Möödunud nädalal teatati uudisportaalides ja ka mujal ajakirjanduses, et Aegviidus alevikus käima hakanud karu on kütitud. Keskkonnaamet väljastas juuni lõpus Aegviidu Jahiseltsile eriloa aleviku elanikke hirmutanud karu tabamiseks. Ametlik karujaht algab 1. augustist ja kestab oktoobri lõpuni.
Vallavanem Riivo Noor ütles Sõnumitoojale, et tema seda karu ei küttinud, ta oli siis osalemas tantsupeol: „Karu tabas reedel, 5. juulil kella 12.30 ajal päeval Aegviidu Jahiseltsi jahimees, kuid tema säästmiseks ma nime ei nimeta. Ajakirjanduses ja kommentaarides on väljendatud pahameelt, et Aegviidus tehti vaesele karule liiga. Meie kohus on tagada inimeste turvalisus, iial ei tea, mis metsloomal võib pähe tulla. Saagi hankimisel on inimene karule konkurent.“
Ta rääkis, et karu oli mitme kuu vältel käinud alevis mesitarusid lõhkumas, aedade kompostihunnikutest toitu otsimas, ühest talust oli ära viinud kuke. Aegviidu madalseikluspargis õhtul olnud noored filmisid, kuidas karu kõndis nende lähedal väikelaste liivakastist mööda lasteaia poole. Karu jalutas Aegviidu keskuses kergliiklusteed Karli poest mööda Nelijärve poole. Seda karu püüti alevikust ka püssilaskudega eemale peletada, ta küll lahkus siis, kuid oli samal õhtul Aegviidu alevikus tagasi.
„Kui loom on õppinud asulas käima, siis ei aita ka see, et ta viiakse eemale kaugele metsa. Eesti on nii väike, et ta leiab ikka asula või küla, kuhu minna. Kui üks loom on küla aedades käimisega õppinud kergelt toitu hankima, siis ta tuleb jälle ning paratamatult lõpeb selline käimine inimkontaktiga. Tegu on Eesti suurima kiskjaga, kellel looduslik vaenlane puudub ja kui inimpelgus kaob, siis on see kokkupuude inimesele väga ohtlik,“ lausus vallavanem.
Kütitud karu kaalus alla 100 kilogrammi, tegu oli kahe-kolmeaastase isasloomaga.