Tsit­re Kü­la Selts kor­ral­das Põh­ja­tä­he mo­nu­men­di juu­res soo­me­pois­te mä­les­tu­sü­ri­tu­se

„Lu­ba­sin, et hoia­me soo­me­pois­te mä­les­tust Muuk­sis ku­ni vii­ma­se soo­me­poi­si hin­ge­tõm­be­ni. Ole­me 30 aas­tat kor­ral­da­nud mä­les­tu­sü­ri­tust, kaks aas­tat ta­ga­si and­si­me üle Tsit­re Kü­la Selt­si­le,“ üt­les soo­me­pois­te mä­les­tu­sü­ri­tus­te pi­kaaeg­ne kor­ral­da­ja, Fin­nai­ri en­di­ne pur­ser Ka­le­vi Rönnq­vist. Vii­ma­ne soo­me­poiss, Muuk­si üri­tus­tel osa­le­nud Ar­tur Roo­pa­lu, su­ri 2024. aas­ta no­vemb­ris.

Muuk­si lin­na­mäe­le on Põh­ja­tä­he mo­nu­men­di juur­de ko­gu­ne­tud sep­temb­ri esi­me­sel lau­päe­val ja nii oli ka möö­du­nud lau­päe­val, 5. sep­temb­ril.

Ava­sõ­nad üt­le­sid pea­kor­ral­da­jad, kait­se­liit­la­ne Hei­go Vi­ja Ka­ha­la kü­last ja Tsit­re kü­la­va­nem Rii­na Laa­ne­tu.

Kü­la­va­nem tä­nas Ka­le­vi Rönnq­vis­ti, kel­le eest­ve­da­mi­sel on mä­les­tus­märk püs­ti­ta­tud, ning kin­ni­tas, et mä­les­tu­sü­ri­tu­se tra­dit­sioon jääb kest­ma, Tsit­re Kü­la Selts hoo­lit­seb Põh­ja­tä­he mä­les­tus­mär­gi ja sel­le ta­ris­tu eest. Muuk­si lin­na­mä­gi on üm­ber­kaud­se­te­le kü­la­de­le vä­ga täh­tis paik.

Sõ­na võt­sid ja lil­le­pär­ja ase­ta­sid mo­nu­men­di ja­la­mi­le Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Ul­ve Märt­son, Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja, kait­se­lii­du kap­lan Pee­ter Pae­nurm, Va­ba­dus­võit­le­ja­te Lii­du juht Tiit Põ­der, Soo­me­pois­te pä­ri­mu­sü­hin­gu esin­da­jad ja Kal­evi Rönnq­vist. Tiit Põ­der an­dis Kal­evi Rönnq­vis­ti­le tä­nu­tä­heks teh­tu eest Va­ba­dus­võit­le­ja­te Lii­du tee­ne­te­ris­ti.

Kõ­ne­le­sid veel vi­kaa­rõ­pe­ta­ja Kal­le Re­ba­ne Kuu­sa­lu kü­last, Soo­me Ins­ti­tuu­di ju­ha­ta­ja Han­ne­le Val­kee­nie­mi ja Va­ba­mu juht Maar­ja Me­ri­voo-Par­ro.

Sõ­na­võt­tu­de va­hel esi­ne­sid lau­lu­de­ga Vir­ve kü­la juur­te­ga muu­si­kaõ­pe­ta­ja He­li Kend­ra ja ta poeg, RA­Mi laul­ja Taa­vi Kend­ra. Ka He­li Kend­ra isa ja kaks onu olid soo­me­poi­sid.

Ene Velst­röm Vir­ve kü­last lu­ges kat­ken­di oma ema­pool­se onu, soo­me­poiss Rai­vo Räh­ni mä­les­tus­test. Rai­vo Räh­ni oli üks kol­mest vii­ma­sest soo­me­poi­sist, su­ri kaks aas­tat ta­ga­si Mel­bour­nis Aust­raa­lias. Onu kir­jel­dab mä­les­tus­tes, kui­das lõ­pe­tas 1943. aas­tal 18aas­ta­se­na Tar­tus Treff­ne­ri güm­naa­siu­mi ning nen­de klas­sist võt­sid 16 pois­si et­te ris­kant­se ret­ke üle me­re, et min­na va­ba­taht­li­kuks Soo­me ar­mees­se.

Soo­me­poi­sid on Tei­ses maail­ma­sõ­jas Soo­me poo­lel va­ba­taht­li­ku­na sõ­di­nud eest­la­sed, kok­ku um­bes 3500 meest. Ena­ma­sti põ­ge­ne­ti Ees­tist sak­sa sõ­ja­väk­ke võt­mi­se eest, Soo­mes või­del­di nõu­ko­gu­de ar­mee vas­tu loo­sun­gi all „Soo­me va­ba­du­se ja Ees­ti au eest!“. Pal­ju oli soo­me­pois­se ka Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ran­na­kü­la­dest.

Põh­ja­tä­he mo­nu­ment
Põh­ja­tä­he mo­nu­ment ava­ti Muuk­si lin­na­mäel 23. juu­nil 1994. Pi­du­li­kul avat­se­re­moo­nial osa­les kait­se­väe too­na­ne ju­ha­ta­ja Alek­san­der Ein­seln.

Mä­les­tus­mär­gi ra­jas Soo­me Sõ­ja­ve­te­ra­ni­de Ees­ti Ühen­dus. Idee al­ga­ta­ja­te seas oli soo­me­poiss, Su­ru kü­last pä­rit En­del Pi­pen­berg. Mo­nu­men­di au­to­rid on ar­hi­tekt Ma­ni­vald Noor ja ki­vi­rai­dur, sa­mal su­vel Lok­sa val­la­va­ne­maks va­li­tud And­res All­mä­gi.

Mä­les­tus­märk Põh­ja­täht koos­neb kol­mest kõr­gest ki­vi­ta­hu­kast, iga­le on kin­ni­ta­tud me­tallp­laat. Neil on kir­jas „Ees­ti auks tu­le­vi­ku oman­diks soo­me­poi­sid 1939-1944“, „Ma­jor Ekst­rö­mi vap­rad Soo­me va­ba­taht­li­kud 1919“ ja „Siin Kol­ga la­hes maa­bus Er­na grupp su­vel 1941“.

Mo­nu­men­di jaoks saa­di ra­ha Soo­mest. Ka­le­vi Rönnq­vist rää­kis le­he­le, et pro­jekt al­gas 1992. aas­tal. Te­ma töö­tas Fin­nai­ris pur­se­ri­na ehk len­nu­ki sa­lon­gi­per­so­na­li ju­hi­na. Mo­nu­men­di ehi­tust, ava­mist ja mä­les­tu­sü­ri­tus­te kor­ral­da­mist toe­tas ra­ha­ga Soo­me len­nu­fir­ma Fin­nair. Et­te­võ­te oli toe­ta­ja ku­ni aas­ta­ni 2011. See­jä­rel oli spon­sor No­kia Ren­kaat ja nüüd ol­nud Hal­pa­Hal­li.

Ka­le­vi Rönnq­vist kor­ral­das koos Nä­kial­li­ka ta­lu pe­re­me­he Pee­ter Ki­vi­mäe­ga pä­rast Muuk­si mä­les­tu­sü­ri­tust iga kord rööv­lip­rae söö­mi­se, mi­da ra­has­tas sa­mu­ti Fin­nair.

Trepp Muuk­si lin­na­mäe­le
Muin­sus­kait­sea­lu­ne Muuk­si lin­na­mä­gi asub era­maal, Koo­li kin­nis­tul. Kõr­ge­le mäe­le mo­nu­men­di juur­de viib mit­mes jär­gus trepp. Ku­na see oli la­gu­ne­nud, ehi­ta­ti soom­las­te abil ne­li aas­tat ta­ga­si uus trepp.

Han­ne­le Val­kee­nie­mi mee­nu­tas le­he­le, et te­ma koos­kõ­las­tas muin­sus­kait­sea­me­ti ja kesk­kon­naa­me­ti­ga, taot­les val­la­ma­jast ehi­tus­loa. Ka­le­vi Rönnq­vist lei­dis Soo­mest an­ne­ta­jad.

Hei­go Vi­ja li­sas, et tre­pi ehi­ta­sid ko­ha­li­kud va­ba­taht­li­kud abi­li­sed. Pin­gid mo­nu­men­di et­te plat­si­le saa­di sa­mu­ti Soo­me an­ne­ta­ja­te toel.

Soo­me­pois­te tu­ba Kol­ga muu­seu­mis

Muuk­si mä­les­tu­sü­ri­tu­se lõ­pus tea­tas Hei­go Vi­ja, et ala­tes ree­dest on Kol­ga muu­seu­mi keld­ri­kor­ru­sel ava­tud soo­me­pois­te tu­ba­muu­seum, ja soo­vi­tas se­da kü­las­ta­da.

Kol­ga muu­seu­mi soo­me­pois­te toas on te­ma too­dud kaks komp­lek­ti sõ­jaaeg­seid vor­mi­rii­deid, mil­le an­ne­ta­sid Soo­me pii­ri­val­ve­ve­te­ra­nid. Ko­gu muu väl­ja­pa­ne­ku sead­sid Kol­ga muu­seu­mi töö­ta­jad Ul­vi Meier ja Mee­lis Ron­do.

„Toa sein­tel on suu­ren­da­tud fo­tod soo­me­pois­test. Fo­to­ko­gu on saa­dud Kal­le Pi­pen­ber­gilt. Te­ma isa En­del ja ta onu Val­ter Pi­pen­berg läk­sid Soo­me sõ­di­ma, nen­de­ga koos põ­ge­nes ka fo­tog­raaf, kel­lelt on jää­nud ha­rul­da­ne fo­to­see­ria soo­me­pois­te elu-olust. Loo­da­me, et näi­tus hak­kab kas­va­ma ja saa­me ko­du­dest juur­de soo­me­pois­te­ga seo­tud ese­meid, fo­to­sid ja mä­les­tu­si,“ üt­les muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier.