MEIE Lahemaa lood ja paigad – Käs­mu pool­saar

KAI­SA LIN­NO,
La­he­maa Tu­ris­miü­hing

Käs­mu pool­saar on La­he­maa pool­saar­te hul­gas eri­li­ne sel­le poo­lest, et siin asub vaid üks kü­la – um­bes 150 ela­ni­ku­ga Käs­mu. Se­da tun­tak­se eel­kõi­ge Ees­ti kuul­sai­ma kap­te­ni­te kü­la­na, kuid sa­ma häs­ti ka kunst­ni­ke, kir­ja­ni­ke ja tead­las­te su­vi­tus­pai­ga­na ning ar­mas­ta­tud kul­tuu­ri­sünd­mus­te toi­mu­mis­ko­ha­na. Siin saa­vad kok­ku kau­nis loo­dus, põ­nev aja­lu­gu ja tu­gev ko­gu­kond.

Kü­la­va­nem ja giid Eduard Vai­nu üt­leb, et Käs­mu on paik, ku­hu tul­lak­se sa­ge­li me­re pä­rast, kuid ta­ga­si tul­lak­se lu­gu­de pä­rast: „Gii­di­na näen ik­ka, kui­das es­ma­pil­gul vaik­se­na tun­duv kap­te­ni­te kü­la hak­kab ta­sa­pi­si oma kih­te ava­ma. Siin koh­tu­vad me­ri, mets, ränd­rah­nud ja sa­jan­di­te­pik­ku­ne me­re­sõi­du­a­ja­lu­gu.“

Ju­ba 15. sa­jan­dist pä­ri­ne­vad esi­me­sed kir­ja­li­kud tea­ted Käs­must kui ran­na­kü­last. 19. sa­jan­dil ku­ju­nes sel­lest Ees­ti üks tun­tu­maid kap­te­ni­te kü­la­sid. Siit sir­gus küm­neid kaug­sõi­du­kap­te­neid, aas­ta­tel 1884-1931 te­gut­ses kuu­lus me­re­kool ning ko­ha­li­kud pur­je­lae­vad vii­sid Ees­ti me­hi maail­ma sa­da­ma­tes­se. Käs­mus ehi­ta­ti lae­vu ning siin­sest la­hest ku­ju­nes Põh­ja-Ees­ti üks olu­li­se­maid lae­va­de tal­vi­tu­mis­pai­ku. Käs­mu aja­lu­gu ei rää­gi ai­nult ühest kü­last – see on olu­li­ne pea­tükk ko­gu Ees­ti me­ren­dus­loos.

Sa­ma mul­je­ta­val­dav on pool­saa­re loo­dus. Käs­mu on Eu­roo­pa ränd­rah­nu­de­roh­keim paik ning siin asub maail­ma üks suu­re­maid ki­vi­kül­ve – hiig­las­lik ki­vi­vä­li, mil­le mand­ri­jää jät­tis en­dast ma­ha li­gi 12 000 aas­tat ta­ga­si. Pool­saa­re 14 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne mat­ka- ja jalg­rat­ta­ra­da kul­geb lä­bi män­ni­met­sa­de, ran­na­nii­tu­de ja ki­vis­te me­re­ran­da­de ning viib ka li­gi 1500 aas­tat ta­ga­si me­rest eral­du­nud Käs­mu jär­ve­ni. Lü­he­maks ja­lu­tus­käi­guks so­bib häs­ti retk lä­bi kü­la Va­na-Jü­ri ki­vi­de juur­de.

Käs­mu võ­lu pei­tub ka sel­le ar­hi­tek­tuu­ris. Ran­ni­ku­kü­la­de­le ise­loo­mu­li­ku ri­da­kü­la­na paik­neb asus­tus ti­he­dalt pea­tä­na­va ää­res. Pil­ku püüa­vad val­ged kap­te­ni­ma­jad ja kõr­ged li­pu­mas­tid. Kü­las asu­vad kaks oma­näo­list ka­be­lit – kü­la­rah­va an­ne­tus­te­ga ra­ja­tud pui­dust ka­bel koos kau­ni kal­mis­tu­ga ning raud­ki­vist Kind­ra­li ka­bel, mis on seo­tud Ni­ko­lai von Del­lings­hau­se­ni­ga. Just te­ma avas­tas Käs­mu 19. sa­jan­dil su­vi­tus­ko­ha­na. Muu­seu­mi ta­ga kõr­gub väi­ke tu­le­torn, mis täien­dab kü­la ise­loo­mu­lik­ku si­luet­ti.

Käs­mu üks olu­li­se­maid vaa­ta­mis­väär­su­si on en­di­ses tsaa­ri­aeg­ses pii­ri­val­ve­kor­do­ni hoo­nes te­gut­sev Käs­mu Me­re­muu­seum, mis on ala­ti ava­tud. Muu­seu­mi ra­jas Aar­ne Vaik ning aas­ta­küm­ne­te jook­sul on sel­lest ku­ju­ne­nud Ees­ti oma­näo­li­se­maid era­muu­seu­me. Eks­po­sit­sioon tut­vus­tab kap­te­ni­kü­la aja­lu­gu, me­re­sõi­tu, ka­la­püü­ki, sa­la­kau­ba­ve­du ja me­re rol­li ko­ha­li­ke ini­mes­te elus. Kü­las­ta­da saab ka ai­nu­laad­set Käs­mu tu­le­tor­ni.

Su­vel muu­tub Käs­mu eri­ti ela­vaks. Au­gus­tis toob Vi­ru Folk kül­la muu­si­ka, kul­tuu­ri, loen­gud, töö­toad ja mat­kad. Fes­ti­va­li eri­li­sus seis­neb sel­les, et kont­ser­did toi­mu­vad ke­set aja­loo­list kap­te­ni­kü­la, män­ni­met­si ja me­reäär­seid ki­vi­kül­ve. Siia ei tul­da ai­nult muu­si­kat kuu­la­ma, vaid ko­ge­ma ko­gu Käs­mu eri­list õhus­tik­ku.

La­he­maa giid Ma­ri-Liis Voh­li soo­vi­tab aga Käs­mu pool­saart avas­ta­da hoo­pis väl­jas­pool su­vist tipp­hooae­ga: „Sep­temb­rist mai­ni va­lit­seb siin tõe­li­ne vaik­e­lu. Aeg on just­kui seis­ma jää­nud ja se­da tun­dub ole­vat lõ­pu­tult. Sü­gi­se­ne ja ke­va­di­ne niis­ke mets lõh­nab eri­ne­valt, in­ten­siiv­selt, tal­vi­ne mets on kui mui­nas­jutt, sel­le ilu kir­jel­da­mi­seks jääb sõ­na­dest puu­du. Tu­ge­va tuu­le­ga võib hoi­da met­sa var­ju, vaik­se il­ma­ga kul­ge­da möö­da ki­vist me­re­ran­da. Kü­la­ga ta­sub tut­vust alus­ta­da Käs­mu poe juu­rest, ku­hu on mu­gav au­to jät­ta. Ta­lu­de ae­da­del ole­va­te QR-koo­di­de abil saab kü­la lu­gu­sid avas­ta­da ka ise­seis­valt. Ja pä­rast ja­lu­tus­käi­ku ta­sub kind­las­ti maits­ta ko­ha­li­ke pe­re­nais­te val­mis­ta­tud toi­tu – see on osa Käs­mu kü­la­lis­lah­ku­sest. Suu­re­ma­te­le grup­pi­de­le soo­vi­tan ei­nes­ta­mist Käs­mu Me­re­muu­seu­mis Aar­ne ja Trii­nu juu­res, väik­se­maid selts­kon­di võõ­rus­tan oma ko­duõuel Hel­ge ta­lus.“

Ko­ha­li­kud soo­vi­ta­vad Käs­mus võt­ta ae­ga. As­tu­da sis­se me­re­muu­seu­mis­se, ja­lu­ta­da ka­be­li­te ja sa­da­ma va­hel, imet­le­da kap­te­ni­ma­ju, min­na õh­tul pool­saa­re tip­pu päi­ke­se­loo­jan­gut vaa­ta­ma ning liht­salt kuu­la­ta merd. Käs­mu ei kii­rus­ta oma lu­gu­sid rää­ki­ma – need ava­ne­vad nei­le, kes on val­mis kor­raks tem­po ma­ha võt­ma. Võib-ol­la just see­pä­rast jääb see paik ini­mes­te­le sü­da­mes­se ning kut­sub ik­ka ja jäl­le ta­ga­si.

Pi­ke­maks pea­tu­seks leiab Käs­must nii hu­ba­seid puh­ke­ma­ju kui ka ma­ju­tust Lai­ne­la puh­ke­kü­las. Ke­ha­kin­ni­tust pa­ku­vad res­to­ran Kas­per­vik ja Käs­mu pood. Soo­vi kor­ral saab kü­la avas­ta­da ko­ha­li­ke gii­di­de saa­tel, nen­de lood ai­ta­vad mär­ga­ta se­da, mis es­ma­pil­gul võib tä­he­le­pa­nu­ta jää­da.