
„Presidendi rahvaluulepreemia oli väga suur üllatus, ma ei ole kunagi teinud midagi preemia pärast. Saadan Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöid selleks, et kellelgi on ehk tulevikus vaja ja huvitav lugeda,“ ütles tunnustuse pälvinud Meeli Lehis Sõnumitoojale, kui kirjeldas Eesti Kirjandusmuuseumis reedel, 27. märtsil toimunud kaastööliste päeva.
Eesti Rahvaluule Arhiiv autasustas seekord mulluse kogumisvõistluse „Potipõllundus“ võitjaid. Meeli Lehis sai preemia kogukonnapärimust, piirkondlikku eripära ja keelt kajastavate kaastööde eest aastatel 2016-2024 ning võistlustöö „Potipõllundus“ eest aastal 2025.
Preemiasaajad olid veel Tiit Birkan, Mare Hollop ja Tuuli Reinsoo. Tunnustuskirja andis neile üle Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Meeli Lehis jutustas, Eesti Rahvaluule Arhiivi juht Risto Järv tegi talle ettepaneku, et peaks sel üritusel rannakeelse kõne: „Rääkisin, kuidas mina sattusin kaastöid saatma ja tänasin tunnustuse eest. Käisime sel üritusel koos Rannakeele Keskuse juhatuse liikme Riina Laanetuga, kes ütles, et minu kõne alguses oli rahvas omavahel arutanud, mis keeles räägin. Nimetasin kõnes ka me rannakeelse sõnastiku kokkupanekut. Risto järv ütles, et kuulsite põhjaeesti keelt.“
Huvi rahvaluule arhiivi vastu tekkis Meeli Lehisel kümme aastat tagasi, kui osales koos Rannakeele Keskuse teiste eestvedajatega rannakeele sõnastiku koostamises: „Minu ema rääkis, et tema vanaema Katariina Kröönström oli tuntud rahvalaulik, kellelt salvestati ka rannakeelseid jutte. Saime arhiivist sõnastiku jaoks mu vanavanaemalt Katariinalt kogutud juttude ja laulude ranna- ja kirjakeelseid lindistusi. Saime ka Kiiu-Aablas 1961. aastal tehtud filmi mardikommetest. Tundsime sealt paljud inimesed ära, mina olin filmimise ajal kümneaastane. Saatsin tuttavate külaelanike nimed arhiivile, selle eest väga tänati. Siis leidsin arhiivi kodulehelt info kogumisvõistluste kohta ja hakkasin osalema.“
Eesti Rahvaluule Arhiiv kogub andmeid ja meenutusi endiste aegade, aga ka kaasaegsema elu kohta. Meeli Lehis on aastate jooksul osalenud temaatilistel kogumisvõistlustel, samas saatnud ka rannakeelseid lugusid, rannakeele päevadeks kirjakeelest tõlgitud ülevaate Katariina Kröönströmi elust. Kogumisvõistlusel palutakse täita vastav küsimustik. Ta on kõige pikemalt vastanud teemadel „Muusika minu elus“ ja „Kunstipuudutus“.
„Eelmise aasta teemal „Potipõllundus“ tuletasin meelde, kuidas lapsepõlves aias toimetama hakkasin, ka Leesi koolis ja Loksa keskkoolis tehtud kohustuslikke aiatööpäevi,“ sõnas ta.
Presidendi Kultuurirahastult preemiaks saadud 1000 euro kasutamise kohta lausus Meeli Lehis, et arvuti on vaja välja vahetada ja tellis nüüd uue arvuti, et kogutud andmed ei läheks kaduma.
Kaastööliste päeval kuulutati reedel välja kaks uut kogumisteemat. Rahvaluule arhiiv kogub teemal „Pärimus elus ja mälus“ märkamisi, mälestusi ja tõlgendusi pärimuse osast igapäevaelus. Eesti Kirjandusmuuseum kogub koostöös politsei- ja piirivalveametiga mälestusi, jutte ja tähelepanekuid kogumisvõistlusega „Politseipärimus“.
Meeli Lehis arvas, et osaleb mõlemas, ja on juba hakanud mõtlema, mida neil teemadel võiks kirjutada.





