Ala­ve­re koh­vi­ku­te ja hoo­vi­kir­bu­ka­te päe­val ava­ti 6 ko­duae­da

„Nii hea, kui piir­kon­nas oleks igal nä­da­la­va­he­tu­sel pop-up koh­vik, ku­hu lau­päe­val-pü­ha­päe­val tul­la,“ üt­le­sid lau­päe­val, 8. juu­nil Ani­ja val­las toi­mu­nud Ala­ve­re koh­vi­ku­te­päe­val Re­ba­se­mäe te­rras­si­loun­ge´i mi­tu kü­las­ta­jat.

Koos elu­kaas­la­se Ta­nel Laan­mäe­ga ko­du­ta­lus Re­ba­se­mäel koh­vi­ku ava­nud kü­la­va­nem Mee­li Kuul mär­kis, et nii sa­ge­li ko­du­koh­vi­kut pi­da­da küll ei jõuaks. Sa­mas tõ­des ta, et lä­heks ka ise mõ­nel puh­ke­päe­va­hom­mi­kul pe­re­ga mee­lel­di koh­vi­kus­se, aga ko­du­kan­dis po­le üh­te­gi söö­gi­koh­ta, lä­hi­mad on ligi 15 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel Ko­sel ja Keh­ras.

Ala­ve­res oli möö­du­nud nä­da­lal ar­vult nel­jas koh­vi­ku­te­päev. Tä­na­vu ava­tud kuuest ko­du­koh­vi­kust oli Re­ba­se­mäe ter­ras­si­koh­vik kü­la kes­ku­sest kõi­ge kau­ge­mal. Sel­lest hoo­li­ma­ta käis Mee­li Kuu­li sõ­nul kü­las­ta­jaid nii pal­ju, et pi­de­valt oli jär­je­kord ning kõik, mis nen­de me­nüüs oli, sai nel­ja­tun­ni­se koh­vi­ku­päe­va jook­sul ot­sa. Val­mis­ta­ti 50 bur­ge­rit, see­juu­res tu­li ma­he­vei­se­li­hast kot­let­ti­dest puu­du ja neid tu­li juur­de te­ha, sa­mu­ti na­gu ka pann­koo­gi­tai­nast.

Re­ba­se­mäe koh­vik oli Ala­ve­re koh­vi­ku­te­päe­val ava­tud teist kor­da, ka­hel aas­tal on osa­le­tud ava­tud ta­lu­de päe­val. Möö­du­nud aas­ta ava­tud ta­lu­de päe­val kü­las­tasid neid 200 ini­mest. Koh­vi­ku­te­päe­val nad vä­ga pal­ju kü­la­li­si loo­ta ei jul­ge­nud, kuid esi­me­sed olid ko­hal ko­he, kui koh­vi­ku­te­päev amet­li­kult al­gas ehk kell 11 en­ne­lõu­nal.

„Sät­ti­sin end pann­koo­ke küp­se­ta­ma õue­te­rras­si­le. Loot­sin, et siis saan ka kü­la­lis­te­ga su­hel­da, aga ko­he al­gu­sest pea­le oli meil pikk jär­je­kord ning ei tek­ki­nud­ki või­ma­lust min­na kel­le­ga­gi jut­tu rää­ki­ma. Kui koh­vi­ku ava­si­me, tu­li Keh­rast sõb­ran­na suu­re selts­kon­na­ga ja meil läks in­ten­siiv­ne töö lah­ti, al­les kel­la kol­me pai­ku jäi ra­hu­li­ku­maks,“ rää­kis Mee­li Kuul.

Te­ma oli ko­du­koh­vi­ku jaoks tei­nud 10 liit­rit soo­la­kur­ke, küp­se­ta­nud kaks toor­juus­tu­koo­ki ja amee­ri­ka kir­si­pi­ru­ka ning praa­dis suu­rel pan­nil pann­koo­ke, mi­da pa­ku­ti nii moz­za­rel­la, pes­to ja kirss­to­ma­ti­te kui ka vaa­ri­ka­te ja kon­dens­pii­ma­ga. Ta­nel Laan­mäe te­ge­les pea­mi­selt bur­ge­ri­te val­mis­ta­mi­se­ga. Ko­du­koh­vi­kus olid neil abiks Mee­li Kuu­li õe­pe­re ja va­ne­mad.

Päe­va jook­sul käis Re­ba­se­mäe ko­du­koh­vi­kus nii Ala­ve­re ja ümb­rus­kon­na kui ka mu­jalt rah­vast, seal­hul­gas Mee­li Kuuli en­di­sed töö­kaas­la­sed Kuu­sa­lu val­last koos pe­re­de ja sõp­ra­de­ga.

Re­ba­se­mäe pe­re­nai­ne mär­kis, on vä­ga to­re, et kü­las­ta­jaid oli se­da­võrd pal­ju, tei­salt pi­did ini­me­sed va­he­peal kaua oota­ma: „Me pol­nud val­mis sel­leks, et kor­ra­ga tu­leb täi­ta küm­me tel­li­must. Lu­bas vä­ga keh­va il­ma, kart­si­me, et rah­vast ei tu­le. Aga ilm oli ilus, vaid kor­ra hak­kas see­ne­vih­ma sa­da­ma. Ja nüüd tea­me – üks­kõik, mil­li­ne on ilm, ini­me­sed tu­le­vad ko­du­koh­vi­kus­se ik­ka­gi ja ala­ti peab toi­tu te­ge­ma roh­kem.“

Ko­du­koh­vi­ku rek­laam­post­ri pea­le oli Mee­li Kuul kir­ju­ta­nud, et kü­la­va­nem kut­sub kül­la: „Te­gin sel­le­ga na­tu­ke iseen­da üle nal­ja, aga tun­dub, et see ai­tas ka meie kü­las­ta­ta­vu­se­le kaa­sa. Üks mees ja nai­ne üt­le­sid, et ei taht­nud­ki söö­ma tul­la, vaid liht­salt vaa­ta­ma, kus elab kü­la­va­nem, kes nii lah­kes­ti en­da juur­de kut­sub.“

Re­ba­se­mäel oli ka või­ma­lik oda vi­sa­ta ja gol­fi män­gi­da, sai pai­ta­da jä­nest, vaa­da­ta ka­nu ja koe­ri, tut­vu­da kas­vu­hoo­ne ja ra­ja­mi­sel suu­re aia­maa­ga. Hoo­vi­kir­bu­ka va­li­kus olid rii­ded.

Üks uus ja ne­li iga-aas­tast ko­du­koh­vi­kut
Es­ma­kord­selt oli Ala­ve­res ava­tud ko­du­koh­vik ja kir­bu­kas Aa­su­mäe ta­lus. Seal as­kel­da­sid Keh­ra pe­re­ko­du lap­sed, kes pak­ku­sid ki­lu­või­lei­bu ja koh­vi, Kaie Un­te­ra küp­se­ta­tud lei­ba, eri­ne­vaid koo­ke, müü­sid rii­deid ja ja­la­nõu­sid.

Seal­sa­mas lä­he­dal oli, na­gu kõi­gil eel­mis­tel aas­ta­tel, ava­tud Mäe koh­vik. Pe­re­nai­ne Lii­vi­ka Ki­vis­tik pak­kus muu koh­vi­kuk­raa­mi kõr­val tal­le tun­tust too­nud vahv­leid, po­jad gril­li­sid, ava­tud oli ka ka­su­ta­tud riie­te pood.

Bir­git Paas­ma pi­das nel­jan­dat kor­da oma ko­duõues Bi­Pa koh­vi­kut, kus müüs pa­tu­va­bu ehk li­sa­tud suhk­ru-, glu­tee­ni- ja lak­too­si­va­bu koo­ke-pi­ru­kaid, küp­si­seid, sa­mu­ti pi­kalt küp­se­ta­tud li­ha koos sa­la­ti­ga.

Va­ra­se­ma­test aas­ta­test tut­ta­vad olid ka Par­gi tä­na­va ko­duae­da­des ava­tud kaks koh­vi­kut. Par­gi Pii­ga­de koh­vi­kus pak­ku­sid õed Jaa­ni­ka ja Jaa­na Lass koos ema Aime Lassi ja ven­na­nai­se Mai Nor­ma-Las­si­ga va­nast malm­van­nist paar aas­tat ta­ga­si ehitatud pitsa­ah­jus pit­sa­sid. Me­nüüs oli ka vahv­leid, koo­ke-pi­ru­kaid ja muud.

Koh­vi­kus Grill&Chill toi­me­ta­sid õed Pi­ret ja Tii­na Ma­ri­puu ning Ee­li­ka Puu­rand pe­re­de­ga. Ne­mad mee­li­ta­sid kü­la­li­si maits­va toi­du, ko­su­ta­va joo­gi, muu­si­ka ja män­gu­väl­ja­ku­ga.

„Neil oli aias pikk telk, et kü­las­ta­jad saak­sid va­ja­du­sel vih­ma­var­ju. Sat­tu­sin sin­na just siis, kui vih­ma la­dis­tas, vä­ga mõ­nus oli seal tel­gi all süüa,“ üt­les koh­vi­ku­te­päe­va kor­ral­da­ja, Ala­ve­re piir­kon­na kul­tuu­ri­juht An­na Ni­lisk.

Ta rõõ­mus­tas, kõik ko­du­koh­vi­kud olid ar­ves­ta­nud, et vih­ma kor­ral oleks kü­las­ta­ja­tel ka­tus pea ko­hal. Sa­mu­ti kii­tis, et kõi­gis oli mõel­dud li­saks söö­gi­le-joo­gi­le ka sel­le­le, kui­das kü­la­lis­te meelt la­hu­ta­da – las­te jaoks olid ae­da­des ba­tuu­did ja män­gu­ma­jad, või­ma­lus män­gi­da õue­män­ge, Re­ba­se­mäel näi­da­ti loo­mi: „Li­saks soo­vi­ta­sin koh­vi­ku­pi­da­ja­te­le, ku­na maa­piir­kon­nas ei ole pal­ju­del sa­ge­li su­la­ra­ha käe­pä­rast, pak­ku­gu klien­ti­de­le või­ma­lust maks­ta ka kaar­di­ga.“

Koh­vi­ku­te­päev kes­tis amet­li­kult pä­rast­lõu­nal kel­la nel­ja­ni. Ku­na rah­vast ja­gus, olid mõ­ned ava­tud ka kauem.

„Mi­na jäin koh­vi­ku­te­päe­va­ga vä­ga ra­hu­le. Usun, et koh­vi­ku­te­pi­da­jad sa­mu­ti, mit­te kee­gi ei öel­nud, et järg­mi­sel aas­tal enam koh­vi­kut ei ava. Tun­dus, et ka kü­las­ta­jai­le meel­dis. Ala­ve­res lii­kus sel päe­val vä­ga pal­ju rah­vast, nii oma ini­me­si kui võõ­raid, ning na­gu kuul­sin, os­te­ti suu­rem osa ko­du­koh­vi­ku­tes pa­ku­tust ära,“ rää­kis An­na Ni­lisk.

Alavere naaberkülas Voo­sel on tä­na­vu­ne koh­vi­ku­te­päev 13. juu­lil.