
Anija uus abivallavanem on õigusteaduste bakalaureus ja haridusinnovatsiooni magister.
„Tunnen, et kohalik omavalitsus on koht, kus on võimalus haridusvaldkonda toetada ja muuta. Mind on senine haridus ja kogemused selleks hästi ette valmistanud – õigusteaduse taust annab teadmised seadustest ning haridusinnovatsiooni õpingud aitavad mõista, kuidas haridust edasi arendada,“ ütles Carolyn Soosaar, kes alates eelmise nädala esmaspäevast, 20. juulist töötab Anija valla haridus- ja sotsiaalteenistuse abivallavanemana.
Anija vallavalitsuse korraldatud konkursil oli sellele ametikohale 13 kandideerijat, vestlusele kutsuti neist kolm. Konkursikomisjoni kuulusid vallavanem Riivo Noor, referent Ilsia Väli, vallasekretär Heldi Laks ning hariduse- ja kultuuriteenistuse juht Svetlana Lass.
Vallavanem Riivo Noor kommenteeris, et konkursil oli mitu väga tugeva CV-ga kandidaati ja otsuse tegemine raske: „Kuigi Carolyn Soosaarel puudub abivallavanema ametis varasem töökogemus, on tal palju tugevaid omadusi selle koha täitmiseks. Arvame, et ta sobib meie meeskonda ka isikuomaduste poolest.“
Carolyn Soosaar on pärit Saaremaalt, suurema osa elust veetnud Tallinnas, praegu elab Kiilis. Põhikooli lõpetas Tallinnas Jakob Westholmi Gümnaasiumis, keskkoolis õppis EBS Gümnaasiumis. Õigusteaduse bakalaureuse kraadi sai Tartu Ülikoolis, kus jätkas magistriõpinguid haridusinnovatsiooni erialal.
„Mul oli soov saada koolijuhiks, seetõttu tegin niisugused erialavalikud. Kui olin magistriõppes, osalesin ka Noored Kooli arenguprogrammis. Samal ajal läksin programmist saadud soovituste ajendil matemaatika õpetajaks Kohtla-Järve Järve kooli, mis on esimene riigi hallatav põhikool. Olin ka klassijuhataja. Eesti keelt kõnelevaid õpilasi on sellises koolis umbes kolmandik, teised on venekeelsetest või muukeelsetest kodudest. Õpetaja roll sellises keskkonnas on väga oluline – lisaks aine õpetamisele tuleb toetada õpilasi eestikeelse õppega kohanemisel. Õpetasin matemaatikat ainult eesti keeles, kasutasin pilte ja kehakeelt, vene keelt ma ei oska,“ kirjeldas ta.
Oludega kohanemiseks korraldati Noored Kooli osalejatele esmalt kahenädalane keelelaager Narvas, kus sai harjutada õpetamist noortele, kelle eesti keele oskus oli alles kujunemas.
„Kõigepealt tuleb võita õpilaste usaldus. Õpetajaga eesti keeles rääkimine nõuab noortelt pingutust ja motivatsioon selleks tekib, kui mõistetakse, et õpetajat saab usaldada. Laste usalduse võitmiseks peab olema mõistev, toetav ja südames soovima neile head,“ selgitas Carolyn Soosaar.
Õpetajana on ta töötanud kolm aastat, neist esimesed kaks Kohtla-Järvel, kus siis ka elas. Kuna isiklik elu viis Tallinnale lähemale, liitus lõppenud õppeaastaks Loo keskkooli kollektiiviga.
Carolyn Soosaar: „Väga oluline on olla kogukonnale lähedal – nii saab õpilastega paremini suhestuda. Loo koolis töötades mõistsin aga, et soovin oma teadmisi ja kogemusi rakendada veel laiemalt. Ida-Virus tundsin õpetajatöös väga tugevalt selle ameti missiooni ja mõju. Lool sain aru, et minu soov on panustada mitte ainult ühe klassi või õppeaine tasandil, vaid aidata kaasa hariduselu arengule laiemalt.“
Anija abivallavanema konkursi kuulutuse leidis Carolyn Soosaar juhuslikult: „Selles ametis on vaja teadmisi nii haridusest kui ka õigusteadusest, mistõttu tundus see väga loomuliku järgmise sammuna. Olen tänulik, et mulle see võimalus usaldati. Siin on väga soe ja hooliv kogukond ning on hea meel sellesse oma panus anda. Mulle meeldib väga, et Kehras on kõik käe-jala juures. Rongiga tulles saan läbi ilusa pargi vallamajja jalutada ning see on väga mõnus viis päeva alustada. Olen avastanud ka toredaid söögikohti ja tunnen, et siin on väga hea kogukondlik õhkkond.“
Abivallavanem lisas, et ootab huvi ja rõõmuga kohtumist kõikide allasutuste juhtidega: „Olen jõudnud juba tutvuda noortekeskuse juhatajaga ja põgusalt tutvunud sotsiaalmajaga.“





