Anija Lülitile esitatud 32 ideest lähevad laupäeval, 14. aprillil käiku 26.
Eelmises lehes kirjutasime, et Anija Lülitile esitati kokku 31 ideed. Möödunud nädalal selgus, et üks projekt ei olnud tehniliste probleemide tõttu veel korraldajateni jõudnud. Ekspertide koda otsustas, et esitatud ideedest viivad 24 töörühma ellu 26 projekti.
„Mõned esitatud ideedest jäävad ellu viimata, kuna ei mahu Anija Lüliti formaati – on selleks liiga mahukad – või ei ole me kindlad, et suudame idee elluviimiseks koondada piisava meeskonna. Mõned ideed on koondunud ühte projekti ning nagu eelmisel korral, on ka nüüd mõne idee elluviimine otstarbekam korraldada vallavalitsusel muul moel,“ ütles Anija Lüliti üks peakorraldaja, Anija vallavolikogu liige Kaisa Tamkivi.
Et kõik head algatused saaksid tehtud, eraldas Anija vallavalitsus lisaks Anija Lüliti jaoks eelarves kavandatud 10 000 eurole veel 4000 eurot. Nelja värvimisega seotud projekti toetab värvitooja AkzoNobel. Teistele projektidele müüakse värvi soodushinnaga.
Kõik, kes soovivad Anija Lüliti tegevuspäeval osaleda, peaksid selle kodulehe menüüs klikkama „Löö kaasa“, valima endale meeldiva-sobiva projekti ning registreerima end meeskonna liikmeks. Enne Anija Lüliti tegevuspäeva võtavad ideede eestvedajad oma grupi liikmetega ühendust.
Kehra
Ühise projektina viiakse ellu Tarmo Tiidemaa ja Hannes Pikkeli ideed istutada Kehrasse puid. Need istutatakse Kehra sissesõidutee äärde Keskuse ning Põhja tänavale kuni vana sidemajani.
Inga Vainu idee on puhkeala rajamine Kehra staadioni rippsilla juurde, Pargi tänav 25a parkla kõrvale. Plaanis on niita võsa ja puitunud varred, likvideerida vana traataed ja puitpostid ning teha jõevaatega korrastatud puhkekoht. Paigaldatakse ka pink ning võimalusel rajatakse teerada.
Stefan Ojassoo idee on teha siseviimistlus Keerdtrepi stuudiole Kehra rahvamajas. Keerdtrepi meeskond on alustanud rahvamajja helistuudio rajamist, selleks on soetatud salvestamistehnikat. Lüliti raames on plaan ehitada stuudio valmis – värvida seinad, ehitada seintele helisummutavad ja akustilised paneelid.
Rene Kaalo ettepanekul korrastatakse Kehra rannakäsipalliväljak ja selle ümbrus.
Mikael Parmani idee on korrastada ja uuendada Kehra kogudusemaja kõrval asuv vabaõhupark – hooldada pinnas, kontrollida lõuatõmbetorude seisukorda, korrigeerida kummikiik, värvida üle katusealune. Projekti toetab AkzoNobel.
Awe Paap pakkus välja idee korrastada Aia tänav 3 maja taga platsil asuv vananenud mänguväljak – rajada kiigesüsteem, liumägi, jalgpalliväravad ja korvpallirõngas, paigaldada korralik prügikast.
Anija Valla Spordimaailma eestvõttel värvitakse üle Kehra uisuväljaku grafiteid täis poortid.
Elvis Hrupa algatusel renoveeritakse Kehra rahvamaja vanad teisaldatavad kooriastmed. Need lihvitakse ja värvitakse ilmastikukindla värviga. Projekti toetab AkzoNobel.
Alla Klemetsi eestvõttel korrastatakse vana asula park ja rajatakse mänguväljak. Plaanis on uuendada võrkpalliväljaku liiv, ehitada mänguväljak koos kiikede, liumäe ja liivakastiga ning paigaldada vanemate inimeste jaoks mugavamad pingid.
Kelly Kruusmann ja MTÜ Kunst Kohvris algatavad mõttetalgud loomekeskuse rajamiseks Kehrasse.
Eda-Mai Tammiste idee on nihutada Lepatriinu lasteaia aeda krundi piirini, et saada juurde õueala pinda – õueala suurendamisega saab teha liulaskmiseks künka ning paigaldada lasteaiahoovi uusi atraktsioone.
Tiina Teppan algatusel tehakse Lastetare lasteaia õuealale hoiu- ja sõimerühma laste jaoks suure aia sisse eraldi madal puitaed, mille sees on väikeste jaoks sobivad atraktsioonid, kiiged ja liivakast.
Helen Noole idee on maadlussaali korrastamine. Anija maadlusklubi kasutab Lastetare lasteaia ja lastehoiu vahelist ruumi ning see tähendab läbi hoiurühma ruumide käimist. Maadlusklubile on kavas teha eraldi sissepääs vanasse raamatukoguossa, kus tuleb lõhkuda mõned kergseinad ja seejärel ruum korrastada.
Alavere
Julia Šatskaja ettepanekul värskendatakse Alavere noortekeskuse ruume – värvitakse seinad, põrandad tehakse mistra või PVC katte abil soojemaks. Ettevõtmist toetab AkzoNobel.
Kätlin Takk pakkus välja kaks ideed. Üks on Alavere küla suurele kelgumäele turvaliselt pääsemiseks korraliku silla ehitamine.
Kätlin Taki teine idee on lammutada Alavere küla kortermajade sisehoovis asuv vana kivist hoone, praht minema vedada ja teha selle asemele parkimiskohad.
Taavi Randoja soov on luua Alavere keskele kahest kiigest ja kahest pingist koosnev ajaveetmise kohake.
Aegviidu
Maris Joona idee on Aegviitu väikelaste mänguväljaku rajamine ja seikluspargi parandustööd. Väikelaste mänguväljak liumäe, kahe kiige ja liivakastiga tehakse kõlakoja parki.
Anija ja Kuusemäe
SA Anija Mõisa Haldus idee on panna vanad toolid särama ehk värvida aidanurgas seisvad Kehra gümnaasiumist saadud 120 tooli. Ettevõtmist toetab AkzoNobel.
Pille Kulla algatus on Anija-Kuusemäe mänguväljaku kõrval oleva vana lagunenud lauda lammutamine, mänguväljakule lastele puidust mängumaja ehitamine.
Pikva
Erik Jüriöö idee on Pikva küla ajaloolise bussipaviljoni renoveerimine. Amortiseerunud paviljonilt on kavas eemaldada vanad puitkonstruktsioonid, sirgendada metallist kandevtorud, teha uued vaheseinad ning vee äravooluga katus. Paviljoni juurde paigaldatakse prügikast, võimalusel ka valgustus.
Ülevallalised projektid
Anija abivallavanem Riivo Noor pakkus välja mõttetalgud Anija valla jäätmekäitluse ja purgimisteenuste ühiseks korraldamiseks, et leida häid lahendusi ja uusi ideid elanikke rahuldava ja keskkonnasäästliku jäätmekäitluse juurutamiseks.
Kaie Untera idee on koerte ja kasside omanikele mõttetalgud, kuidas neid paremini teavitada vallas kehtivatest eeskirjadest, kaardistada lemmikloomade väljaheite prügikastid ning kohad, kuhu on neid veel vaja, samuti arutatakse koerte jooksmisaediku vajaduse ning asukoha üle ning kõneldakse kiibistamisega seotud küsimustest.
Proomet Torga algatusel toimub ajurünnak „Elu pärast kiiret internetti“ ehk mis võiks juhtuda siis, kui Anija valla kõik majapidamised on ühendatud kiire internetiga – milliseid teenuseid saab tulevikus pakkuda ja arendada kiire interneti toel.