­sid koh­vi­kut sõb­ran­nad Jo­han­na Sep­mann ja Piret Püi , kes müü­sid kä­si­töö­kaar­te ja -eh­teid ning küp­se­ti­si. Pä­rast paa­ri aas­tat pau­si olid koh­vi­ku­te­päe­val uues­ti Viir­man­nid, nen­de KOHV-ik pak­kus söö­ke-joo­ke, mil­le pea­mi­ne koos­ti­so­sa on kohv. Esi­mest kor­da osa­les ka Hei­di Vi­li­põld Kuu­sa­lust, kes pak­kus kü­la­lis­te­le oma pe­re lem­mik­roo­ga­sid. His­paa­nia­pä­rast toi­tu pak­ku­sid koh­vi­ku­te­päe­va de­bü­tan­did, elu­kaas­la­sed Kris­ti­ina Pil­ler ja Ser­gio Oli­ve­ros. Vii­ma­sel het­kel lii­tus müü­ja­te­ga ka tür­gi­pä­ra­se šaš­lõ­ki müü­jad Tallinnast.

His­paa­nia tem­pe­ra­ment ja au­hin­na­tud ki­lu­või­leib
His­paan­la­ne Ser­gio Oli­ve­ros on Ees­tis ela­nud üle viie aas­ta. Koos elu­kaas­la­se Kris­tii­na Pil­le­ri­ga avas ta Ani­ja koh­vi­ku­te­päe­val söö­gi­le­ti His­pa­ti­me. Ho­bi­kokk ju­tus­tas, et Ani­jal po­le ta va­rem süüa tei­nud: „Kris­ti­na on siit pä­rit, õp­pi­nud Ani­ja mõi­sa­koo­lis, tu­li­me toe­ta­ma te­ma ko­du­kan­ti. On vä­ga põ­nev vaa­da­ta, kui­das rah­vas meie toi­du­le rea­gee­rib, saa­me pak­ku­da mi­da­gi sel­list, mil­le­ga võib-ol­la pal­jud siin­kan­dis po­le har­ju­nud.”

Ko­kan­dust on ta õp­pi­nud omal käel, eria­lalt on elekt­roo­ni­kain­se­ner, töö­ta­nud suu­re­ma­tes et­te­võ­te­tes ja idu­fir­ma­des: „Ühel het­kel tund­sin, et ta­han te­geleda tööga, mi­da ar­mas­tan ja hin­dan ning mis on mi­nu kirg – ehk söö­gi val­mis­ta­mi­se­ga. Mõt­le­sin, et proo­vin ja kat­se­tan, kon­to­ris­se saab ta­ga­si min­na ala­ti.”

Ta ju­tus­tas, et sa­ge­li on tul­nud te­ha süüa sõp­ra­de­le-tut­ta­va­te­le koos­vii­bi­mis­tel, nüüd saa­vad his­paa­nia ko­ka­kuns­ti maits­ta ka tei­sed, sest His­pa­ti­me käib tih­ti üle Ees­ti toi­duü­ri­tus­tel-fes­ti­va­li­del, su­vel pea igal nä­da­lal, li­saks ka­ta­vad nad lau­du sün­ni­päe­va- ja fir­ma­pi­du­deks: „Eest­las­te lem­mik his­paa­nia­pä­ra­ne toit on me­rean­ni pael­la, se­da rii­si­roo­ga tea­tak­se ja kü­si­tak­se. Tun­tud on ka ma­gu­sad chur­ro­sed ning vei­ni­jook sang­ria.”

Koh­vi­kus Hei­di Koo­gid oli le­ti ta­ga Hei­di Vi­li­põld Kuu­sa­lust. Ta lau­sus, et esi­mest kor­da te­gi ta koh­vi­kut möö­du­nud aas­tal Kuu­sa­lus lau­rit­sa­päe­va laa­dal, ku­na seal tal­le meel­dis, ot­sus­tas tul­la ka Ani­ja mõi­sa koh­vi­ku­te­päe­va­le: „Olen prae­gu lap­se­ga ko­dus ning jõu­du­möö­da teen tel­li­mus­toi­te. Eel­mi­sel aas­tal käi­sin Ani­ja mõi­sa koh­vi­ku­tes kü­la­li­se­na, jäi vä­ga hea mul­je. To­re, kui mi­da­gi toi­mub ning on ka las­te­le te­ge­vust.”

Ta li­sas, et suu­re ma­gu­sa­sõb­ra­na on ta ho­bi­kor­ras küp­se­ta­nud ala­tes lap­se­põl­vest: „Küp­se­tis­te juu­res läh­tun en­da oma oma lä­he­das­te mait­sest. Kook ja krin­gel pea­vad ole­ma roh­ke täi­di­se­ga ja mah­la­sed. Ma­gu­sad, aga mit­te lii­ga.”

Niiöel­da ko­du­väl­ja­ku ee­lis oli Ani­ja Mõi­sa­koh­wi­kul In­n­Amo­ra­ta, kes pak­kus hoo­vis ker­ge­maid söö­ke-joo­ke. Vä­ga po­pu­laar­ne oli vär­vi­li­ne ki­lu­või­leib her­ne­pü­ree ja si­bu­la­ga. Sel­le ret­sep­ti­ga jõu­dis koh­vi­ku pe­re­nai­ne Ül­le Nii­ne­mets Ees­ti uue rah­vus­toi­du fi­naa­li ja saa­vu­tas seal paa­ri­sa­ja ret­sep­ti hul­gas kol­man­da ko­ha.

Ül­le Nii­ne­mets sõ­nas, et ki­lu­või­lei­vad on too­nud koh­vi­ku­le pal­ju tä­he­le­pa­nu: „Pal­jud tu­le­vad ja kü­si­vad, kas siin saab­ki se­da kuul­sat ki­lu­või­lei­ba. See on meil nii koh­vi­ku me­nüüs kui pi­du­li­kel üri­tus­tel ter­vi­tu­samps. Võin se­da suu­pis­tet te­ha igal päe­val küm­ne­te kau­pa.”

Ret­sep­ti sünd oli au­to­ri

sõ­nul ju­hus­lik: „Ühe pü­ha­päe­va hom­mi­kul avas­ta­sin, et kül­mik on tü­hi ning pe­re­le po­le mi­da­gi süüa pak­ku­da. Võt­sin eel­mi­sest õh­tust üle jää­nud her­ne­pü­ree, li­saks ki­lu, si­bu­lat ja lei­ba, pa­nin need kok­ku ja tu­le­mus oli ül­la­tav. Kui kuul­sin rah­vus­toi­du kon­kur­sist, ot­sus­ta­sin osa­le­da. Mõ­ni oli küll ül­la­tu­nud, kui­das ki­lu­või­leib nii kõr­ge ko­ha sai, kuid koh­tu­ni­kud hin­da­sid, et se­da on vä­ga liht­ne val­mis­ta­da, sa­mas on uud­ne, at­rak­tiiv­ne ja vär­vi­li­ne.”
Ta ju­tus­tas, et In­nA­mo­ra­tal on prae­gu kii­red ajad, su­vel on kü­las­ta­jaid pal­ju. Vä­ga nõu­tud roog on mul­gi­pu­der prae­tud räi­me­ga, häs­ti lä­he­vad ka su­vi­kõr­vit­sa-ki­noa­kot­le­tid kre­vet­ti­de­ga: „Sü­gi­sel lä­heb mõis re­no­vee­ri­mi­se­le ja sa­gi­mist jääb vä­he­maks. Meid see eri­ti ei puu­du­ta, sest koh­vik jääb al­les. Küll aga jää­vad paa­riks aas­taks ära mõi­sa su­vi­sed suu­rü­ri­tu­sed.”

Ani­ja mõi­sa sünd­mus­te kor­ral­da­ja Kad­ri Ki­vi­nurm lau­sus, et hoo­li­ma­ta vei­di keh­vast il­mast läks koh­vi­ku­te­päev ke­nas­ti: „Hin­nan­gu­li­selt võis müü­jaid-ost­jaid kok­ku ol­la kol­me­sa­ja rin­gis. Mit­med koh­vi­ku­pi­da­jad olid osa­le­nud ka va­ra­se­ma­tel koh­vi­ku­päe­va­del ning aval­da­sid ise soo­vi uues­ti tul­la. Sa­mas tu­li ot­si­da uu­si hu­vi­li­si, saa­ta meel­de­tu­le­tu­si.”

Mee­le­la­hu­tust pak­ku­sid rah­va­le Tal­lin­na Muu­si­ka­kesk­koo­li kol­lek­tiiv Kolm Mus­ke­tä­ri, mil­le noorim liige Silver Piiroja elab Ani­ja val­las Sood­la kü­las. Las­te­ga män­gis Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ ellu kutsutud Keskkonnake ehk konnakostüümis maskott, kes andis lastele keskkonnaalaseid teadmisi ja mängis nendega.