Alavere ajalookonverentsil osales 70 inimest

2454
Kodu-uurija ANTS MIIDLA näitab vallaarhitekt INGA VAINULE esimese Eesti Vabariigi aegseid Alavere rahvamaja peokuulutusi.

„Mulle väga meeldis, olen ajaloofanaatik ja kodukandi ajalugu huvitab mind väga,“ kommenteeris Alavere ajalookonverentsi Anija volikogu esimees JAANUS KALEV.

Laupäeval, 27. septembril MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud 5. ajalookonverentsi „Noppeid Alavere kultuuriloost“ moderaator Priit Raudkivi rääkis, et idee teha konverents Alavere ajaloost tuli pärast eelmist, Anijal toimunud konverentsi just Alaverest pärit ning seal töötavalt Jaanus Kalevilt.
„Ta ütles, et oleks hädavajalik ka Alavere ajalugu rahvale tutvustada. Haarasime sellest mõttest kinni,“ sõnas Priit Raudkivi ning avaldas lootust, et esimene taoline ettevõtmine vanas mõisatallis, kus 75 aastat tagasi avati rahvamaja, ei jää viimaseks.
Kuna möödunud aastal said Alaveres kokku kunagise sovhoosi ja kolhoosi töötajad ning meenutasid endiseid aegu, siis nüüdsel konverentsil põllumajandusest ei kõneldud, keskenduti peamiselt kultuuriloole.
Osalejaid tervitasid rahvamaja perenaine Heidi Pettinen, vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ning muusikaõpetaja Heli Karu laulupiigad.
Alaveret läbis Eesti tähtsaim maantee
Mõisa ja teedeajaloohuviline Valdo Praust andis põhjaliku ülevaate Alavere piirkonna ajaloost alates muinasajast kuni 19. sajandini. Ta märkis, et sealne kant on olnud väga tähtis ja väärtuslik juba ammusest ajast – hiljemalt raua­ajast alates on sealt läbi läinud üks Eesti tähtsamaid maanteid, mis viis Revalast nii Virumaale kui Tartusse.
Ta jutustas nii Alavere kui selle naaberkülade Kiviloo, Voose, Rooküla jt arvatavast sünniloost ning näitas kaartidel, milline oli aastasadu tagasi teedevõrk, kui suve- ja taliteed olid veel eraldi. Eesti külad olid Valdo Prausti kinnitusel vanasti kobarkülad, alles 19. sajandi keskel hakkasid tekkima hajakülad.
Alaveret on märgitud ka Taani Hindamisraamatus 1241. aastal. Aastasadade jooksul vahetas Alavere mõis palju omanikke ning vahetus ka mõisasüdame asukoht, Alaverre toodi see 17. sajandil. 1831. aastal ostis mõisa Konstantin von Ungern-Sternberg ning selle perekonna kätte jäi see 75 aastaks. Pärast 1852. aastat, mil omanikuks sai Gregor Ferdinand von Ungern-Sternberg, ehitati mõisa esinduslik neorenessansslik peahoone, millest on säilinud ka fotosid. 1919. aastal mõis riigistati ning kuna 1930ndatel ei leitud sellele enam kindlat funktsiooni, lammutati peahoone ning kivid müüdi maha, neid kasutati Tallinnas Tõnismägi 10 maja ehitusel. Mõisa rohtukasvanud vundamenti võib näha Alavere praeguse koolihoone taga.
Alavere on vana küla
Eesti Keele Instituudi vanemteadur Marja Kallasmaa, kes on sündinud ja kasvanud Kehras ning ka Kehra kooli vilistlane, tutvustas Kose kihelkonna kohanimede ajalugu. Ta ütles, et alates 2010. aastast koostatakse põhjalikku raamatut Eesti kohanimedest. Sellesse kavandatakse kokku 6108 nime, neist 89 on Kose kihelkonnast, kuhu kuulub ka Alavere. Artiklid on kõigi praeguste ametlike külade nimede kohta, valikuliselt kirjeldatakse ka mitteametlikke. Iga nime kohta on kirjas, kuidas on see sisekohakäänetes, küla asukoht ja ajalugu. Alavere kohta on muuhulgas kirjutatud, et see asub Harju maakonnas, Anija  vallas, kohanimena on nimetatud juba 1241. aastal Taani Hindamisraamatus, küla esmamainimisena on kirjas 1499. aasta.
Raamat peaks esialgsete plaanide kohaselt valmima tuleval aastal, kuid Marja Kallasmaa kahtles, kas jõutakse. Kui see ilmub, peaks tulema ka raamatupoodidesse vabamüüki.
Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae tegi ülevaate 1939. aasta valdade reformist ning sellele eelnenud mitme aasta pikkusest ettevalmistusest. 1935. aastal alanud reformi tulemusena jäi 1. aprillist 1939 senisest 369st vallast Eestimaale alles 248. Reformiga kadus ka Alavere vald, mis liideti Anija vallaga.
Koolist ja kultuurielust
Alavere kooli õpetaja Maimu Lassi ettekanne oli kooli ajaloost. Tänavu tähistatakse Alavere kooli 170. sünnipäeva. Kool on selle aja jooksul asunud viies erinevas kohas, enne praegust, 1980ndate lõpus valminud uut koolimaja asus see Rasiveres: algul esimese Eesti vabariigi ajal ehitatud koolimajas, hiljem, kui õpilaste arv vähenes, koliti kolmeklassiline kool selle kõrval asunud internaadihoonesse. Esimene kool oli Soo-otsas Kärka talukohas.
Maimu Lass tutvustas ka 170 aasta jooksul kooli juhtinud inimesi alates esimesest õpetajast Jüri Papist, kes oli ametilt rätsep, kuid oskas veidi kirjutada-joonistada. Kooli ajaloo talletamisel on tema sõnul suuri teeneid Jaan ja Ralf Maasikamäel,  neist  esimene  algatas kooli kroonika kirjapanemise.  Teiste hulgas on Alavere koolis õpetajatena töötanud ka hilisem tuntud botaanik ja kodu-uurija Gustav Vilbaste ning kirjanik Jakob Mändmets.
Maimu Lass kutsus kõiki Alavere kooliga seotud inimesi panema kirja oma mälestusi: „Soovime kooli juubeliks koostada väikese raamatu. Osa inimesi on meile oma mälestusi toonud, kuid tahaksime neid veel ja ka noorematelt inimestelt.“
Anija valla koduloo uurija Ants Miidla kõneles Alavere kultuurielust enne 1940. aastat. Esimene kohalik kultuurikolle oli mõisa kahekordne kuivati, kus oli üle 600 ruutmeetri põrandapinda. See asub praegu TÜ Alvar õuel uue kuivati kõrval. Ka mõisa peahoones organiseeriti pidusid. 1937. aastal otsustati kohaliku tuletõrjeühingu erakorralisel koos­olekul teha mõisa vanast hobusetallist ühingule seltsimaja. Ühingu liikmed laenasid selleks igaüks 5, teised, kes soovisid 1 krooni. Võeti ka 2000 eurot laenu puude ostmiseks ning ehitustööd algasid 1. oktoobril 1938.  Vähem kui viis kuud hiljem oli seltsimaja valmis ning 24. veebruaril 1939. aastal tähistati seal vabariigi aastapäeva kohaliku mehe Jaan Metua näidendiga „Vabadussõja päevilt“.
Tavaliselt oligi kohalikel pidudel algul näitemäng, pärast tants, alati oli avatud ka puhvet. Jaan Metua oli Estonia teatri dekoraator ja näitleja, hiljem Kuressaare teatri kunstiline juht, dekoraator ja lavastaja. Kirjutas kokku 20 näidendit. 1937. aastast elas Rookülas ning tegeles oma näitemängude lavastamisega Alaveres.
Konverentsi ajal oli Alavere rahvamaja fuajees üleval näitus endisaegsetest peokuulutustest. Pärast ettekandeid pakuti osavõtjaile Alavere kooli sööklas suppi ning kohvi kõrvale Kehra Raudteejaama liikmete tehtud küpsetisi. Seejärel viis buss huvilised Rasivere külla, kus teejuht Maimu Lass näitas endist vallamaja ning kooli ja selle internaadihoonet. Praegu on need kõik erakätes.