Kuu­sa­lus tut­vus­ta­ti ki­ri­ku al­ta­ri­re­liik­viat

Lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til Kuu­sa­lu ki­ri­kus toi­mu­nud ju­ma­la­tee­nis­tu­se jä­rel te­gid Tar­tu Üli­koo­li tead­la­sed Anu Mänd ja Rii­na Ram­mo ki­ri­kus et­te­kan­de seal­se re­liik­via uu­rin­gu­test.
Kuu­sa­lu ki­ri­kus on Ees­ti ai­nus lei­tud al­ta­ri­re­liik­via – al­ta­ri pü­hit­se­mi­sel sel­les­se pan­dud re­liik­via. Kuu­sa­lu ki­ri­ku re­liik­via koos­neb väi­ke­sest me­tall­kar­bist, mil­le sees olid siid­ko­ti­kes­tes­se pan­dud pi­si­ke­sed luu­kil­lud.

„Alg­selt on karp ol­nud kin­ni joo­de­tud, et oleks vee- ja õhu­kin­del, kuid hil­jem on lah­ti teh­tud. Sel­le leid­mi­se koh­ta po­le leid­nud vä­ga täp­seid kir­ja­lik­ke al­li­kaid. Ai­nu­ke, mi­da ki­ri­ku­kroo­ni­kas on ni­me­ta­tud, et kes­kaeg­ne ki­vist al­tar lam­mu­ta­ti ja sel­le ase­me­le ehi­ta­ti puust laud. Tõe­näo­li­selt ki­vist al­ta­ri­laua lam­mu­ta­mi­sel see karp lei­ti, kui­gi se­da po­le mär­gi­tud. See oli ilmselt aas­tal 1876. Või­ma­lik, et siis teh­ti re­liik­via ka lah­ti, uu­rin­gud näi­ta­vad, et see on üs­na ro­bust­selt ava­tud,“ rää­kis ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm.

Al­les hil­ju­ti kait­se al­la võe­tud re­liik­viat and­sid pas­to­rid ko­gu muu ki­ri­ku­va­ra­ga järg­mi­se­le pas­to­ri­le üle: „Nii oli vii­mas­te õpe­ta­ja­te ajal, või­ma­lik, et ka 19. sa­jan­dil ja 20. sa­jan­di al­gu­ses. Tean, et näi­teks Eduard Sa­lu­mäe ajal oli see ar­hii­vi­ka­pis kõi­ge väär­tus­li­ke­mate as­ja­de ta­ga.“

Eelmise aas­ta novembris hak­ka­sid Kuu­sa­lu re­liik­viat uu­ri­ma Tar­tu Üli­koo­li tead­la­sed. Kuns­ti­­a­ja­loo­la­ne Anu Mänd, kes on kir­ju­ta­nud raa­ma­tu Ees­ti kes­k­aeg­se­test al­ta­ri­test, üt­les, et tal on nen­de­ga seon­du­va vas­tu suur hu­vi: „Kuu­sa­lu al­ta­ri­re­liik­via on Ees­tis ai­nus ja se­da po­le ku­na­gi va­rem tea­dus­li­kult uu­ri­tud.“

Töög­ru­pis olid li­saks Anu Män­ni­le veel Es­ter Oras ja Ma­ri Tõrv luu­de uu­ri­ja­te­na, teks­tii­li­de­le spet­sia­li­see­ru­nud Rii­na Ram­mo ning aja­loo­lis­te me­tal­li­de uu­ri­jad Rag­nar Saa­ge ja Rai­vo Su­ni.

„Te­gi­me kind­laks, et luu­kil­lu­ke­sed kuu­lu­vad ini­mes­te­le, mit­te näi­teks loo­ma­de­le, ning need on ol­nud mae­tud ja pä­rit ku­sa­gilt Lää­ne­me­re piir­kon­nast. Va­nust ei saa mää­ra­ta, sel­leks on tü­kid lii­ga väi­ke­sed. Karp on val­mis­ta­tud pliist. Sii­dist ko­ti­ke­sed pä­ri­ne­vad ilm­selt Va­he­me­re kan­dist,“ lau­sus Anu Mänd.

Tead­la­sed te­ge­le­vad Kuu­sa­lu re­liik­via uu­ri­mi­se­ga eda­si: „Ka­he ana­lüü­si vas­tu­sed saa­bu­vad um­bes poo­le aas­ta pä­rast. Siis aval­da­me ka tea­du­sar­tik­li, kust saab tu­le­mus­te koh­ta põh­ja­li­ku­malt lu­ge­da.“

Re­liik­via on uu­ri­ja­te käest ta­ga­si ki­ri­kus. Pee­ter Pae­nurm sõ­nas, et se­da on va­rem tea­tud puh­ku­del vaa­ta­mi­seks väl­ja pan­dud ning näi­da­tak­se ka edas­pi­di: „Nüüd on tea­da, et re­liik­via­kar­bis on va­nim teks­tiil, mis Ees­tis on säi­li­nud. See on se­da väärt, et võiks ol­la roh­kem eks­po­nee­ri­tud.“