Anija vallavalitsus korraldas 16. juunil piirkonna elanikele ja teistele huvilistele avaliku koosoleku kavandatava Soodla-Kõrvemaa kergliiklusteega seonduva tutvustamiseks. Villa Pillapalus toimunud kohtumisel osalesid üle 30 inimese.
Kersti Junalainen kergliiklusteed projekteerivast OÜst BIMAP rääkis, mis on seoses Soodla-Kõrvemaa kergliiklustee projekteerimisega seni tehtud ja näitas videod sellest, kus hakkab tee täpselt kulgema.
Kavandatav kergliikluste saab alguse Soodlast ning lõpeb Pillapalu külas, kus ühendatakse olemasoleva kergliiklusteega, mis viib Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse juurest Aegviitu. Lisaks kergliiklusteele projekteeritakse Raudoja-Kosu sõidutee ja selle kõrvale samuti kergliiklustee. Projekteeritakse ka uus Soodla jõge ületav sild. Planeeritav kergtee on üle 20 kilomeetri pikk ning 2,5 meetrit lai, sõidutee tuleb 7 meetrit lai.
Kergtee ehitusprojekt peaks valmima augusti alguses. Projekteerimine on jaotatud kolme etappi. Esimene etapp algab Soodla bussipeatusest ja lõpeb Kõrtsi teel. Sellele lõigule tuleb kergteele eelpuistega ühekordne pindamine. Teine etapp on Kõrtsi teest kuni olemasoleva kergliiklusteeni Kõrvema matka- ja suusakeskuse juures. Sellel lõigul on ette nähtud purustatud kruusast looduslähedane siirdekatend. Kolmandas etapis projekteeritakse umbes 4 kilomeetri pikkune ja 7 meetrit lai Raudoja-Kosu sõidutee koos kõnniteega. Selles etapis projekteeritakse ka Soodla jõge ületav uus sild. Praegune sild on spetsialistide hinnangul halvas seisus, silla eluaja pikendamiseks tuleks betoonkonstruktsioonid põhjalikult renoveerida ja sillatarindid asendada. Kuna vana silla kandevõime on umbes 60 tonni, aga vastavalt uuele projektile peaks sild kannatama 120 tonni, leiti, et otstarbekam on ehitada uus.
Transpordiameti nõuete kohaselt peab kergliiklustee alas, kus sõidutee piirkiirus on 90 km/h, asuma maanteest vähemalt 9 meetri kaugusel, erandina on lubatud 7 meetrit. Kergtee hakkab kulgema peamiselt maanteest paremal.
Kersti Junalainen selgitas, kuna projekti eesmärk on leida kergteele looduslähedane ja loodussäästlik lahendus, soovitakse ehitamisel võimalikult palju kasutada kohalikku pinnast, mis tekib väljakaevetega. Selle eelis on tema sõnul mõistlik maksumus. Anija vallavanem Riivo Noor lisas, et Taltechi teadlased on olukorraga tutvunud ning leidnud – kergliiklustee trassikoridorist kahe kolmandiku ulatuses on võimalik ehitamiseks kasutada kohapealsest pinnast, kruusa ja liiva, mis tuleb stabiliseerida paekivi- ja põlevkivituhaga.
Kergliiklustee prognoositav ehitusmaksumus on 1,7–1,8 miljonit eurot. Suurem osa sellest tuleb kaitseministeeriumilt sihtotstarbelise toetusena, Anija vald panustab 300 000 euroga, mis on saadud riigilt harjutusväljade niinimetatud talumistasuna. Raudoja-Kosu sõidutee ja Soodla silla ehituse eest tasub kaitseministeerium oma eelarvest eraldi.
Vallavanem lausus, kuna trassikoridor on nüüd suures osas paigas, võetakse eraldi ühendust iga kinnistuomanikuga, kelle maad kergliiklustee hakkab läbima ning räägitakse läbi tema kinnistut puudutavad detailid. Kokku puudutab trass 35 erakinnistut. Pärast projekti valmimist ja kokkulepete sõlmimist maaomanikega kuulutatakse välja riigihange kergliiklustee ehitaja leidmiseks. Riivo Noor oletas, et ehitamist on reaalne alustada tuleva aasta kevadel.
Poolteist tundi kestnud koosolekul vastasid vallavanem ja projekteerija ka elanike küsimustele. Mõned koosolekul osalenud ütlesid, et ei pea kergliiklusteed vajalikuks, sest see puudutab nende maid, kuid nemad ise sellest midagi kasu ei saa. Pillapalu külavanem Vahur Värk oli seda meelt, et talumistasuga oleks muudki teha, näiteks kasutada see teede, kraavide ja truupide korda tegemiseks. Teine osa inimesi leidsid, et kergliiklustee on väga vajalik eelkõige jalakäijate, sealhulgas laste turvalisuse tagamiseks, samuti matkajaile-loodusturistidele. Anija valla arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu sõnas, et on rääkinud kavandatava kergtee äärde jäävate majade omanikega ning nemad on kinnitanud, et neile on kergliiklustee väga vajalik.
Riivo Noor rõhutas, et kelleltki sunniviisiliselt maid ära võtma ei hakata, samuti ei hakata kergliiklustee aluseid maid omanikelt ostma, vaid kokkuleppel kinnistuomanikuga seatakse vabatahtlik sundvaldus või notariaalne servituut. Kui tee-ehituse käigus hävitatakse kellegi hekk või aed, see taastatakse.
Villa Pillapalus toimunud koosoleku videosalvestus on järelevaadatav Anija valla Youtube´i kanalil.






