AHRENSI mälestusmärk ootab pronksi valamist

2216
Taga skulptorid AIVAR SIMSON ja PAUL MÄNDi. Ees SULEV VALDMAA.

Tammispea küla skulptorid AIVAR SIMSON ja PAUL MÄND lõpetasid Eduard Ahrensi mälestusmärgi modelleerimise.

Kuusalu vallas tegutseva Laurentsiuse Seltsi eestvedaja, Kuusalu vallavolikogu liige Sulev Valdmaa käis möödunud reedel Tammispeal Aivar Simsoni ja Paul Männi ateljees vaatamas, milline näeb välja keelemehe Eduard Ahrensi savikuju, millelt võetakse valuvorm pronksi valamiseks.
Autorite sõnul on neil graafik tihe, ees on uued tööd, Ahrens tuli  valmis saada kibekiirelt, töötati nii päeval kui öösel. Varem on nad koos loonud Arvo Pärdi skulptuuri Rakverre, von Glehni kuju Nõmmele, Kaljo Kiisa kuju Jõhvi, Paul Kerese kuju Narva.
Laurentsiuse Selts sõlmis 15. augustil lepingu mälestusmärgi ideekavandi konkursi võitjatega, skulptorite Aivar Simsoni ja Paul Männiga OÜst Seaküla Stuudiod. Kunstnike teha jäi mälestusmärgi modelleerimine ja valuvormide valmistamine. Paari nädalaga sai valmis elusuuruses Eduard Ahrens, kes kannab kirikuõpetaja talaari, mis keelemehega seoses sümboliseerib avatud raamatut. Ahrensi avatud hõlmadele tulevad tekstid – daatumid ning tsitaadid. Kuju tagaküljel hakkavad olema keelemehe nimi ning kuju valmimiseks rohkem kui 1000 euro annetanute nimed. Kujul on lisaks eluloolistele andmetele Ahrensi ja Villem Reimani tsitaadid.
Sulev Valdmaa: „Kuusalu vald võib uhke olla, et just siinses pastoraadis pani kohalik pastor aluse meie tänasele riigikeelele.”
Sulev Valdmaa sõnas, et praegu on kuju pronksi valamiseks puudu 25 000 eurot. Modelleerimise summa 10 000 eurot kogunes annetustena. Riigieelarvest katuserahadest on selts saanud kahel aastal samuti kokku 10 000 eurot: „Raha tasapisi tuleb. Toetada on otsustanud ka Raasiku vald, sest Ahrens oli Pikaveres kodu-kooliõpetaja. Ahrens on Tallinna Toomkooli vilistlane, seega annetas Tallinna Toomkooli Sihtasutus. Emakeele Seltsi liikmed on usinad toetajad – kui nende liikmete annetustest koguneb tuhat eurot, saab ka seltsi nime ausambale panna.”
Ta lisas, et toetada on lubanud ka Kuusalu vald: „Ei taha enne Kuusalu vallalt küsida, kui võimalikult palju annetusi on koos.”
Annetajaid on seni ligi 500. Korjanduskera on Kuusalu kirikus, seda tühjendab Laurentsiuse Seltsi komisjon iga aasta lõpus.
Kuju rajamine sai alguse 2011. aastal, kui koostöös vallavalitsusega kuulutati välja ideekavandi konkurss. Laekus 11 tööd ning komisjon valis välja kaks – sõelale jäid praegune töös olev variant ning valgest marmorist ja avarate puitpindadega platsi eskiis.
Sulev Valdmaa: „EELK kunsti- ja arhitektuurikomisjon ja Kuusalu valla konkursikomisjon valisid kaua, EELK komisjon ütles, et valget marmorit on Tallinnas niigi, maal tahaks näha midagi ehedat.”
Rahakogumine algas Kuusalu 2012. aasta mailaadal, kus sissepääsude juures olid annetuskarbid. Sulev Valdmaa märkis, et ühe päevaga kogunes 400 eurot ning ta mõistis, et sellise tempoga hakkabki rahakogumine olema.
Ahrensi kuju on pastoraadi ees 2013. aastast ootamas graniitalus, mis on valmistatud Ukraina graniidist ning läks maksma 1000 eurot. See oli esimene kulutus, mida selts kuju rajamisel tegi.
Sulev Valdmaa: „Ahrensi kujust saab teha Kuusallu turismimagneti, sellele loo juurde jutustada, rääkida tänapäevase eesti keele saamislugu. Giidid on öelnud, et kui Kuusalu on Tallinnast just sobiva jalasirutuspausi kaugusel. Paraku pole mõtet siia sisse keerata, sest midagi niisugust, mida mujal ei oleks, meil vaadata pole. Eduard Ahrensi mälestusmärk aga seoks tervikuks vana pastoraadi, kus Ahrens elas, kiriku, kus ta teenis, ja hauaplatsi kalmistul. Kuusalust kujuneks tõeline kihelkonna süda, kus kirik saab veel tõenäoliselt sel aastal LEDvalgustuse.”
Sulev Valdmaa: „Pronksivalu ei võta enam nii kaua aega, kui kuju modelleerimine. Laurentsiuse Selts kutsub veel kõiki annetama.”
Annetada saab pangakontole EE871010220114903012, märgusõna „mälestusmärk“.