Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu tä­his­tas 120. sün­ni­päe­va

24

Raa­si­ku val­la raa­ma­tu­ko­gu­del on tä­na­vu juu­be­liaas­ta – kui mai­kuus sai Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gu 125aas­ta­seks, siis ree­del, 11. sep­temb­ril tä­his­ta­ti Raa­si­kul seal­se raa­ma­tu­ko­gu 120. sün­ni­päe­va.

Juu­be­li­pi­du al­gas laul­ja Hed­vig Han­son kont­ser­di­ga. See­jä­rel tut­vus­ta­sid raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Eha Alt­mäe ja raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Ai­ra Jõõts juu­be­liks val­mi­nud 6 in­fos­ten­di, mil­lel kir­jas pil­ti­de­ga il­lust­ree­ri­tud kok­ku­võ­te Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu aja­loost. Nad te­gid sel­lest sün­ni­päe­va­peol ka kü­la­lis­te­le kok­ku­võt­te.

Raa­si­ku val­la­va­nem Bär­bel Sa­lu­mäe an­dis üle tä­nu­kir­jad raa­ma­tu­ko­gu töö­ta­ja­te­le Ai­ra Jõõt­si­le, Lii Ot­sa­le, Kris­ti Pra­gi­le ning 35 aas­tat raa­ma­tu­ko­gu juh­ti­nud Eha Alt­mäe­le. Tä­nu­kir­ja päl­vis ka te­mast veel kauem, raa­ma­tu­ko­gus 40 aas­tat töö­ta­nud Mar­ju Kond­rat­jev, kes peol osa­le­da ei saa­nud.

Pea­le val­la­va­lit­su­se ja vo­li­ko­gu esin­da­ja­te olid raa­ma­tu­ko­gu õn­nit­le­mas Raa­si­ku rah­va­ma­ja ja noor­te­kes­ku­se, Raa­si­ku ja Pi­ka­ve­re koo­li, Har­ju maa­kon­na­raa­ma­tu­ko­gu ja naa­ber­val­da­de raa­ma­tu­ko­gu­de esin­da­jad, val­la au­ko­da­ni­kud Vai­no Napp ja Olev Si­ni­järv ning Raa­si­ku en­di­ne abi­val­la­va­nem Ar­do Niin­re.

20 juh­ti, pal­ju asu­koh­ti
„Raa­ma­tu­ko­gu asu­tas 1906. aastal ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Georg Stein­feldt. Ta oli mees, kes tõi Raa­si­ku­le val­gu­se – asu­tas se­ga­koo­ri, mees­koo­ri, or­kest­ri. Li­saks asu­tas Har­ju-Jaa­ni ha­ri­dus­selt­si ja põl­lu­mees­te selt­si,“ rää­kis Ai­ra Jõõts.

Pi­du­de tu­lu­de­ga lõi Georg Stein­feldt Raa­si­ku­le ka raa­ma­tu­ko­gu. See asus ki­ri­ku­mõi­sa pas­to­raa­dis. Raa­ma­tu­te lu­ge­mi­se eest keh­tis maks, mis oli 10 prot­sen­ti raa­ma­tu hin­nast. Need, kes käi­sid lau­lu­koo­ris, se­da maks­ma ei pi­da­nud. Raa­ma­tuid lae­nu­ta­sid um­bes 50-60 ini­mest.

1910. aas­tal läks Georg Stein­feldt Raa­si­kult ära, um­bes 200 teo­se­ga raa­ma­tu­ko­gu kin­kis Har­ju-Jaa­ni ha­ri­dus­selt­si­le, kes ka­su­tas raa­ma­tu­ko­gu­na val­la­ma­ja ruu­me. Raa­ma­tu­te­ga te­ge­les rät­sep ja val­la va­hi­mees Jo­han­nes Aug, kes se­da vä­ga tõ­si­selt ei võt­nud, järg­mi­se 10 aas­ta jook­sul raa­ma­tuid eri­ti ei lae­nu­ta­tud.

Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­sa­jal, 1920. aastal hak­kas raa­ma­tu­ko­gu juh­ti­ma fo­tog­raaf Jo­han­nes Ka­da­kas, kes oli ka kars­kus­selt­si Jõud esi­mees. Raa­ma­tu­ko­gu asus Hal­ja­vas ap­teek­ri ma­jas, kus oli ka te­ma fo­toa­tel­jee. 1931 sai raa­ma­tu­ko­gu ju­ha­ta­jaks õpe­ta­ja ja koo­li­juht Theo­dor Taal­mann, tema hak­kas koos­ta­ma raa­ma­tu­te ni­mes­tik­ke. 1932-1940 juh­tis Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu te­ma vend Georg Taal­mann, kes sai ka raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja kva­li­fi­kat­sioo­ni.

„Mit­te ai­nult tä­na­päe­val ei rää­gi­ta, et raa­ma­tu­ko­gu po­le vaid raa­ma­tu­te lae­nu­ta­mi­se koht, ju­ba 1930nda­tel teh­ti raa­ma­tu­ko­gu­des õpi­rin­ge, kut­su­ti kül­la kir­ja­nik­ke,“ sõ­nas Eha Alt­mäe.

Sõ­jaa­jal ko­li­ti raa­ma­tu­ko­gu meie­rei­hoo­nes­se. Kui saa­bus nõu­ko­gu­de võim, ha­ka­ti tsen­suu­ri mee­lest so­bi­ma­tuid raa­ma­tuid hä­vi­ta­ma – löö­di kir­ve­ga kat­ki ja vii­di Ve­ne­maa­le pa­be­ri­vab­ri­kus­se.

1940-1941 ju­ha­tas raa­ma­tu­ko­gu te­ge­vust Georg Taal­man­ni abi­kaa­sa Lii­dia Taal­mann, kes töö­tas Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gus kok­ku 20 aas­tat. Järg­ne­va poo­le sa­jan­di jook­sul va­he­tus pal­ju ju­ha­ta­jaid, pi­ke­mat ae­ga olid sel­les ame­tis Fe­li­cia Ka­ro­tam aas­ta­tel 1954-1965, Nii­na Naa­ber 1973-1983, Ül­le Sis­ka 1983-1991 ning ala­tes 1991. aas­tast ehk 35 aas­tat on Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu te­ge­vust juh­ti­nud prae­gu­ne di­rek­tor Eha Alt­mäe. Aas­ta­tel 1952- 1971 oli Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu üht­la­si ka Har­ju ra­joo­ni­raa­ma­tu­ko­gu.

„Nii na­gu on ini­me­sed raa­ma­tu­ko­gu aja­loos vä­ga täht­sad, on täht­sad ka hoo­ned ja ko­had, mis on ol­nud raa­ma­tu­ko­gu­le ko­duks,“ mär­kis Eha Alt­mäe.

Ala­tes 1940nda­te tei­sest poo­lest on Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu asu­nud en­di­ses Uue­kõrt­si hoo­nes, Evar­ti kaup­lu­se ruu­mi­des ja en­di­ses lei­va­töös­tu­se ma­jas Tal­lin­na maan­teel. Kui ko­gu too­kordne asu­koht 1995. aas­tal oma­ni­ke­le ta­gas­ta­ti, ko­li­ti raa­ma­tu­ko­gu Raa­si­ku rah­va­ma­ja ja­lu­tus­ruu­mi. Sep­temb­ris 1997 ava­ti rah­va­ma­ja juur­dee­hi­tu­ses uued raa­ma­tu­ko­gu­ruu­mid. Prae­gu­ses­se asu­koh­ta Raa­si­ku koo­li juur­dee­hi­tu­ses ko­lis raa­ma­tu­ko­gu 20 aas­tat hil­jem – 2017. aas­tal.

Eelmine artikkelRaa­si­ku val­las tõu­seb ko­dua­lu­se maa mak­su­soo­dus­tus
Järgmine artikkelPäris­pea pool­saa­re tee­de ta­li­hool­du­se han­ge