AARE ETS, olete Raasiku vallavanema ametis olnud kaks kuud. Kuidas see aeg on läinud?
Raasiku vallavanem AARE ETS: „Küllakutseid on olnud Raasiku vallas palju, juunis lõi lausa üle pea.“
„Algus on olnud väga tegus – põnev, huvitav ja väljakutseid pakkuv.
Raasiku uueks vallavanemaks valiti mind 10. mail, tööle asusin 12. mail. 11. mail panin Kernu vallas oma asjad kokku ja abivallavanema ameti maha.
Esialgu oli mul Raasiku vallavanemana huvitav vaakumiaeg, osalesin vallavalitsuse istungitel kuulajana, kuna uus vallavalitsus oli kinnitamata. Volikogu kinnitas vallavalitsuse 24. mail ja seda võib lugeda ajaks, kui hakkasin täisvolitustega täitma vallavanema töökohustusi.
Need kaks kuud on olnud õppimise ja analüüsi periood. Infot on tulnud palju ning olen kaalunud, mida miski tähendab. Infokilde antakse ju subjektiivsetest seisukohtadest lähtudes.
Kaks nädalat õnnestus mul ka puhata – juuli alguses, avaliku sektori niiöelda hapukurgi hooajal.“
Milliste küsimustega on tulnud rohkem tegeleda?
„Püüame astuda samme, et ette mõelda sügiseks, kuna siis tuleb hakata kokku panema 2012. aasta vallaeelarvet. Teeme praegu eeltöid.
Algatasin valla uue arengukava koostamise. Praegune arengukava on tehtud aastateks 2008-2013. Arengukava uuendamisega seotud tegevused olid juba käima lükatud, kui ministeeriumis menetleti kergliiklusteede toetusrahade saamiseks esitatud eeltaotlusi ning Raasiku valla kohta teatati, et meie eeltaotluse oleks võinud tagasi lükata, kuivõrd see ei vasta kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Ka Aruküla kooli renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksmise tähtaeg peaks kajastuma valla arengukava lõpptähtajas, praegu pole. Seda laenu tuleb tasuda aastani 2018, seega peaks arengukava olema koostatud vähemalt kuni 2018. Meie teeme arengukava nüüd kuni 2021, et oleks hõlmatud ka Raasiku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava periood.
Viimaste nädalate üks olulisemaid küsimusi on, kas OÜ Raven suudab iseseisvalt ellu viia ÜVK alustatud rekonstrueerimisprojekti, mida rahastab Ühtekuuluvusfond. Raasiku alevikus on ehitustööd alanud. Arukülaga seoses selgus, et tööd lähevad kavandatud 2,5 miljoni krooni asemel maksma üle 10 miljoni krooni ehk 670 000 eurot. Kui vald peaks võtma omaosaluse katteks laenu, siis kogu muu areng jääks seisma. Koostamisel on analüüs, kas Raven suudab ÜVK projektid ise ellu viia, võtta KIKist laenu ja hiljem see tagasi maksta. Konsultandid on esialgu öelnud, et see ei ole Raveni jaoks ületamatu.“
Kas arengukavaga seoses tuleb ka rahvakoosolekuid?
„Jah, avalikustame arengukava projekti septembri keskel, pärast esimest lugemist vallavolikogus. Plaanis on siis kolm piirkondlikku rahvakoosolekut. Praeguste plaanide järgi tahaks, et volikogu võtaks uue arengukava vastu oktoobrikuu istungil.
Oleme algatanud arengukava jaoks rahvaküsitluse, nüüdseks on tulnud interneti kaudu ja ka paberil päris palju vastuseid. Vastata saab kuni 7. augustini.
17. augustil toimub Aruküla rahvamajas arengukava seminari teine osa. See algab pärastlõunasel ajal ja kestab õhtuni, et mujal töötavad inimesed saaksid samuti osaleda. Erinevalt Susisoo seminarist on rahvamajja oodatud kõik huvilised, kes soovivad kaasa rääkida. Susisoole olid kutsutud volikogu liikmed, valla ametnikud, allasutuste juhid.
Aruküla seminaril vaatame üle Susisool tehtud SWOT-analüüsi tulemused ning räägime strateegilistest eesmärkidest. Kutsume osalema ka naaberomavalitsuste esindajad, et kõnelda piire ületavatest projektidest. Esimeses pooles oleme kõik koos, teises pooles teeme rühmatööd valdkondade kaupa.“
Lubasite volikogu istungil, kus Teid valiti vallavanemaks, et toote igal aastal Raasiku valda miljon eurot. Kuidas seda ellu viite?
„Sisuliselt lubasin, kuidas teen endast olenevalt kõik, et Raasiku valda tuleksid need toetusrahad, mida oleks võimalik saada.
Näiteks tuleb hakata taotlema toetusraha Raasiku põhikooli juurdeehituste jaoks ja staadioni kordategemise lõpetamiseks. Hiljuti valmis Raasiku põhikooli võimla ja käsitööosa eskiisprojekt ning sügistalveks peaksime saama ka Raasiku lasteaia laienduse eskiisprojekti. Kui ei õnnestu toetust saada 2013. aasta summadest, küsime 2014. aastaks.
Minul isiklikult ei ole midagi ka selle vastu, kui volikogu otsustaks võtta Raasiku kooli ja lasteaia laiendamiseks laenu. Tegeleme praegu valla eelarvestrateegia koostamisega, finantsjuht Silvi Raud peaks selle varsti kokku saama. Finantsstrateegia oleks valla arengukava osa, edaspidi tuleks seda igal aastal uuendada – kajastaks valla olemasolevaid finantskohustusi ning kavandaks uute tegevuste rahastamist.
Peale valla arengukava oleks vaja veel mitmeid valdkondlikke arengukavasid, et näha, kuhu on tarvis investeerida. Kindlasti tuleks teha energeetikavaldkonna arengukava. Näiteks kütab Raasiku alevikus vallale kuuluvaid hooneid Mistra-Autex. Kui hakkame taotlema kooli jaoks investeeringusummasid, siis peab olema selge, kuidas edaspidi lahendada kooli ja lasteaia kütmine.
Lugesin vallavanemaks kandideerimise käigus kehtivat vee- ja kanalisatsiooni arengukava Raasiku vallas. Selle järgi tuleks kümne aasta jooksul veemajandusse investeerida üle 200 miljoni krooni, et külades ja alevikes oleks joogivee probleem lahendatud. Kutsusin kokku asjaomased spetsialistid ning uurisin, kuidas, milliseid objekte ja millises järjekorras tuleks korda teha. Selgus, et see arengukava ei vasta tegelikkusele, finantseerimisskeeme pole, dokument tehti valmis, kuid ellu ei viida.
Need miljon eurot aastas on suuresti tehnilise infrastruktuuri ehk taristu teema. Siis veel haridus- ja sotsiaalobjektid. Oluline on, et vallas oleksid eeltööd tehtud, kui avaneb võimalus mõnest fondist nende jaoks raha taotleda.“
Mida veel olete algatanud?
„Nimetada võiks vast ühishanget teenuste ja kaupade ostuks. Viisin samasugused hanked ellu ka Kiili ja Kernu vallas. Pakkusin Raasiku vallas välja valiku teenustest ja kaupadest, mida võiks vallavalitsus ja allasutused osta ühiselt ning suuremas koguses. Seni on iga asutus tellinud koopiapaberit, joogiveepudeleid, tualett- ja kätekuivatuspaberit, elektrikäiduteenust ja muud sellist sealt, kus juhtus. Tegime ära suure eeltöö, selgitasime välja, kui suures koguses on seni tarbitud, et ühishankes tuua välja mahud.
Kutsusime lihtmenetlusega riigihankes osalema firmad, kellelt on Raasiku valla asutused seni ostnud. Kuulutus oli kaks nädalat üleval ka valla kodulehel. Pakkumised esitati 12. juuliks. Oleme valiku teinud, kuid kõik lepingud ei ole veel sõlmitud. Kui palju sedasi kokku hoiame, ei oska esialgu öelda, kuid hinnad kujunesid senistest tublisti madalamaks.“
Elate Viimsis ja lubasite, et kavatsete hakata tööle tulema ka jalgrattaga. Olete seda teinud?
„Olen, ühe korra olen tulnud, jäin tööle hiljaks. Ei osanud aega kavandada, kuna pärast Lagedit oli tuul vastu ning vahepeal oli teeremont, läks rohkem aega. Luban, et see ei jää ainsaks korraks, kindlasti tulen suve jooksul veel jalgrattaga.
Viimsist sõidab autoga Arukülasse 25 minutiga, seega ei ela ma tegelikult eriti kaugel. Edaspidi on plaan end Raasiku valda sisse kirjutada – et tulumaks laekuks siia. Olen seda meelt, et kui töötad konkreetse omavalitsuse hüvanguks ning soovid end piirkonnaga kauemaks siduda, tuleb olla selle elanikeregistris.“
Olete tulnud uute ideedega, kas mõni on ka tänanud?
„Jah, e-kirjades on tänatud. Kui hakkasin uurima, kui palju on Raasiku vallas registreeritud MTÜsid ja äriühinguid, olin üllatunud, et neid on nii palju. Panime meiliaadressid kokku ja tegime eraldi listid. Saime külade ja ettevõtete esindajatelt tänukirju, et ühendust võtsime. Lisasin ka listi, et kutsu vallavanem külla. Tundub, et see meeldis, päris palju on küllakutseid. Ka on pakutud, et võiks taaselustada külavanemate ümarlaua.“
