
Kuusalu kirikus mälestati kolmainupüha, 15. juuni jumalateenistusel koguduse endist õpetajat Eduard Salumäed, kelle surmast möödus 13. juunil 40 aastat. Teenisid Eduard Salumäe pojad, piiskop emer Tiit Salumäe ja Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe ning tütrepoeg, Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Peeter Paenurm.
Eduard Salumäe teenis Kuusalu kogudust 32 aastat – aastatel 1953-1985. Ta oli samal ajal ka Leesi koguduse hooldajaõpetaja, 1973-1985 Loksa koguduse ning 1984-1985 Tapa koguduse hooldajaõpetaja. Ta suri 40 aastat tagasi Tapa Jakobi kiriku käärkambris valmistudes algavaks piiblitunniks.
Kohal oli Eduard Salumäe lapsi ja lapselapsi, nende abikaasasid ja lapselapselapsi – Salumäe suguvõsast üle 30 esindaja. Eduard Salumäel ja ta abikaasal Johannal oli seitse last – kolm tütart ja neli poega. Kuusalu vallas on tema järeltulijad Paenurmed, Mäeväljad ja Kuulpakid. Pere mitmest põlvkonnast on sirgunud 5 vaimulikku ja 7 kirikumuusikut.
Jumalateenistusel laulis Salumäe paarikümneliikmeline perekoor, kuhu kuuluvad mitme põlvkonna lauljad üle Eesti. Juhatasid Eduard Salumäe tütretütar Eva-Tiina Põlluste ning minia Lia Salumäe ja pojapoja abikaasa Karin Salumäe. Organistid olid Lia Salumäe ja pojatütar Lea Salumäe. Esitusele tulid laulud, mille sõnad on Eduard Salumäe tõlkinud soome keelest, ühe laulu laulis tema lapselapselaps Ida Margarethe Mäeväli.
Kuusalu koguduse omaaegne õpetaja, endine soomepoiss on tõlkinud umbes 150 lauluteksti, millest 17 on avaldatud Eestis kasutatavas „Kiriku laulu- ja palveraamatus“.
Kuusalu koguduse õpetaja Peeter Paenurm ütles oma eelkäija kohta: „Kirikuõpetaja ülesanne on kogudust vaimselt toetada ja vaimulikult juhatada. Eduard Salumäe oli inspireeriv sõnakuulutaja, inimesi austav hingekarjane ning elas paljude oma ideede ja plaanidega tugevasti ajast ees. Näiteks oli Kuusalu kirik Eestis esimene kihelkonnakirik, kus valmis juba 1958. aasta talvel keskküte. Ta tegeles pühendunult lauluraamatu ja jumalateenistuse liturgia uuendamisega. Kuusalu kogudus püsis kogu kirikule raske nõukogude aja elujõulise ja aktiivsena, leeripüha ei jäänud ära ühelgi aastal. Tema töö häid vilju näeme Kuusalus tänapäevalgi.“





