Kolmapäeval, 5. novembril möödub 155 aastat päevast, mil avati ametlikult Balti raudtee Paldiski ja Peterburi vahel. Raudtee esimene jaam pärast Tallinna rajati Kambi mõisa maadele, hiljem tekkis jaama ümber Raasiku alevik.

Raudtee on Raasikul siiani alles, kuid 1870. aastal ehitatud jaamahoone lasi Eesti Raudtee 1998. aastal lammutada.
„Suur osa jaamahoonest rändas ümbruskonna hoovidesse küttepuudeks,“ ütleb Raasiku Kodukandi Seltsi juht Ants Kivimäe.
Ta on siiani nördinud ega pea vettpidavaks põhjendust, et Raasiku jaamahoone oli nii pehkinud, et polnud mõtet taastada: „Põrandatalad kõlisesid, kusagil polnud mädanikku. Lihtsalt raudteel polnud seda enam vaja. Pakuti vallale, aga vallal polnud mõtet võtta, piirangute tõttu raudteetsoonis poleks seal nagunii midagi teha saanud.“
Samasuguseid puidust jaamahooneid tehti koos raudteega veel mitmesse kohta, paljud neist on renoveeritud. Raasikule kõige lähemal sama projekti järgi tehtud jaamahoone on Aegviidus.
Ants Kivimäe meenutab, et tema nooruspõlves meeldis noortele jaamahoone ootesaalis vineerdiivanitel aega veeta – seal jutustati ja kuulati raadiost biitleid: „Esimesel korrusel oli piletimüük ja ootesaal. Teisel korrusel olid korterid, seal elas jaamaülema pere.“

Kuna jaamahoonet enam ei ole, võttis kodukandiseltsi juht Ants Kivimäe aastaid tagasi südameasjaks jaama veetorni korrastamise. Tema eestvõttel on see puhastatud, veetorn on saanud uue katuse, selle puitosa ja ventilatsioonitornid taastatud, osaliselt vahetatud aknad. Tänavune töö on olnud veetornile elektri saamine.
„Liitumiskilp pandi eelmisel aastal, siis vedasin kilbist kaabli. Tänavu sügisel mõtlesin, et hakkan torni kaableid panema, et saaks ventilatsioonitornid särama. Aga selgus, et elektrit polegi – vaja on sõlmida ka tarbimisleping. Selleks tuli tellida insener, kes kontrollis veetornis oleva elektripaigaldise üle. Läks veel paar nädalat ja pika ponnistuse peale saime elektri. Nüüd on vaja kaablitega viia elekter üles, et jõulude ajaks saaks väikesed ventilatsioonitornid särama. Üles minek on paras žongleerimine, aga kaabel ja valgustid on tänu toetajatele olemas, tööriistad valmis pandud,“ räägib Ants Kivimäe.
Lähiajal plaanib ta korraldada veel veetorni koristustalgud ning arvab, et pärast seda võiks sinna panna üles fotonäituse: „Enne suurte tööde algust aastaid tagasi kutsusin Ülo Udumäe veetorni pildistama. Ta veetis seal mitu tundi. Siis leppisime kokku, et esimese asjana teeme tornis neist näituse.“
Järgmisena on veetorni korrastajal soov taastada torni raudteepoolsel küljel asunud puidust silt kirjaga „Raasiku“. Ühel vanal fotol on see näha ning ka veetornil on umbes 3-4 meetri pikkusest sildist pleekinud jälg.





