ANDRES KAARMANN peab Loksa volikogu ajaveetmiseks

1991

„Loksal kirutakse praegusi võimulolijaid, aga sarnaselt nõukogude ajaga, on nad valitud tagasi,“ sõnab linnavolikogu ainus opositsionäär ANDRES KAARMANN.

Pärast viimaseid kohalikke valimisi 2009. aasta sügisel on Loksa linnavolikogu 15st liikmest 14 Keskerakonna nimekirjast ning üks IRList. Valimistel osalenud teised erakonnad – sotsiaaldemokraadid ja Reformi­erakond – jäid kohtadest ilma.

IRList valiti volikogusse Andres Kaarmann, kunagine linnapea ja volikogu esimees, kes on üles kasvanud, koolis käinud ja ka töötanud Loksal.

Rohkem kui aasta on ta ametis haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo nõunikuna. Loksa volikogu töös osalemist nimetab Andres Kaarmann pigem hobiks, sest sisulist arutelu seal ei toimu ja hääletamistulemused on ette teada.

„Aimasin, et Keskerakond võtab valimistel enamuse häältest, aga et nii suurelt võidab, oli väike üllatus. Vaadake Keskerakonna nimekirja, seal on linnavalitsuse ametnikud ja allasutuste töötajad. Kodulähedane töökoht on tugev valuuta, kes tahaks tööandjaga riidu minna. Ega valija saagi täpselt aru, kelle poolt või vastu hääletab. Ütleb pärast siiralt, et tema Lootsmanni ei toeta, andis hääle Keskerakonna nimekirjas kellelegi teisele, keda usaldas,“ arutleb ta.

„Aastaid 12-13 tagasi ei olnud sellist vaenutsemist ja vastandumist, kandideerima tuldi tahtest midagi kodulinna heaks ära teha. Kindlasti on võimupartei valimisnimekirjas nüüd neid, kes ei soovinud kandideerida või ei teadnud, kuhu kandideerivad. Kes on Loksa poliitikat jälginud, teab, mida see tähendab.“

Ehkki seadus annab võimaluse kõigil volikoguliikmetel osaleda komisjonide töös, ei ole Andres Kaarmann soovi avaldanud. Ta selgitab, et ei pea komisjonide koosolekutel käimist kõige mõistlikumaks ajakasutamiseks. Kuna käib tööl Tallinnas ja Tartus, tutvub materjalidega interneti vahendusel ja et ettepanekuid nagunii ei arvestata, milleks niisama edasi-tagasi sõita.

„Kui volikogu istungil midagi küsin või avaldan arvamust, olen kohe vaenlane, järgneb pikk demagoogitsev arvamuslugu Loksa Elus. Miks on mõnigi ettevõtlik inimene Loksalt lahkunud – ei kandideerinud Keskerakonna nimekirjas, seega vaenlane. Linnavõim ei tee midagi, et leida Loksale ettevõtlikke inimesi, äkki saavad asjadest aru, kritiseerivad. Igasuguse kriitika suhtes ollakse hellad.“

Küsimusele, kas kavatseb kandideerida ka järgmistel valimistel Loksa volikogusse, vastab ainus opositsionäär, et see on juba au asi, ehkki viimasel ajal on Kuusalu vald südamelähedasem – vanem tütar käib Kuusalus koolis, noorem Jussikese laste­aias, paljud sõbrad on vallast. Poolteist aastat on veel aega, ei saa öelda kindlalt, mida teeb.

Võim ühe isiku käes
Loksa poliitilist olukorda on Andres Kaarmanni sõnul lihtne kirjeldada – võim on koondunud ühe isiku kätte, otsustamisel ei pea teistega suurt arvestama.

„Sellise ainuvalitsemise suurim oht on võimu kuritarvitamises ja valitsejate muutumises türannideks, eriti, kui eetilised ja moraalsed tõekspidamised ei ole kõige kõrgemad,“ lausub ta.

„Väga pikalt niisugune olukord kesta ei saa, aga elanikel tuleb ise selles selgusele jõuda. Kui vaatame Venemaal Putini-vastaseid ülesastumisi või mõtleme Araabia kevadele, siis ükski režiim ei saa rahvast lõpmatuseni lollitada. Küsimus on, kas Loksat juhib tulevikus linnavalitsus või peavad majandamisega tegelema pankrotihaldurid.“

Linnal näpud põhjas?
Andres Kaarmann tõdeb, eravestlustes on Keskerakonna liikmed kurtnud, et linnal on näpud põhjas, kultuurikeskuse remondist võib ainult unistada ning ka lasteaia renoveerimise kaasfinantseeringu katmisel võib tulla raskusi, kui linnavara ei õnnestu kiiresti müüa: „Samas luuakse igal aastal Loksale mõni sihtasutus, et nende kaudu veel laenu võtta. Terve mõistusega inimene nii ei tee. Linna laenukoormus on ületanud seadusega seatud piiri, eelmise aasta alguses peatas volikogu suurema osa laenude tagasimaksmise.“

Ta räägib, kuidas luges hiljuti kursusetööd, milles hinnatakse omavalitsuse finantsvõimekust. Kirjutatud on, et vaadates kulude ja tulude struktuuri, pole Loksa linn enam kohaliku elu korraldaja, vaid riigi tahte elluviija.

„Kui laevatehase omanik vahetus, töökohti koondati ja linna maksutulu langes, oleks tulnud kohe kulutusi vähendada, mitte aga korraldada suurejoonelisi üritusi, lasta saluuti, anda välja kulukat infolehte ning pidada üleval poliitilisi ametikohti.“

Loksal on inimesi, kes arvavad, et linna päästaks ühinemine Kuusalu vallaga, kuid Andres Kaarmann seda seisukohta ei poolda: „Miks peaks Kuusalu valla elanikud kinni maksma mõne mehe poliitilised ambitsioonid, millel pole mingit majanduslikku katet? Nagu väike pankrotis Kreeka, mida kogu Euroopa nüüd peab päästma? Ühinemine on kindlasti teema, kuid alles siis, kui usaldus Loksa vastu on oluliselt tõusnud.“

Miks KAARMANN lahkus linnapea kohalt
Andres Kaarmann lõpetas Loksa keskkooli 1994. aastal. Juristi diplomi sai erakõrgkoolis Veritas. Õppis õigusteadust Tartu Ülikoolis, aga jättis pooleli.

1998. aastal sai temast Loksa kommunaalettevõtte Mere jurist. Hiljem oli Harju maavanema Orm Valtsoni ajal maavalitsuse rahandusosakonna nõunik. Pool aastat jõudis olla Loksa linnavolikogu esimees – koalitsioonis Keskerakonnaga, kuid see lõppes erimeelsuste tõttu kiiresti. Loksa volikogusse on kuulunud üle 12 aasta.

2002. aastal astus Andres Kaarmann Res Publica liikmeks, aasta pärast asus tööle erakonna Harju piirkonna tegevjuhina. Andres Kaarmann valiti Loksa linnapeaks pärast kohalikke valimisi 2005. aasta novembris. 2006. aasta septembrist ta enam oma kabinetti ei saanud, kuigi kohtu otsuse järgi oli ta linnapea 2007. aasta veebruarini.

„Olime koalitsioonis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga vaid tänu ühehäälsele enamusele. Aeg oli keeruline, arvestades seda, et Keskerakond proovis pidevalt kedagi enda poole meelitada.“

Andres Kaarmann räägib, kuidas koalitsiooni osapooled olid eri arusaamade ja huvidega, linnavalitsuse ametnikud polnud kõige lojaalsemad. Opositsioonis olnud Keskerakonnal oli maavalitsuse täielik toetus.

„Tervikuna polnud see periood ainult negatiivne, paljud kahtlased asjad jäid meie ajal tegemata. Koalitsioonipartnerid ütlesid, et kui tahame midagi ära teha, siis mitmed ametnikud tuleb välja vahetada. Olin naiivne ja arvasin, et nad eksivad. Sain õppetunni,“ märgib ta.

Ja lisab, et IRLi 16liikmeline osakond Loksal väga aktiivselt ei tegutse. Samasugune olukord on ilmselt teiste erakondadega, kuid kindlasti on Loksal olemas kriitiline hulk inimesi, kes ei taha käed rüpes pealt vaadata.

Mida teeb ministri nõunik
Andres Kaarmann on minister Jaak Aaviksoo nõunik olnud 2009. aastast, alguses kaitseministeeriumis ning seejärel haridus- ja teadusministeeriumis. Ta ütleb, et nõuniku amet on kõike muud kui rutiinne. Peab korraldama ministri asjaajamist riigikogu, selle komisjonide ja fraktsioonide, vabariigi valitsuse, teiste ministeeriumide ning paljude erinevate riigiorganitega, aga ka suhtlema meediaga, erakonna ning erinevate huvigruppidega. Sageli tuleb ministrit asendada või esindada koosolekutel, ette valmistada visiite Eestis ja välismaal.

Mälumäng ja jalgpall
Aastaid on Andres Kaarmann mänginud jalgpalliklubis Kuusalu Rada ning korraldanud turniire Loksal ja Kuusalus. Pärast põlveoperatsiooni ja paariaastast eemalolekut kuulub ta eelmisest hooajast FC Kiiu jalgpalli­meeskonda.

Teine hobi on mälumängusarjade läbiviimine, seda hakkas tegema Kolgaküla sarja eeskujul kümmekond aastat tagasi Raimond Koppelmaaga. Loksa kultuurimaja saal on mälumänguõhtutel võistkondi täis.

„Oleme korraldanud koos Margus Kröönströmi, Lauri Metuse ning Igor Ignahhiniga ning ikka nii, et nuputamist oleks kogenud mälumänguritele ja kooliõpilastele. Head meelt teeb, et inimestele meeldib, juba suvel uuritakse, et kas ikka alustame sügisel taas sarjaga.“