„Ehitaja ütles, et meie söögitoa sisseseade on nii vägev, et võime hakata kohapeal ka süüa tegema,“ sõnab Aegviidu kooli direktor TIINA STEINBERG.
Aegviidu koolil oma sööklat ei ole, aastaid käis koolipere lõunatamas kohalikus lasteaias söögitoaks kohandatud rühmaruumis. Kui kaks aastat tagasi avati lasteaias sõimerühm, ei olnud söögitoa jaoks enam ruumi ning lasteaiaköögis valmistatud lõunat hakati pakkuma koolimaja vastas asuvas Piibe kohvikus. Mullu suvel otsustas EAS toetada regionaalsete investeeringutoetuste programmist Anija vallavalitsuse esitatud projekti 106 741 euroga. Lisaks koolimajja söögitoa ehitamisele taotleti raha kooli küttesüsteemi renoveerimiseks, seni oli koolis nii ahju- kui elektriküte.
Riigihanke ehitaja leidmiseks võitis OÜ Zepparth, kelle pakkumine oli 113 704 eurot. Esialgse kava kohaselt pidid ehitustööd algama pärast kooliaasta lõppu, kuid ehitaja soovil alustati söögitoa ehitust 15. aprillil. Seetõttu jõuti töödega ka tähtajast, 26. augustist, umbes kuu aega varem valmis. Samal ajal jõuti valmis ka juunis alanud uue küttesüsteemi ehitamisega.
Söögituba koos toidujagamiskohaga ehitati koolimaja esimesele korrusele.
„Enne olid siin kaks piklikku ruumi, õpetajate tuba ning kunsti- ja muusikaklass, nüüd lõhuti vahesein ära, saime avara söögitoa,“ ütleb Aegviidu koolijuht Tiina Steinberg.
Ümberehitus oli nii kapitaalne, et vanad põrandad võeti mullakihini üles ning ehitati uus täispuitpõrand. Söögitoa sissepääsu juures on kraanikausid ja kätekuivatid, söögitoa ees on toidujagamisnurk: „Enne toodi supp kausiga lauale, nüüd on meil sooja toidu lett, lapsed võtavad sealt toidujagaja käest nüüd igaüks ise oma toidukausi.“
Köögis hakkab toimetama koolis koristajana töötav Tiina Volmerson: „Ta on toidukäitlemist varem õppinud, saab nüüd natuke erialalähedasemat tööd, käib ka kursustel.“
Söögisaali mahub korraga umbes pool kooliperet – Aegviidu koolis on uuel õppeaastal 68 õpilast. Sööma hakatakse kahes vahetuses, nagu ka seni.
Sooja toidu letist teisel pool söögisaali on kööginurk, kus on neljakohaline pliit, küpsetusahi, nõudepesumasin. Direktori sõnul on köögi sisseseade ehitajate arvates nii vägev, et võimaldab hakata kohapeal ka ise toitu valmistama.
„Vaatame, võibolla tulevikus hakkamegi. Praegu on meil igal juhul endiselt kokkulepe lasteaiaga, et koolilõuna valmistatakse nende köögis,“ lausus Tiina Steinberg.
Söögitoa ehituse käigus remonditi koolimaja esimesel korrusel samas tiivas ka teisi ruume. Senisest metoodikatoast sai direktori kabinet, varasem direktori kabinet on nüüd õpetajate tuba: „Terve aprilli ja mai töötasime õpetajatega koos ühes klassiruumis. Õpetajatele muutus see väike tuba nii armsaks, jõudsid juba ära harjuda. Nüüd saavad nad omale uue toa. See on küll väike, kuid meil polegi korraga majas rohkem kui kümmekond töötajat. Usun, et mahume kenasti, kui vaja koosolekuks suuremat ruumi, võime minna ka uude söögisaali.“
Kunstitunnid hakkavad uuest õppeaastast toimuma matemaatikatundidega samas ruumis: „Muusikaklassi kolisime juba varem kooli muuseumi ruumi. Aegviidu veetorni omaniku Tõnis Raudlaga on suusõnaline kokkulepe, et saame edaspidi oma koolimuuseumi sinna kolida. Siis saame oma muuseumikraami rohkem näidata, praegu takistab ruumipuudus.“
Ahjusid enam kütma ei pea
Kui Aegviidu kooli kõrvale rajati spordihoonet, kaevati ligi kaks aastat tagasi üles ka kooli staadion, mille alla paigaldati 6 kilomeetrit maaküttetorustikku. Juba siis arvestati perspektiiviga liita maaküttega edaspidi ka Aegviidu kool. Seni köeti koolimaja soojaks osaliselt ahjudega, need ruumid, kus ahjusid ei olnud, said soojaks elektriküttega.
„Nüüd saime kogu majja uue küttesüsteemi. Koolimaja oli meil seni väga soe, loodan, et on ka edaspidi, kuna saime ju kaasaegse tehnika, mis reguleerib temperatuure automaatselt. Radiaatoreid on nii palju, et neist peaks kindlasti piisama,“ arvas direktor.
Koolimaja viiest vanast ahjust lammutati välja vaid üks, ülejäänud jäid alles.