
riigikogu liige
Tuleval aastal peaks jõustuma seadus, mille alusel hakkab riik maksma igakuist elatist ühe vanemaga kasvavale lapsele, kelle teine vanem on talle elatisraha võlgu. Rongavanem jääb tulevikus võlgu riigile, riik asub võlga sisse nõudma rangemalt, kui selleks on jaksu üksi lapsi kasvataval naisel või mehel. Napp sissetulek, uus perekond, vimm endise kaasa vastu ega ükski muu põhjendus ei vabasta vanemat kohustusest toetada oma poega või tütart.
Ühe vanemaga kasvavale lapsele hakkab riik iga kuu elatist maksma avansina ja juhul, kui võlglaselt pole lapseraha ei nelja kuu jooksul kätte saadud.
Hiljutine uuring kinnitab, et lausa 81 protsendil juhtudest ei võta üks lapsevanem teise vanema hoolde jäetud lapse kasvatamisest üldse osa või teeb seda napilt. Elatisraha ollakse oma järeltulijale võlgu ligi pooltel juhtudest.
Elatise nõue ei ole vanemate omavaheline asi, lapse õiguste kaitsel peab ka riik õla alla panema. Ligi kahe aasta eest esitasin elatisraha fondi loomise eelnõu sotsiaaldemokraatide nimel riigikogu menetlusse. Õnneks leidis see valdava osa rahvasaadikute toetuse, seda erakondlikust kuuluvusest sõltumata.
Praeguseks on sotsiaalministeeriumis perehüvitiste seaduse eelnõu valmis ning selle vastu võtmist riigikogus on oodata hiljemalt juunis. Juba mõned kuud on kohtutäituritel voli otsida ja arestida vara, mida laste võla katteks müüa annab, hiljuti laienes kohtule õigus peatada võlgniku autojuhilubade, väikelaeva juhtimisõiguse, jahitunnistuse, kalastuskaardi, või relvaloa kehtivus.
Elatisabiskeem koosneb kahest osast. Esiteks pikendatakse praegugi kehtivat kohtumenetlusaegset elatisabi seniselt 90 päevalt 150 päevale ja päevamäära rehkendamine asendatakse 100 euroga lapse kohta kuus. Selle saamiseks tuleb vanemal esitada avaldus sotsiaalkindlustusametile. Iga kuu kindlal päeval laekub siis lapseraha talle pangaarvele.
Täitemenetlusaegne elatisabi on samuti 100 eurot kuus. Seda makstakse lapsele-noorukile kuni 18aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 21. eluaastani.
Kui elatisvõlgnikult kohtuotsusega väljamõistetud summa on sajast eurost väiksem, saab laps riigilt tuge tolle summa suuruses. Kui võlgnikult õnnestub osa lapserahast, näiteks 50 eurot, kätte saada, maksab riik teist 50 juurde.
Nii kohtumenetluse kui ka kohtutäituri algatatud täitemenetluse ajal lapsele makstud elatisabi nõuab riik sisse elatisvõlglaselt, lapse ja riigi nõuded on koondatud ühte menetlusse, mis on eelistatud kõikvõimalike teiste nõuete ees.
Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks ei pea üksikvanem enam taotlusi ega andmeid esitama: elatisabi arvutamine toimub automaatselt, suhtlemine käib kohtutäituri kaudu, tal on ülevaade võlgnikult laekunud rahast, kohaldatud sunnimeetoditest jne. Kohtutäiturite ja sotsiaalkaitseameti infosüsteemide vahel pannakse toimima automaatne andmevahetus.
Elatisabi fondile on tulevast aastast 7,2 miljonit eurot. Elatisabi väljamaksmisele eelneb neljakuune puhverperiood, paras mõtlemisaeg kohustustest kõrvale hiilivale vanemale: ehk oleks oma lapse vabatahtlik toetamine lihtsam kui hilisem vägikaikavedu riigiga?