Põle­ma jää­nud küü­nal põh­jus­tas Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gus tu­leõn­ne­tu­se

Möö­du­nud ree­de, 21. no­vemb­ri va­ra­hom­mi­kul kel­la poo­le viie pai­ku sai häi­re­kes­kus tea­te, et Aru­kü­las Pii­ri tä­na­va hoo­ne tei­se kor­ru­se ak­nast nä­gi möö­du­ja tu­le­ku­ma. Hoo­ne tei­sel kor­ru­sel asub Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gu, all­kor­ru­sel pe­rears­ti­kes­kus. Pääs­te­ame­ti tea­tel si­se­ne­sid esi­me­se­na ko­ha­le jõud­nud ko­ha­li­kud va­ba­taht­li­kud ja Jü­ri ko­man­do kut­se­li­sed pääst­jad re­de­li abil lä­bi tei­se kor­ru­se ak­na hoo­nes­se. Seal avas­ta­ti, et laua­le oli põ­le­ma jäe­tud küü­nal ning sel­lest olid süt­ti­nud laual ol­nud raa­ma­tud.

Raa­si­ku val­la­va­ne­ma ase­täit­ja Paul Sa­vi­sild üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, ree­del va­ra­hom­mi­kul he­lis­ta­ti tal­le häi­re­kes­ku­sest, et Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gu põ­leb.

„Kart­sin, et ko­gu ma­ja on läi­nud, sest pa­lu­ti kii­res­ti ko­ha­le min­na ning väl­jas on pääst­ja­te tu­gev­da­tud jõud. Kui ko­ha­le jõud­sin, olid pääst­jad raa­ma­tu­ko­gus tu­le ju­ba kus­tu­ta­nud ja ven­ti­lee­ri­sid ruu­me. Vett nad ei ka­su­ta­nud, tu­li kus­tu­ta­ti tu­le­te­ki­ga, kok­ku­võt­tes läks häs­ti,“ rää­kis ta.

Raa­si­ku val­la­raa­ma­tu­ko­gu di­rek­to­ri Eha Alt­mäe sõ­nul sel­gi­ta­sid Aru­kü­la kaks raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jat tal­le, et lah­ku­sid nel­ja­päe­va õh­tul ma­jast koos, en­ne kus­tu­ta­sid tu­led ja kõik jäi pi­me­daks, min­git val­gust nad ei mär­ga­nud: „Ilm­selt põ­les või hõõ­gus küü­nal vä­li­suk­se juu­res tee­nin­dus­le­til nii mär­ka­ma­tult, et nad se­da ei näi­nud. Juh­tus inim­lik ek­si­tus – kui küü­nal on süü­da­tud, oleks tul­nud en­ne lah­ku­mist üle kont­rol­li­da, et see tões­ti ei põ­le.“

Eha Alt­mäe li­sas, et suu­re kuu­mu­se tõt­tu olid su­la­nud raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­le­til küün­la all ol­nud klaa­sa­lus ning küün­la kõr­val asu­nud plas­ti­kust pa­be­ri­hoid­ja, süt­ti­sid küll le­til ol­nud pa­be­rist lu­ge­mis­pas­sid, kuid mit­te raa­ma­tud: „Ilm­selt tu­le­te­ki ka­su­ta­mi­se­ga len­das su­la­nud plas­ti­kut ka ühe­le le­til ol­nud raa­ma­tu­le.“

Raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor lau­sus ka, et pä­rast õn­ne­tust olid raa­ma­tu­ko­gu­ruu­mid vin­gu täis ja ava­ti ak­nad, tuu­le­tõm­bu­se­ga len­das pee­ni­ke tuhk kõik­ja­le. See­tõt­tu ko­ris­ta­sid-pu­has­ta­sid töö­ta­jad ruu­me ko­gu nä­da­la­va­he­tu­se ning käe­s­ole­va nä­da­la al­gu­ses: „Ka kõik raa­ma­tud pu­has­ta­ti üks­haa­val üle.“

Raa­ma­tu­ko­gu on ala­tes ree­dest ol­nud su­le­tud, töö­ta­jad aval­da­sid loo­tust, et saa­vad sel­le ava­da taas kol­ma­päe­val. Se­ni või­sid lu­ge­jad tel­li­da raa­ma­tuid raa­ma­tu­kap­pi.

Es­mas­päe­vaks olid raa­ma­tu­ko­gu töö­ta­jad or­ga­ni­see­ri­nud õn­ne­tu­ses kan­na­ta­da saa­nud tee­nin­dus­le­ti lauap­laa­di va­he­ta­mi­se.

„Veel ta­hab asen­da­mist üks kit­sas ak­na­pa­kett, mil­le pääst­jad pi­did lõh­ku­ma, et sis­se pää­se­da. Põ­ran­dal on väi­ke, um­bes 10sen­ti­meet­ri­ne li­no­leu­mi kah­jus­tus – ilm­selt oli su­la­nud plas­ti­kut vei­di ma­ha kuk­ku­nud,“ lau­sus Eha Alt­mäe.

Val­la­va­ne­ma ase­täit­ja viis val­la­ma­jas ree­del põ­len­gu tõt­tu lä­bi koo­so­le­ku.

„Aru­ta­si­me juh­tu­nut, te­gi­me jä­rel­du­sed ja val­la­sek­re­tär saa­tis al­la­su­tus­te­le kir­ja, mil­les an­dis tea­da, et kee­la­me val­la hoo­ne­tes ka­su­ta­da lah­tist tuld, see on lu­ba­tud ai­nult koo­li­des õp­pe-ees­mär­ki­del. Tei­seks and­si­me tea­da, et val­la kin­ni­sas­ja­de eest vas­tu­ta­vad töö­ta­jad, kel­lel on ame­ti­te­le­fo­nid, pea­vad ole­ma sel­lelt 24/7 kät­te­saa­da­vad või peab ole­ma te­le­fon suu­na­tud te­ma asen­da­ja­le,“ kõ­ne­les Paul Sa­vi­sild.

Ta li­sas, et raa­ma­tu­ko­gu õn­ne­tus tõi väl­ja veel mi­tu prob­leem­koh­ta – al­la­su­tus­te tu­le­tõr­je­sig­na­li­sat­sioo­nid on lo­kaal­sed, kel­le­gi te­le­fo­ni alarm ei jõua. Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gu tu­le­tõr­jea­lar­mi saab väl­ja lü­li­ta­da üks­nes sa­ma ma­ja esi­me­sel kor­ru­sel asu­vast am­bu­la­too­riu­mist.

Ku­na raa­ma­tu­ko­gu­töö­ta­jad sin­na ei pää­se, töö­tas tu­le­tõr­jea­larm ree­de hom­mi­kul se­ni, ku­ni pe­rears­ti­kes­ku­ses­se töö­le tul­di: „Käi­si­me va­ra­hom­mi­kul küll am­bu­la­too­riu­mi kol­me töö­ta­ja uk­se ta­ga, kuid ke­da­gi kät­te ei saa­nud. Nüüd te­gi­me ka raa­ma­tu­ko­gu­le am­bu­la­too­riu­mi võt­me, et töötajad saak­sid va­ja­du­sel ise tu­le­tõr­je­sig­na­li­sat­sioo­ni väl­ja lü­li­ta­da.“

Veel lu­bas val­la­va­ne­ma asen­da­ja te­ha et­te­pa­ne­ku, et val­la va­ba­taht­li­kel pääst­ja­tel olek­sid au­to­des val­laa­su­tus­te juh­ti­de või val­la kin­nis­va­ra eest vas­tu­ta­va­te ini­mes­te ni­me­ki­ri koos ko­dus­te aad­res­si­de ja te­le­fo­ni­numb­ri­te­ga.

Nii Eha Alt­mäe kui Paul Sa­vi­sild üt­le­sid, et on vä­ga tä­nu­li­kud ini­me­se­le, kes Aru­kü­la põ­len­gust häi­re­kes­ku­se­le tea­tas. Nad pa­lu­sid tal en­dast tea­da an­da, et saak­sid te­da sil­mast sil­ma tä­na­da.