Raasiku valla raamatukogudel on tänavu juubeliaasta – kui maikuus sai Aruküla raamatukogu 125aastaseks, siis reedel, 11. septembril tähistati Raasikul sealse raamatukogu 120. sünnipäeva.
Juubelipidu algas laulja Hedvig Hanson kontserdiga. Seejärel tutvustasid raamatukogu direktor Eha Altmäe ja raamatukoguhoidja Aira Jõõts juubeliks valminud 6 infostendi, millel kirjas piltidega illustreeritud kokkuvõte Raasiku raamatukogu ajaloost. Nad tegid sellest sünnipäevapeol ka külalistele kokkuvõtte.
Raasiku vallavanem Bärbel Salumäe andis üle tänukirjad raamatukogu töötajatele Aira Jõõtsile, Lii Otsale, Kristi Pragile ning 35 aastat raamatukogu juhtinud Eha Altmäele. Tänukirja pälvis ka temast veel kauem, raamatukogus 40 aastat töötanud Marju Kondratjev, kes peol osaleda ei saanud.
Peale vallavalitsuse ja volikogu esindajate olid raamatukogu õnnitlemas Raasiku rahvamaja ja noortekeskuse, Raasiku ja Pikavere kooli, Harju maakonnaraamatukogu ja naabervaldade raamatukogude esindajad, valla aukodanikud Vaino Napp ja Olev Sinijärv ning Raasiku endine abivallavanem Ardo Niinre.
20 juhti, palju asukohti
„Raamatukogu asutas 1906. aastal kirikuõpetaja Georg Steinfeldt. Ta oli mees, kes tõi Raasikule valguse – asutas segakoori, meeskoori, orkestri. Lisaks asutas Harju-Jaani haridusseltsi ja põllumeeste seltsi,“ rääkis Aira Jõõts.
Pidude tuludega lõi Georg Steinfeldt Raasikule ka raamatukogu. See asus kirikumõisa pastoraadis. Raamatute lugemise eest kehtis maks, mis oli 10 protsenti raamatu hinnast. Need, kes käisid laulukooris, seda maksma ei pidanud. Raamatuid laenutasid umbes 50-60 inimest.
1910. aastal läks Georg Steinfeldt Raasikult ära, umbes 200 teosega raamatukogu kinkis Harju-Jaani haridusseltsile, kes kasutas raamatukoguna vallamaja ruume. Raamatutega tegeles rätsep ja valla vahimees Johannes Aug, kes seda väga tõsiselt ei võtnud, järgmise 10 aasta jooksul raamatuid eriti ei laenutatud.
Eesti Vabariigi algusajal, 1920. aastal hakkas raamatukogu juhtima fotograaf Johannes Kadakas, kes oli ka karskusseltsi Jõud esimees. Raamatukogu asus Haljavas apteekri majas, kus oli ka tema fotoateljee. 1931 sai raamatukogu juhatajaks õpetaja ja koolijuht Theodor Taalmann, tema hakkas koostama raamatute nimestikke. 1932-1940 juhtis Raasiku raamatukogu tema vend Georg Taalmann, kes sai ka raamatukoguhoidja kvalifikatsiooni.
„Mitte ainult tänapäeval ei räägita, et raamatukogu pole vaid raamatute laenutamise koht, juba 1930ndatel tehti raamatukogudes õpiringe, kutsuti külla kirjanikke,“ sõnas Eha Altmäe.
Sõjaajal koliti raamatukogu meiereihoonesse. Kui saabus nõukogude võim, hakati tsensuuri meelest sobimatuid raamatuid hävitama – löödi kirvega katki ja viidi Venemaale paberivabrikusse.
1940-1941 juhatas raamatukogu tegevust Georg Taalmanni abikaasa Liidia Taalmann, kes töötas Raasiku raamatukogus kokku 20 aastat. Järgneva poole sajandi jooksul vahetus palju juhatajaid, pikemat aega olid selles ametis Felicia Karotam aastatel 1954-1965, Niina Naaber 1973-1983, Ülle Siska 1983-1991 ning alates 1991. aastast ehk 35 aastat on Raasiku raamatukogu tegevust juhtinud praegune direktor Eha Altmäe. Aastatel 1952- 1971 oli Raasiku raamatukogu ühtlasi ka Harju rajooniraamatukogu.
„Nii nagu on inimesed raamatukogu ajaloos väga tähtsad, on tähtsad ka hooned ja kohad, mis on olnud raamatukogule koduks,“ märkis Eha Altmäe.
Alates 1940ndate teisest poolest on Raasiku raamatukogu asunud endises Uuekõrtsi hoones, Evarti kaupluse ruumides ja endises leivatööstuse majas Tallinna maanteel. Kui kogu tookordne asukoht 1995. aastal omanikele tagastati, koliti raamatukogu Raasiku rahvamaja jalutusruumi. Septembris 1997 avati rahvamaja juurdeehituses uued raamatukoguruumid. Praegusesse asukohta Raasiku kooli juurdeehituses kolis raamatukogu 20 aastat hiljem – 2017. aastal.








