Velko AV juhataja ERIK JÜRIÖÖ rääkis volikogu istungil Kehra soojamajandusest ja Aegviidu ÜVK rajamisega seotud probleemidest.
Anija vallavolikogu möödunud nädala istungil ütles OÜ Velko AV juhataja Erik Jüriöö, et Velko AV mullune käive oli 1,38 miljonit eurot, mis oli võrreldes 2017. aastaga 3,43 protsenti suurem. Suurenes vee- ja kanalisatsiooniteenuste osakaal, eelkõige seetõttu, et hakati tegelema ka Aegviidu veemajandusega, sealt tuli Velkole ligi 110 uut klienti. Soojamajanduse osakaal vähenes, see oli seotud soojemate ilmadega kütteperioodil.
Seoses Kehra katlamajade sulgemisega on Velko AV koondanud soojaosakonna neljast töötajast kolm. Lõpetatud on majanduslikult ebaotstarbekas elektritööde teenuse, samuti kortermajadele haldusteenuse pakkumine, kuna kliente enam polnud. Heakorrateenustega seonduv on ümberkorraldatud, heakorrateenuste juhti enam ei ole, loodud on töödejuhataja ametikoht. Heakorrateenuste osakond keskendub eelkõige vallaga sõlmitud heakorra- ja haljastuslepingutele. Pärast Kehra jäätmejaama valmimist plaanitakse Velkosse võtta tööle inimene, kes hakkab vastutama jäätmejaamas ja aiamaadel toimuva eest. Kui vallavolikogu on kinnitanud valla heakorraseeskirja, paneb Velko AV aiamaade juurde teated meeldetuletusega, et aiamaa kasutamiseks tuleb sõlmida leping ning kuidas seda saab teha.
Kehra soojahind 12 aastaks lukus?
Velko AV ei ole enam Kehra kaugküttepiirkonnas soojatootja, 5. aprillist töötab SW Energia uus katlamaja. Kuna Velko on endiselt torustike omanik ning vahendab elanikele toasooja, kehtestas konkurentsiamet märtsis Velkole soojamüügi uue piirhinna, mis on varasemast 16 protsenti kõrgem. Uus hind on 66,10 eurot megavatt-tunni kohta. Erik Jüriöö kinnitas, et hinnatõus oli vältimatu ning märkis, et Kehra soojahind on endiselt üks madalamaid, Eesti keskmine hind on 10 eurot kõrgem.
Velko juhataja rääkis, et palju poleemikat on olnud, miks ei antud SW Energiale üle kogu soojamajandust, miks peab Velko AV tarbijaile sooja vahendama. Ta põhjendas: „Oleme seisukohal, et kui jätame trassid endale, saame soojahinda või hinnatõusu kontrollida.“
Erik Jüriöö lisas, et see ei tähenda, justkui oleks praegune soojahind laest võetud või pastakast imetud – konkurentsiamet on Velko AV eelarvet ja kulutusi väga põhjalikult analüüsinud. Samuti pole tema sõnul mõtet spekuleerida, kas hind oleks tulnud odavam, kui ka trassid oleks soojatootjale loovutatud ning SW Energia oleks konkurentsiametist ise uut piirhinda taotlenud: „Mina polnud nõus võtma riski ja kontrolli sooja hinna üle täielikult ära andma.“
Velko AV juht selgitas, et soojatrasside võrgutasuks on konkurentsiametis kinnitatud 18,70 eurot megavatt-tunni kohta ning kuna SW Energial on kohustus müüa Kehras toasooja sama hinnaga, on võimalik praegune soojahind garanteerida 12 aastaks. Võrgutasu sisse on arvestatud 5 protsendi suurune tulukus, seda kasutatakse soojatorustiku renoveerimiseks. Kehras on rekonstrueerimata veel torustik Kooli tänavast tervisekeskuseni. Töö hinnanguline maksumus on 350 000-400 000 eurot, Velko kavandab seda tuleval aastal. Tänavu tehakse uue katlamajaga lõplikuks ühendamiseks ära veel Kooli tänava ja Kooli põigu ristmikul asuv ühendussõlm. Sellega alustatakse ilmselt juuni keskel, kui kütteperiood läbi.
Kehra hakkepuidukatlamajas, mis aprillist töö lõpetas, käib seadmete demonteerimine. Velko AV on tellinud katlamajale ja selle juurde kuuluvale maale hindamisakti, kuid müüma seda Erik Jüriöö sõnul ei hakata, ettevõtte nõukogu oli vastu. Mis hoonega edasi saab, ei osanud ta veel öelda. Lehtmetsas asuva õlikatlamaja pannakse juunis korraks tööle – et elanikud ei jääks sooja veeta, kui toimub Kooli tänava trasside ühendamine uue katlamajaga. Pärast seda jääb ka Lehtmetsa katlamaja seisma: „Kuna seal on 170 ruutmeetrit pinda, mida peame tulevikus hakkama kütma ja hooldama, tellisime rekonstrueerimisprojekti, et rajada sinna Velkole kunagi kontoriruumid. Kuid pole veel lõplikku analüüsi, kas odavam on jääda vallamajja või kolida.“
Aegviidu veevärk vajab 120 000 eurot lisaraha
Eelmisel aastal taotles Velko AV KIKilt toetust Aegviidu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni 4. etapi rajamiseks. Investeeringu kogumaht on 1,53 miljonit eurot, sellest 553 000 eurot on Velko omafinantseering. Erik Jüriöö jutustas, et projekti alusdokumendiks võeti mõned aastad tagasi Infragate Eesti koostatud eelprojekt. Projekteerimise käigus selgus, et eelprojekt pole täies mahus kooskõlas Anija valla ÜVK arengukavaga. Velkol tuleb teha umbes 120 000 euro eest lisatöid, mis pole toetuse saamiseks abikõlbulikud. Kui Velko võtaks selleks laenu, väheneks KIKi toetusmäär.
Üks osa lisatöid puudutab hüdrante – päästeameti hinnangul on neid kavandatud liiga harvalt. Teine osa seda, et keskkonnaamet jättis määratud reoveekogumisalast välja 11 krunti, mille omanikud Velko AV praegused veekliendid. See tähendaks, et Velko justkui ei saa neile enam vett anda. Samas on Aegviidu vee kvaliteet Erik Jüriöö sõnul nii kehv, et alates möödunud aastast on terviseamet teinud sellega seoses hulga ettekirjutusi ning käimasoleva projektiga on Velkol kohustus kõik olemasolevad pumplad sulgeda ja tamponeerida:
„See tähendab, et meie praegused veekliendid, kes jäävad reoveekogumisalast välja, jääksid ilma veeta. Seega peame igal juhul rajama nende jaoks uue torustiku.“
Velko AV juht avaldas lootust, et omavalitsus aitab vajaliku 120 000 euroga.