Raa­si­ku ja Ani­ja val­da ra­ja­ti üle 5,6 mil­jo­ni eu­ro eest ühis­vee­vär­ki

„Suur töö on teh­tud, Ani­ja val­las on reo­vee­ko­gu­mi­sa­lad täie­li­kult, Raa­si­kul ja Aru­kü­las peaae­gu täie­li­kult ühis­vee­vär­gi- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­ru­de­ga kae­tud,“ mär­kis ka­he val­la ühi­se vee-et­te­võt­te OÜ Ra­ven ju­ha­ta­ja Erik Jü­riöö.

Tä­na­vu ra­ja­ti ÜVK Raa­si­ku kes­ka­su­las­se ja kir­deos­sa, Aru­kül­la Män­ni­ku-Kurg­la ning Aeg­vii­dus Ni­ker­jär­ve piir­kon­da. To­rud ja pump­lad on kõik­jal pai­gal­da­tud, teed ena­mas­ti taas­ta­tud, mõ­nel pool te­hak­se vii­ma­seid pa­ran­dus­töid ja taas­ta­tak­se hal­jas­tust. Raa­si­kul on ühes piir­kon­nas uue ÜVK jaoks väl­jas­ta­tud ka­su­tus­lu­ba, teis­te piir­kon­da­de vee­vär­gi koh­ta on ka­su­tus­loa taot­lu­sed esi­ta­tud või esi­ta­tak­se lä­hia­jal.

Ühis­vee­vär­gi­ga lii­tu­mis­või­ma­lu­se saa­vad Raa­si­kul 276, Aru­kü­las 72 ja Ni­ker­jär­vel 40 kin­nis­tut. Sel­leks in­ves­tee­ri­ti Raa­si­ku ÜVKs­se kok­ku 3 872 853 eu­rot, Aru­kül­la 1 077 002 eu­rot ja Ani­ja val­da Ni­ker­jär­ve piir­kon­da 700 000 eu­rot. Raa­si­ku kesk­o­sa ja Ni­ker­jär­ve ÜVK jaoks sai Ra­ven toe­tust Rii­gi Tu­gi­tee­nus­te Kes­ku­selt – Raa­si­ku jaoks li­gi 1,49 mil­jo­nit eu­rot ja Ni­ker­jär­ve­le üle 420 000 eu­ro. Raa­si­ku kir­deo­sa ja Aru­kü­la ÜVK ra­ja­mist toe­tas Kesk­kon­nain­ves­tee­rin­gu­te Kes­kus kok­ku 759 779 eu­ro­ga. Raa­si­ku val­la käe­so­le­va aas­ta ee­lar­vest eral­da­ti ÜVK ra­ja­mi­seks Raa­si­ku­le ja Aru­kül­la kok­ku 2,7 mil­jo­nit eu­rot, Ani­ja val­la ee­lar­vest Ni­ker­jär­ve piir­kon­na­le 280 000 eu­rot.

„Ole­me täit­nud mak­si­mum­ees­mär­gi – selliste projektide kõik­või­ma­li­kud ra­has­tus­meet­med ole­me kahe aasta jooksul sa­jap­rot­sen­di­li­selt ära ka­su­ta­nud ning val­lad pa­nus­ta­nud oma­fi­nant­see­rin­gu­ga,“ sõ­nas Erik Jü­riöö.

Ühis­vee­värk Raa­si­ku­le, Aru­kül­la, Ni­ker­jär­ve­le
Raa­si­kul pai­gal­da­ti tä­na­vu vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­tik­ke üheaeg­selt nel­jas eri ko­has. Asu­la kes­ko­sa oli han­ke­ga ja­ga­tud kol­meks osaks, igas osas toi­me­tas eri et­te­võ­te. Val­mi­mis­täh­taeg oli kõik­jal sa­ma – käe­s­ole­va aas­ta lõpp.

Esi­me­ses osas, mis hõl­mab osa Tal­lin­na maan­tee kin­nis­tuid ning Nur­me, Või­du, Aia, Koi­du ja Saa­re tä­na­vat, ehi­tas ÜVKd AS Ter­rat. Sel­le osa tööd on lõ­pe­ta­tud ning uue­le ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni­süs­tee­mi­le ka­su­tus­lu­ba väl­ja an­tud. Ka­su­tus­lu­ba on taot­le­mi­sel ka tei­se­le osa­le, mis hõl­mab osa Tal­lin­na maan­tee kin­nis­tu­test, sa­mu­ti Jaa­ma plat­si, Tam­me, Meie­rei, Ap­tee­gi, Tu­ru, Vaht­ra, Põl­lu, Hei­na ja Par­gi tä­na­vat, ku­hu ra­jas vee­vär­ki AS Viim­si Kee­vi­tus. Kõi­ge ma­hu­ka­mat osa, mis hõl­mab Va­na-Pos­ti­jaa­ma, Jõe, Moo­ni, Roo­si, Kan­ni­ke­se, Tul­bi, Jaa­ma, Nel­gi, Si­ni­lil­le, Raud­tee ja Üla­se tä­na­vat ning Jä­ga­la maan­teed, ehi­tas We­si­co Pro­jekt OÜ. Ka seal on tööd lõ­pu­sir­gel, ühes ko­has on va­ja vigase kaevuü­hen­du­se pa­ran­da­mi­seks see uues­ti lah­ti kae­va­ta.

Raa­si­ku kir­deo­sas ehk ala­tes ki­ri­ku vas­tas asu­vast Tal­lin­na maan­tee 39 kin­nis­tust ku­ni Hal­ja­va kü­la pii­ri­ni ra­jas ÜVKd sa­mu­ti AS Viim­si Kee­vi­tus. Kui­gi tähtaeg on järg­mi­se aas­ta mai­s, on to­ru­tööd ja tee­de taas­ta­mi­ne lõ­pe­ta­tud.

Viim­si Kee­vi­tus ehi­tas vee­vär­ki ka Aru­kü­la Män­ni­ku-Kurg­la piir­kon­nas – Tal­ve ja Tul­bi tä­na­va ris­tist ku­ni Või­du tä­na­va­ni, osa­li­selt Su­vi­la ja Har­ju tä­na­va­le, Kurg­la kü­la pool Laa­ne tee­le, Ki­vi­mäe tee­le, Ko­lu­ve­re tee­le, Le­pi­ku põi­ku ja Sa­ra­pi­ku tee­le. Ka seal on lõpp­täh­taeg tu­le­val ke­va­del, kuid Ra­ve­ni ju­hi sõ­nul on pro­jek­ti lõp­pü­le­vaa­tu­sed teh­tud.

„Ko­lu­ve­re tee ää­res oli paa­ris ko­has prob­leem kae­vu­de­ga – al­gu­ses va­ras­ta­ti kae­vu­kaa­ned ära, see­jä­rel kaa­ned koos krae­ga. Ku­na need kae­vud po­le vee­tee­nu­se osu­ta­mi­seks hä­da­va­ja­li­kud, vaid ummistuste korral trasside sealtkaudu läbi pesemiseks, peitsime need nüüd pin­na­se al­la,“ rää­kis Erik Jü­riöö.

Aeg­vii­du Ni­ker­jär­ve piir­kon­nas, kus ÜVKd ehi­tas OÜ Al­tos Teed ja lõpp­täh­taeg on aas­ta lõ­pus, on sa­mu­ti vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ku ehi­ta­mi­se­ga seo­tud ehi­tus­tööd teh­tud ja üle vaa­da­tud.

Ra­ve­ni ju­hi sõ­nul oli Ni­ker­jär­vel to­rus­ti­ke ra­ja­mi­ne mõ­nes lõi­gus teh­ni­li­selt vä­ga kee­ru­kas: „Vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rud tu­li osa­li­selt pai­gal­da­da Nikerjärve ja Piibe maantee vahelisse kitsasse ja kõrgesse kaldasse. Õn­neks oli ehi­ta­ja oma üle­san­ne­te kõr­gu­sel ja sai häs­ti hak­ka­ma.“

Ta li­sas, ku­na sü­gis on ol­nud vih­ma­ne ja märg, on see kõik­jal ras­ken­da­nud ehi­tus­järg­set hal­jas­tu­se taas­ta­mist: „Pin­nas on vä­ga peh­me. Mõ­nes ko­has on prü­giau­to või ela­ni­kud oma au­to­de­ga värs­kelt taas­ta­tud hal­ja­sa­la­le sõit­nud ja sel­le nii-öel­da üles künd­nud. Paa­ris ko­has on vih­mad osa hal­jas­tust mi­ne­ma uh­tu­nud. Prae­gu te­hak­se hal­jas­tus või­ma­lus­te pii­res kor­da, aga ke­va­del vaa­ta­me uues­ti üle. Ala­tes töö­de vas­tu võt­mi­sest keh­tib kõi­ki­des piir­kon­da­des ka­heaas­ta­ne ga­ran­tiiaeg.“

Prob­lee­mid ja väl­ja­kut­sed
Ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni ra­ja­mi­se tä­na­vus­te töö­de juu­res oli Erik Jü­riöö hin­nan­gul Ra­ve­ni jaoks kõi­ge ootamatum olukord see, kui ehi­tu­se käi­gus sel­gus, et Aru­kü­las on maa all ar­va­tust pee­ne­mad vee­to­rud ning ring­toi­te jaoks on va­ja need väl­ja va­he­ta­da. Sel­leks oli va­ja li­sa­ra­ha kok­ku 128 000 eu­rot. Osa sel­lest eral­das li­saeel­ar­ve­ga Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu, suu­re­ma osa an­dis Ra­ven Raa­si­ku val­lalt tä­na­vus­teks in­ves­tee­rin­gu­teks saa­dud reservist.

Ehi­ta­ja­te jaoks te­gi Aru­kü­las ja Raa­si­kul töö kee­ru­li­seks pae­ki­vi: „Raa­si­kul Või­du tä­na ot­sas oli pin­na­se pak­sus 50 sen­ti­meet­rit, siis tu­li vas­tu pae­ki­vi, ku­hu sis­se tu­li to­ru­de jaoks kae­vi­kud lõhkuda. Sa­mas näi­teks Roo­si tä­na­val, mis on sealt mõ­ni­sa­da meet­rit ee­mal, kae­va­ti maas­se 6-7meet­ri­ne auk, ja seal pae­ki­vi ei ol­nud, vaid kruus, sa­vi ja muld. Aru­kü­las oli Män­ni­ku tä­nav ja mõ­ned ko­had ka Kurg­las ÜVK ehi­ta­ja­te­le pae­ki­vi tõt­tu lau­sa koš­maar, teis­tel tä­na­va­tel se­da nii palju ei ol­nud.“

Ni­ker­jär­vel on küll kruu­sa­ne-lii­va­ne pin­nas, kuid seal tu­li ehi­ta­jail rin­da pis­ta liig­veep­rob­lee­mi­ga – kae­vi­kud valgusid kiiresti pinnasevett täis ja see se­gas to­ru­de pai­gal­da­mist.

Ra­ve­ni jaoks oli kõi­ge kee­ru­li­sem, et kä­sil oli pal­ju pro­jek­te kor­ra­ga.

„Ko­gu see pool­teist aas­tat, mis ole­me nen­de pro­jek­ti­de­ga te­ge­le­nud, on mei­le ol­nud vä­ga töö­roh­ke aeg. Kõik kolleegid on sel­le­ga ol­nud iga­päe­va­selt vähem või rohkem seo­tud. Olen oma mees­kon­na üle vä­ga uh­ke. Õn­neks on meil ol­nud vä­ga hea pro­jek­ti­juht Raul Alt­nur­me, kes hoi­dis pil­gu peal, et do­ku­men­tat­sioon oleks kor­ras ja toetustega seotud andmed õigeaegselt esitatud,“ lau­sus Erik Jü­riöö.

Ta li­sas, et on vä­ga tä­nu­lik ka ko­ha­li­ke­le ela­ni­ke­le, kes pi­did kae­ve­töö­de tõt­tu ta­lu­ma eba­mu­ga­vu­si: „Eri­ti Raa­si­kul, sest asu­la oli su­vel peaae­gu täie­li­kult üles kae­va­tud. Suur tä­nu ini­mes­te­le, et suh­tu­sid sel­les­se vä­ga mõist­valt. Väi­ke­seid nu­ri­naid siin-seal oli ja ka as­ja pä­rast, aga hea ees­mär­gi ni­mel kan­na­ta­sid ela­ni­kud eba­mu­ga­vu­sed ära.“

Esi­me­sed saa­vad tä­na­vu vee maj­ja
ÜVK ehi­tu­se­ga ra­ja­ti kõi­gi piir­kon­da­de kin­nis­tu­te juur­de lii­tu­mis­punk­tid. Sealt maj­ja ehk kin­nis­tu­si­ses­te to­rus­ti­ke ehi­ta­mi­ne tu­leb oma­ni­kel en­dil te­ha või or­ga­ni­see­ri­da. Ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni­ga lii­tu­mi­seks tu­leb saa­ta vee-et­te­võt­te­le lii­tu­mi­sa­val­dus, sel­le vor­mi leiab Ra­ve­ni ko­du­le­helt. Kui Ra­ven on väl­jas­ta­nud lii­tu­da soo­vi­ja­le teh­ni­li­sed tin­gi­mu­sed, saa­vad oma­ni­kud ha­ka­ta kin­nis­tu­si­sest to­rus­tik­ku ra­ja­ma. Kui see val­mis, sõl­mib Ra­ven kin­nis­tuo­ma­ni­ku­ga tee­nus­le­pin­gu, pai­gal­dab veear­ves­ti ning hak­kab vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­tee­nust pak­ku­ma. Ava­li­ku ra­ha eest ra­ja­tud ühis­vee­vär­gi ja -ka­na­li­sat­sioo­ni­ga lii­tu­mi­ne on ta­su­ta.

Erik Jü­riöö sõ­nul on piir­kon­da­dest, ku­hu ra­ja­ti tä­na­vu ÜVK, esi­ta­tud Ra­ve­ni­le roh­kem kui 100 lii­tu­mis­taot­lust ning taot­le­jai­le väl­jas­ta­tak­se jär­jest teh­ni­li­si tin­gi­mu­si kin­nis­tu­si­ses­te to­rus­ti­ke te­ge­mi­seks.

„Hu­vi on suur, sest ela­ni­kud on ühis­vee­vär­ki vä­ga oo­da­nud. Neist, kes on lii­tu­mis­taot­lu­sed esi­ta­nud ja saa­nud kät­te teh­ni­li­sed tin­gi­mu­sed, ra­ja­vad mõ­ned ju­ba kin­nis­tu­si­se­seid süs­tee­me. Mõ­ned said ÜVK ra­ja­nud et­te­võ­te­te­ga kok­ku­lep­pe­le ja nei­le pandi kin­nis­tu­si­se­sed to­rus­ti­kud ju­ba ehi­tus­töö­de ajal. Ne­mad jõua­vad ilm­selt veel käe­s­ole­val aas­tal ühis­vee­vär­gi­ga lii­tu­da, suu­rel osal jääb see tõenäoliselt järg­mis­se aas­tas­se. Kind­las­ti on ka neid, kes lii­tu­vad veel hil­jem, ja ilm­selt ka kin­nis­tuid, kes ei lii­tu­gi – kui ma­ja­pi­da­mi­sel on toi­mi­vad süs­tee­mid ole­mas ja nen­de­ga ol­lak­se ra­hul. ÜVK­ga lii­tu­mis­ko­hus­tust ot­se­selt po­le, kui kin­nis­tul on reo­vee nõue­te­ko­ha­ne koht­käit­lus­süs­teem ehk kin­ni­ne reo­vee­ma­hu­ti,“ kõ­ne­les ta.

Kõikjal ar­ves­ta­ti vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­ti­ke ra­ja­mi­sel ka pers­pek­tiiv­se­te uu­sa­ren­dus­te­ga. Kus vä­he­gi või­ma­lik, on nen­de jaoks loo­dud või­ma­lus ühis­vee­vär­gi­ga hil­jem lii­tu­da: „To­rus­tik­ke ei ehi­ta­tud, aga paigaldati kol­mi­kud või kraa­nid väl­ja­võt­te te­ge­mi­seks.“