Lemmikloomapäeval oli avatud Aruküla linnupark, kohalikud loomapidajad tutvustasid oma lemmikuid rahvamajas.
Aruküla rahvamaja alumise pikast korrusest sai pühapäeval, 4. oktoobril miniloomaaed. Külalisi võttis vastu ja nuusutas Nõmme loodusringi koer, laudadel olid puurid deegude, kilpkonnade, rottide, hamstrite, prussakate ning teiste pisiloomadega. Enamik loomi tulid külla Tallinnast Nõmme loodusmajast, kuid oma lemmikuid näitasid ka kohalikud loomapidajad – päeva staar oli Aruküla elaniku Piret Penti ning tema poja Oskari agaam Juuli.
Lemmikloomapäeva korraldaja, Aruküla kultuuriseltsi juht Garina Toomingas rääkis, et lemmiklooma päeva on tähistatud erineval moel igal aastal. Aastaid on tehtud koostööd Nõmme loodusringiga, kus osaleb ka Raasiku valla lapsi– iga õpilane valib looma, keda tuleb tutvustama. Kõigil kordadel on püüdnud Garina Toomingas aga pakkuda midagi täiesti uut – lisaks kohalikele kassidele-koertele oli seekord külas eksootiline agaam ning päeva lõpetas aaradega piraadisõu, mida tegi Raasiku elanik Marianne Loik.
Loodusmaja õpetaja Lada Mehikas rääkis, loodusringis käib tegevus nii, et lapsed saavad loomi koju kaasa ainult siis, kui on kindel, et nad saavad temaga hakkama, püsivalt elavad loomad loodusmajas: „Kui laps laenab looma koju, peab olema tal piisavalt teadmisi ja oskusi, et temaga toime tulla, looma eest hoolitsemine pole vanemate vastutusel.”
Ta sõnas, et näitustel käivad nad loomadega haruharva, pigem käiakse koolidest-lasteaedadest ise loodusmajas uudistamas.
Lisaks rahvamaja ajutisele miniloomaaiale oli avatud Eino Roosioksa linnupark Arukülas. Garina Toomingas jutustas, et ka neid linde on toodud kunagi rahvamajja ja hiljem koju tagasi, kuid mugavam on neid vaadata nende oma kodus, sest park on kasvanud suuremaks: „Park pole küll igapäevaselt avatud, kuid kõik kooliõpilased on saanud käia parki uudistamast, ning ka teised, kellel pargipidaja kontakt.”
Raasiku vallas elavaid eksootilisi loomi pole aga rahvamajja varem toodud. Otsa tegi lahti Piret Pent koos poja Oskariga, kaasas hele agaam Juuli.
Agaami perenaine jutustas, et varem pole ta Juulit rahva ette toonud: „Kodus on tal terraarium, kus jookseb ringi, saba püsti.”
Juuli on 3aastane, liik pärit Austraaliast ning pole Eestis eriti levinud: „See oli emotsiooniost. Läksime loomapoodidesse, sest laps tahtis lemmiklooma. Tulime sellisega koju ega teadnud täpselt, kes ta on, loomapoes suurt midagi ei räägitud. Uurisime internetist ning leidsime spetsialisti, kes vaatas ta üle, öeldi, et saime väga hea isendi.”
Ta rääkis, et õues käib Juuli sooja ilmaga, selleks on tal tuhkrule mõeldud jalutusvest ja -rihmad. Igal nädalal peab teda pesema ja vannitama ning sööginõu on patareidega ja vibreerib, et meenutaks elavat toitu.
100 eurot maksev loom on tavapäraselt helebeež, kuid hommikuti tume – seda põhjusel, et kui ta läheb valguse kätte, siis tume värv akumuleerib soojuse kiiremini.
Populaarne vaatamisväärsus oli ka piraadisõu, kus kolme aara perenaine Marianne Loik rääkis piraatide elust ning varustusest.
Aarasid on tal 3, sõusid käib aga tegemas kahe punase linnu – Shreki ja Fionaga. Ülesastumisi on 2-4 korda kuus: „Enamasti tellitakse meid laste sünnipäevadele, aga ka lasteaedadesse, koolidesse. Teen koostööd organisatsiooniga Unistuste Päev ning vahel käime Papagoi Keskuse perenaisega koos esinemas. Papagoisid on soovitud troopikateemalistele ütitustele, pildistamistele ja telesaadetesse ning reklaamidesse.”
Ta lisas, et peagi tasub oodata saadet „Eesti otsib tippmodelli” osa, kus kasutati tema linde fotosessioonil: „Seal näeb ka kolmandat aarat Vikit, kes pole veel nii taltsas, et temaga ohutult üritustel käia.”
Arukülas lemmikloomapäeval tegi ta oma etteaste tavapärasemast rohkem loenguna: „Oli soov teadvustada kuulajaid lemmiklinnu pidamise kuldreeglitest. Väiksema seltskonnaga sünnipäevadel meisterdame tavaliselt piraadilippe, silmaklappe, kompassi ja sõu on veidi mängulisem.”
Lemmikloomapäeval käinud Signe ja Sigrid Mäeväli kiitsid, et loomi oli tore vaadata ning paljusid neist tavaliselt ei näe: „Hea meelega võtaks kõik need endale koju, aga vanemad ilmselt ei lubaks.”
