Kuu­sa­lus mee­nu­ta­ti en­dist ki­ri­kuõ­pe­ta­jat EDUARD SA­LU­MÄED

71
Kuu­sa­lu ki­ri­kus tee­ni­sid möö­du­nud pü­ha­päe­val Eduard Sa­lu­mäe jä­rel­tu­li­jad: piis­kop emer TIIT SA­LU­MÄE, Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja PEE­TER PAE­NURM ja Haap­sa­lu ki­ri­kuõ­pe­ta­ja MART SA­LU­MÄE. Fo­to Ma­ri Pae­nurm

Kuu­sa­lu ki­ri­kus mä­les­ta­ti kol­mai­nu­pü­ha, 15. juu­ni ju­ma­la­tee­nis­tu­sel ko­gu­du­se en­dist õpe­ta­jat Eduard Sa­lu­mäed, kel­le sur­mast möö­dus 13. juu­nil 40 aas­tat. Tee­ni­sid Eduard Sa­lu­mäe po­jad, piis­kop emer Tiit Sa­lu­mäe ja Haap­sa­lu Pü­ha Jo­han­ne­se ko­gu­duse õpe­ta­ja Mart Sa­lu­mäe ning tüt­re­poeg, Kuu­sa­lu Lau­rent­siu­se ko­gu­du­se õpe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm.

Eduard Sa­lu­mäe tee­nis Kuu­sa­lu ko­gu­dust 32 aas­tat – aas­ta­tel 1953-1985. Ta oli sa­mal ajal ka Lee­si ko­gu­du­se hool­da­ja­õpe­ta­ja, 1973-1985 Lok­sa ko­gu­du­se ning 1984-1985 Ta­pa ko­gu­du­se hool­da­jaõ­pe­ta­ja. Ta su­ri 40 aas­tat ta­ga­si Ta­pa Ja­ko­bi ki­ri­ku käär­kamb­ris val­mis­tu­des al­ga­vaks piib­li­tun­niks.

Ko­hal oli Eduard Sa­lu­mäe lap­si ja lap­se­lap­si, nen­de abi­kaa­sa­sid ja lap­se­lap­se­lap­si – Sa­lu­mäe su­gu­võ­sast üle 30 esin­da­ja. Eduard Sa­lu­mäel ja ta abi­kaa­sal Jo­han­nal oli seit­se last – kolm tü­tart ja ne­li poe­ga. Kuu­sa­lu val­las on te­ma jä­rel­tu­li­jad Pae­nur­med, Mäe­väl­jad ja Kuul­pa­kid. Pe­re mit­mest põlv­kon­nast on sir­gu­nud 5 vai­mu­lik­ku ja 7 ki­ri­ku­muu­si­kut.

Ju­ma­la­tee­nis­tu­sel lau­lis Sa­lu­mäe paa­ri­küm­ne­liik­me­li­ne pe­re­koor, ku­hu kuu­lu­vad mit­me põlv­kon­na laul­jad üle Ees­ti. Ju­ha­ta­sid Eduard Sa­lu­mäe tüt­re­tü­tar Eva-Tii­na Põl­lus­te ning mi­nia Lia Sa­lu­mäe ja po­ja­po­ja abi­kaa­sa Ka­rin Sa­lu­mäe. Or­ga­nis­tid olid Lia Sa­lu­mäe ja po­ja­tü­tar Lea Sa­lu­mäe. Esi­tu­se­le tu­lid lau­lud, mil­le sõ­nad on Eduard Sa­lu­mäe tõl­ki­nud soo­me kee­lest, ühe lau­lu lau­lis te­ma lap­se­lap­se­laps Ida Mar­ga­ret­he Mäe­vä­li.

Kuu­sa­lu ko­gu­du­se omaaeg­ne õpe­ta­ja, en­di­ne soo­me­poiss on tõl­ki­nud um­bes 150 lau­lu­teks­ti, mil­lest 17 on aval­da­tud Ees­tis ka­su­ta­ta­vas „Ki­ri­ku lau­lu- ja pal­ve­raa­ma­tus“.

Kuu­sa­lu ko­gu­du­se õpe­ta­ja Pee­ter Pae­nurm üt­les oma eel­käi­ja koh­ta: „Ki­ri­kuõ­pe­ta­ja üles­an­ne on ko­gu­dust vaim­selt toe­ta­da ja vai­mu­li­kult ju­ha­ta­da. Eduard Sa­lu­mäe oli ins­pi­ree­riv sõ­na­kuu­lu­ta­ja, ini­me­si aus­tav hin­ge­kar­ja­ne ning elas pal­ju­de oma idee­de ja plaa­ni­de­ga tu­ge­vas­ti ajast ees. Näi­teks oli Kuu­sa­lu ki­rik Ees­tis esi­me­ne ki­hel­kon­na­ki­rik, kus val­mis ju­ba 1958. aas­ta tal­vel kesk­kü­te. Ta te­ge­les pü­hen­du­nult lau­lu­raa­ma­tu ja ju­ma­la­tee­nis­tu­se li­tur­gia uuen­da­mi­se­ga. Kuu­sa­lu ko­gu­dus pü­sis ko­gu ki­ri­ku­le ras­ke nõu­ko­gu­de aja elu­jõu­li­se ja ak­tiiv­se­na, lee­ri­pü­ha ei jää­nud ära ühel­gi aas­tal. Te­ma töö häid vil­ju näe­me Kuu­sa­lus tä­na­päe­val­gi.“

Eelmine artikkelAni­ja mõi­sas mee­nu­ta­ti eten­du­se ja näi­tu­se­ga Es­to­nia en­dist pea­kunst­nik­ku EL­DOR REN­TE­RIT
Järgmine artikkelPolitseiuudised