Kahe aasta pärast peaks 16 maaküla pärimuslugude ja -paikade kohtade kogutu olema veebis kättesaadav koos fotode ja filmidega.
ÜLLE TAMM
Kolgaküla selts käivitab Lahemaa sisemaa külade mälumaastike kaheaastase projekti. Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) rahastab projekti 30 000 euroga.
Uurima hakatakse Lahemaa selle osa maakülasid, mis asuvad Harjumaal – Kuusalu valla külad Kotka, Kolgaküla, Parksi, Murksi, Vanaküla, Valgejõe, Nõmmeveski, Joaveski, Kemba, Kõnnu, Kalme, Kolga, Uuri, Muuksi, Kahala ja Soorinna.
Äsja lõppes Lahemaa rannakülade mälumaastike projekt, millesse olid kaasatud rahvuspargi kõik rannakülad Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt, kokku 33 küla. KIKi seekordne rahastus oli väiksem, mistõttu rahvuspargi Lääne-Virumaa maakülad jäävad praegusest uuringust välja.
Projekt kestab 2019. aasta juunini. Kui uuring tehtud ja külade elava pärimusega paigad ning ajaloolis-kultuuriliselt olulised kohad on kaardistatud, hakatakse koostöös kohalike kogukondadega kavandama nende paikade säilitamiseks-eksponeerimiseks vajalikke tegevusi – kui külarahvas on sellest huvitatud. Uuringule ja Lahemaa kaitsekorralduskavale tuginedes saab hakata taotlema nendeks tegevusteks toetussummasid.
KIKilt taotles mälumaastike projektiks toetusraha MTÜ Kolgaküla Selts, kel on koordinaatori roll. Nüüd otsitakse uuringu kolme etapi läbiviijaid.
Projektijuht, Kolgaküla seltsi tegevjuht Kaisa Linno ütleb, et põhimõtteliselt võiksid kahe esimese etapi tegijad olla ühed ja samad, võivad ka mitu küla koos kandideerida. Põhinõue on, et igas seltskonnas peab olema vähemalt üks magistrikraadiga isik, kellel on sarnase tööga kogemusi.
Esimese etapi jooksul koostatakse arhiivide ja muuseumide materjalide põhjal külade ajaloolis-kultuurilised õiendid, kus on lisaks ajaloole kirjas kultuurilooliselt olulisemad isikud, külarahva traditsioonilised tegevusalad, olulisemad kultuuriloolised paigad ja ülevaade põhilistest pärimuskandjatest külas.
Teises etapis määratakse pärimuspaikade koordinaadid ja tehakse fotod asukohtadest maastikul. Kogutakse elavat kohapärimust ja pildistatakse inimesi, kes seda vahendavad, pärimusjutud salvestatakse, osad ka filmitakse. Pikemad intervjuud filmitakse külade olulisemate pärimuskandjatega ehk nendega, kes teavad oma küla kohta rohkem lugusid pajatada. Kogutakse ka kohalikelt elanikelt fotomaterjali talude, maastike, sündmuste, isikute, loodusobjektide kohta, need digitaliseeritakse.
Kolmandas etapis jutud toimetatakse ja pannakse maa-ameti digitaalsesse kaardirakendusse koos piltide ja juttudega ning edaspidi ka videotega iga maaküla kohta Kuusalu vallas Lahemaa rahvuspargi alal.
Projektijuht Kaisa Linno julgustab kohalikke kodu-uurijaid ja ajaloohuvilisi endast märku andma, et moodustada meeskond. Mälumaastike projektid on Lahemaal esimesed, mida viivad ellu kohalikud elanikud.
Rannakülade projekt
Lahemaa rannakülade projekt algas 2015. aastal sügisel ja kestis 2017 suveni. Projekti viisid läbi sihtasutus Käsmu Meremuuseum koos MTÜga Juminda Poolsaare Selts.
Lahemaa rannakülad olid jaotatud kolme piirkonda: Juminda ja Pärispea poolsaare ning Vihula valla külad.
Projektijuht oli Ingeldrin Aug, projekti jooksul tehti tema sõnul koostööd kümne partneriga. Lisaks aitasid kohalikud kogukonnad – sajad inimesed olid kaasatud materjali kogumisse, elava pärimuse jutustamisse.
Kaardistati ja kirjeldati Lahemaa rannakülade kogukondade jaoks olulised ajaloolis-kultuuriloolised paigad, elav kohapärimuslik info ning valmisid külade kultuur-ajaloolised kirjeldused, paikade-objektide kaitsekorralduslikud soovitused. Möödunud suvel 35 süvaintervjuud kohalike pärimuskandjatega, kellest praeguseks on mõned siit ilmast lahkunud.
Projektijuht Ingeldrin Aug: „Projekti tõelist väärtust kogeme ilmselt alles aastate pärast, kui näeme kogukondi ellu viimas uusi algatusi.