Lok­sa en­di­se pu­na­mo­nu­men­di asu­pai­gast lei­ti kaks mat­mis­koh­ta

Sõ­ja­muu­seu­mi ar­heo­loo­gi hin­nan­gul kae­va­ti Lok­sa pu­na­mo­nu­men­di asu­ko­has ol­nud ühis­hauast väl­ja roh­kem kui 10 ini­me­se säil­med.

Lok­sal üle jõe Nõm­me era­mu­ra­joo­nis Män­ni tä­na­va al­gu­ses asu­nud ühis­haud nõu­ko­gu­de mii­ni­rist­le­ja Karl Marx pom­mi­ta­mi­sel lan­ge­nud me­re­väe­las­te­le on ala­tes möö­du­nud ree­dest, 31. ok­toob­rist lik­vi­dee­ri­tud. Nii haua­tä­his, lil­le­kas­tid, rau­daed kui ka an­kur koos jä­me­da lae­va­ke­ti­ga on sel­lest ko­hast ära vii­dud. Lei­tud säil­med mae­tak­se edas­pi­di Lok­sa kal­mis­tu­le. En­ne säil­me­te väl­ja­kae­va­mi­se al­gust kõ­ne­les haua­ko­ha juu­res ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Jaanus Jalakas.

Ühis­haua juu­res te­gut­se­sid eel­mi­sel ree­del Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mi töö­ta­jad. Sõ­ja­muu­seu­mi ar­heo­loo­gi Ar­nold Un­di hin­nan­gul lei­ti roh­kem kui 10 ini­me­se säil­med, mis vii­di Lok­sal hoi­u­koh­ta, kus need üle vaa­da­tak­se, pan­nak­se väi­kes­tes­se kirs­tu­des­se ja mae­tak­se kal­mis­tu­le.
Väl­ja­kae­va­mi­ne teh­ti vas­ta­valt kait­se­mi­nist­ri 2023. aas­tal väl­ja an­tud käsk­kir­ja­le, mil­le jär­gi tu­leb tei­ses maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te säil­med sõ­ja­hau­da­dest-mat­mis­pai­ka­dest üm­ber mat­ta oma­va­lit­su­se­ga kok­ku le­pi­tud kal­mis­tu­te­le.

Lok­sa oli ar­heo­loo­gi sõ­nul vii­ma­ne väl­ja­kae­va­mis­koht ja sel­le­ga on ni­me­kir­jas ol­nud pu­na­mo­nu­men­ti­de ühis­hauad tei­sal­da­tud. Kok­ku oli Ees­tis sel­li­seid tei­sal­da­mis­koh­ti üle sa­ja. Mõ­ned ük­si­kud pu­na­mo­nu­men­ti­de juu­res ol­nud haua­ko­had Lõu­na-Ees­tis on ni­me­kir­jast väl­ja jää­nud ja seal­sed säil­med mae­tak­se üm­ber edas­pi­di.

Ar­nold Unt rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et Lok­sa ühis­hauast lei­ti väl­ja­kae­va­mi­se käi­gus eri nur­ka­des kaks mat­mis­koh­ta, mis aset­se­sid eri­ne­va­tes kih­ti­des. Lei­tud mund­ri­jää­nu­se jär­gi oli üks ma­tus 1941. aas­tast.

„Tei­ne mat­mis­koht on hi­li­sem ning oleks hea tea­da, kui­das see tek­kis. Sealt leid­si­me pa­gu­ni jää­nu­se, mis ei sar­na­ne sak­sa ega ka pu­naar­mee pa­gu­ni­ga. Sel­le tu­vas­ta­mi­ne on ees, et mis mund­ri juur­de pa­gun võis kuu­lu­da,“ lau­sus ta.

Lok­sal toi­mu­nud väl­ja­kae­va­mi­ne ku­ju­nes sõ­ja­muu­seu­mi töö­ta­ja­te sõ­nul kee­ru­li­se­ks, sest ka­hel kor­ral tu­li ko­ha­le kut­su­da po­lit­sei.

Kui Män­ni tä­na­va üks ela­nik oli ree­de hom­mi­kul pos­ti­ta­nud Lok­sa Kuu­lu­ta­ja Face­boo­ki-le­he­le vi­deo, kui­das sõ­ja­muu­seu­mi töö­ta­jad ee­mal­da­sid rau­d­aeda ja vas­ta­sid te­ma kü­si­mu­se­le „Mis toi­mub?“, et te­gu on sõ­ja­haua tei­sal­da­mi­se­ga, hak­ka­sid ko­ha­le saa­bu­ma pa­ha­sed ini­me­sed.

„Il­ma po­lit­sei abi­ta ei oleks me saa­nud te­gut­se­da. Kui po­lit­sei­ni­kud saa­bu­sid, siis min­di laia­li. Kui po­lit­sei­ni­kud ära läk­sid, hak­ka­sid ini­me­sed ta­ga­si tu­le­ma ja po­lit­sei tu­li uues­ti ko­ha­le kut­su­da,“ kir­jel­das ar­heo­loog.

Ta li­sas, et ko­gu väl­ja­kae­va­mis­te aja­loos oli see nen­de jaoks kõi­ge äre­vam olu­kord, ka Koht­la-Jär­vel ei ol­nud pu­naar­mee ühis­haua tei­sal­da­mi­sel sel­list reakt­sioo­ni.

Lok­sa lin­na­pea Vär­ner Loots­mann üt­les, et Ees­ti Sõ­ja­muu­seu­mist tu­li es­mas­päe­val tea­de ühis­haua tei­sal­da­mi­se koh­ta ning sel­lest tea­vi­ta­ti pen­sio­nä­ri­de ühen­du­se Lok­sa Kom­pass esin­da­jat. Lok­sa Kom­pass on hool­da­nud ühis­haua koh­ta, roh­kem on seal rah­vast ol­nud igal aas­tal 9. mail.

Väl­ja­kae­va­mis­ko­has viibis ning suht­les sõ­ja­muu­seu­mi töö­ta­ja­te­ga abi­lin­na­pea Ar­vi Pus­kar.
Nii lin­na­pea kui ka abi­lin­na­pea kin­ni­ta­sid, et uueks mat­mis­pai­gaks on Lok­sa kal­mis­tul va­li­tud ilus ja vaik­ne koht ka­he suu­re kuu­se juu­res, kus soovijatel on võimalik maetuid mälestada.

Ree­de­ne Fa­ce­boo­ki-pos­ti­tus ko­gus roh­kelt krii­ti­li­si ve­ne­keel­seid kom­men­taa­re, pal­jud olid tei­sal­da­mi­se pä­rast pa­ha­sed Lok­sa lin­na­va­lit­su­se pea­le. On ka ve­ne­keel­seid mõist­vaid kom­men­taa­re ja li­sa­ti ka sel­gi­tus, et väl­ja ei kae­va­tud mit­te Lok­sa lin­na­va­lit­su­se, vaid rii­gi tel­li­mu­sel.

Lok­sa pu­na­sam­mas püs­ti­ta­ti 1952. aas­tal. Lok­sa sa­da­mas ol­nud sõ­ja­laev Karl Marx sai vi­gas­ta­da 8. au­gus­til 1941 toi­mu­nud pom­mi­rün­na­ku ta­ga­jär­jel. Pu­na­se viis­nur­ga­ga mo­nu­ment vii­di ühis­haualt ära 11. ap­ril­lil 2023. aas­tal, ase­me­le oli pan­dud neut­raal­ne haua­tä­his kir­ja­ga „Tei­se maail­ma­sõ­ja ohv­rid“ .

Sa­ma­moo­di vii­di ära nõu­ko­gu­de sõ­ja­väe­las­te auks püs­ti­ta­tud mä­les­tus­sam­bad 2023. aas­ta ke­va­del Keh­rast, Kuu­sa­lust ja Kuu­sa­lu val­last Muuk­si kü­last. Keh­ras lei­tud säil­med mae­ti Raa­si­ku kal­mis­tu­le, Kuu­sa­lus ja Muuk­sis väl­ja kae­va­tud säil­med on mae­tud Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le.