
Kuigi kevadel alanud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ehitustööd Aegviidus pidid valmis saama hilissügisel, jõudis AS Merko Infra töödega valmis augusti lõpus ning esimesed majapidamised on puhta joogivee juba majja saanud.
Aegviidu ÜVK arendamise neljandas etapis laiendati ühisveevärk ja kanalisatsioon Jõe tänava, Moosiküla ja Kosenõmme piirkonda ning rajati pumplad ja veetöötlusjaam.
„Suurem osa alevi keskusest on nüüd ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud,“ sõnas Velko AV juhataja Erik Jüriöö.
Võimaluse uue ÜVKga liitumiseks said 107 majapidamist. Valdavalt on liitumispunktid kruntide juures, kus ühisveevärk seni puudus, kuid uued torud ja liitumiskaevu said ka osa Velko AV varasemaid veekliente: „Neil majapidamistel oli vee kvaliteet väga halb, saime keskkonnaametilt selle kohta ettekirjutusi. Nüüd vahetati amortiseerunud torustik välja.“
Veetorusid pandi Aegviidus maha kokku 6060 meetrit, kanalisatsioonitorusid 6326 meetrit, Nõmme tee ääres on uus 115 meetri sügavune puurkaev ja veetöötlusjaam. Rajati 8 uut reoveepumplat ning täiesti uus tuletõrjehüdrantide süsteem. Tööd läksid kokku maksma 1 656 331 eurot. Sellest 983 489 eurot on KIKi toetus, 557 462 eurot Velko AV omaosalus. Anija vallaeelarvest eraldati lisatöödeks 115 380 eurot. Sellest 17 200 eurot kulus uue tuletõrjehüdrantide süsteemi rajamiseks, 98 180 euroga toetas vald seda, et ühendada samas piirkonnas ühisveevõrku Velko AV senised veekliendid, kes jäid ametlikust reoveekogumisalast välja.
Suurem osa torudest pandi Aegviidus valla või riigimaale, osaliselt tuli panna ka eramaale.
„Erakinnistuid oli 10-15. Sõlmisime maaomanikega kasutusvalduse lepingud, leppisime kokku, et paneme torud maasse ja inimene saab maad edasi kasutada. Ainus piirang on, et sinna ei tohi midagi ehitada ning peab arvestama, et kui istutatakse näiteks puid-põõsaid, siis juhul, kui torudega midagi juhtub, kaevame kõik üles. Kui eramaad läbis sõidutee, panime torustiku tee alla,“ rääkis Erik Jüriöö.
Ka teed, mis ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamiseks tuli lõhkuda, taastati: „Tegime selles osas palju koostööd vallavalitsusega, sest meie teekatete taastamistööd langesid kokku perioodiga, mil vald renoveeris Aegviidus teid, päris mitu tänavat tegime koos korda.“
Erik Jüriöö märkis, et kuigi ehitaja ülesanne oli taastada Aegviidus teede esialgne olukord, sai mõnigi varem pinnatud tee koostöös vallavalitsusega asfalteeritud ning mõni varasem liiva-kruusatee pinnatud.
Esimestel majapidamistel vesi juba olemas
Valla vee-ettevõtte juhi sõnul on Aegviidu osa majapidamisi, milleni tänavu ÜVK jõudis, juba ühisveevärki ühendatud: „Nad leppisid ehitajaga kokku ning ehitaja paigaldas neile ka krundisisese torustiku.“
Kes uue ÜVKga soovib liituda, peab esitama Velko AVle liitumistaotluse. Taotlusvormi leiab ettevõtte kodulehelt. Seejärel väljastab Velko AV liitumistingimused ning Velkole tuleb esitada kas või käsitsi joonistatud plaan, kuidas torud krundi servas asuvast liitumispunktist majja kavatsetakse tuuakse. Torusid võib hakata majja vedama pärast liitumislepingu sõlmimist. Kui Velko AVga ka teenusleping sõlmitud, võib hakata vett ja kanalisatsiooniteenust ostma. Vee tarbimise arvestus käib kaugloetavate arvestite kaudu, need paigaldab Velko AV oma kulul. Kanalisatsiooni arvestatakse veetarbimise järgi, kel on tehtud avaldus suvise kastmisvee kohta, sellel arvestatakse kastmishooajal kanalisatsiooni aasta keskmise veetarbimise järgi.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest tuleb kokku maksta 95,04 eurot. Erik Jüriöö selgitas, et liitumistasu koosneb kahest komponendist, arendus- ja ühendustasust. Arendustasu, mis on Velko AV tehtud omafinantseering, klientidelt küsida ei saa, kuna üle 50 protsendi majaühendusest on kruntide juures, mille hoonestus on vanem kui 20 aastat. Ühendustasu on iga krundi jaoks tehtud kulutus liitumiskaevu rajamiseks.
„Saame ühendustasu küsida Velko AV omafinantseeringu ulatuses. Kuna meie omaosalus kogu projektis oli 36 protsenti, on veevõrgustikuga liitumise ühendustasu 56,16 ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tasu 38,88 eurot. Selle arvutusmetoodika on meile ette kirjutanud konkurentsiamet,“ lausus ettevõtte juht.
Kas Velko AV vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnad muutuvad, ei osanud Erik Jüriöö veel öelda: „Lähiajal hakkame koostama Velko 2020. aasta eelarvet. Selle põhjal otsustab konkurentsiamet, mida peame oma veehinnaga tegema. Isegi juhul, kui hind peaks tõusma, on hinnatõus tõenäoliselt minimaalne, arvatavasti mõni sent kuupmeetri kohta.“
Praegu on Velko AV müüdava vee hind kogu Anija vallas 1,06 eurot ja kanalisatsiooniteenuse hind 2,3 eurot kuupmeeter.