
„Mõni koht on samasugune kui aastaid tagasi, mõni on tundmatuseni muutunud, mõnda hoonet pole enam,“ ütles Kehra gümnaasiumi õpetaja Anne Tanne laupäeval, 7. juunil Kehra muuseumis Anija valla päeva raames avatud näitusel „Kehra enne ja nüüd“.
Tema koostatud näituse kaheksal stendil on kokku 90 fotot – kõrvuti pildid Kehrast aastakümneid tagasi ning samadest kohtadest 16 aasta eest ja tänavu tehtud jäädvustused. Esimest korda oli samanimeline väljapanek Kehra toona veel räämas jaamahoones 2009. aastal. Siis olid lõksudega pesunöörile pandud kõrvuti Eesti Vabariigi algusaegadel ja nõukogude ajal ning neist kohtadest enne näitust tehtud fotod. Nüüdseks on ka võrreldes 16 aasta taguste piltidega Kehras mõned kohad palju muutunud, osad majad lammutatud.
Näituse avamisel meenutas Anne Tanne, et 16 aastat tagasi oli MTÜ-l Kehra Raudteejaam suur soov vana jaamahoone taastada. Et rahvast lagunevasse majja tuua, otsustati seal teha näitus. Sõnumitoojale ütles ta 2009. aastal, et näituse üks eesmärk oli juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd käest on kodulinn lastud – kui palju on seal räämas kohti ja lagunevaid hooneid. Piltide kogumise käigus lisandus ajalooline mõõde ning soov näidata, kui palju on Kehra aastakümnete jooksul muutunud.
Toona otsiti arhiividest vanu pilte ning need, mis välja valiti, prinditi ja pandi näitusele: „Vaatamas käis palju rahvast, sest üks maja, mis oli olnud kaua suletud, tehti järsku lahti ja seal oli veel ka näitus.“
Lisaks Anne Tannele tegid 2009. aastal näituse jaoks fotosid Ivar Neio ja Joonas Tanne. Näitus oli tookord avatud ühe päeva ning Sõnumitoojas ilmunud ülevaates on kirjas, et külastajaid käis ligi 200. Näituse ajal sai teha annetusi Kehra raudteejaama taastamiseks, 53 inimest annetasid siis kokku 1387,30 krooni.
Kordusnäituse idee mitu aastat tagasi
Tänavuse näituse kõik uued fotod tegi Anne Tanne. Ta rääkis, et samal teemal uue näituse mõte tekkis neli-viis aastat tagasi.
„Pildistasin suurema osa kohti taas üles. Teist korda pildistasin 2024, sest eelmised fotod mulle ei meeldinud, majad ei paistnud puude tagant välja. Kuigi teisel korral läksin kevadel varem pildistama, ei saanud pildid palju paremad. Kolmas kord läksin tänavu veel varem, kui lumi oli maas,“ jutustas ta.
Näituse autor selgitas, pildistamisel on lehtedes puud nii-öelda raskendav asjaolu, eriti, kui on soov teha ajaloolist pilti. Selleks tuleb valida aeg, mil puud-põõsad on veel raagus.
Näitusel on vanad ja uued fotod Kehra mõisa härrastemajast ja mõisa viljakuivatist, mis praegu on rahvamaja, ning sildadest, tehasest, koolimajast, uusasula elumajadest, kauplustest, jaamahoonest, staadionist, paljudest muudest kohtadest ja hoonetest.
Anne Tanne tõdes, et mõni koht on kogu aeg olnud ühesugune, näiteks hoone, mida teatakse kui Arrase maja: „Pätsu-aegne maja, korralikult ehitatud ja hooldatud, peab kenasti vastu. Uuel pildil on uus vaid liiklusmärk selle ees ja puud on veidi muutunud.“
Mõnes paigas on muutusi palju – jaama juures pole enam Ojamaa maja, kus 1980ndatel asus Anija külanõukogu, hiljem oli lillepood, kuid 2009 pildil olid aknad juba laudadega kinni löödud. Samuti on tühi plats elurajooni keskel tehase klubi endises asukohas. Anne Tanne viitas ka 1970ndatel tehtud pildile Kehra paadisadamast, mille asemel on 2009. ja 2025. aasta piltidel näha jõe kallas: „Kaks viimast pilti on sarnased, kui teeme sealt järgmise näituse jaoks neljanda pildi, võib-olla on meil siis taas uhke paadisadam.“
Mõned pildid, näiteks Kehra sovhoosi aiandist ja Lepatriinu lasteaiast, on ka 2009. aastal tehtud kortermajade katustelt. Anne Tanne lausus, et enam polnud see võimalik, sest majade trepikojad on lukustatud ning katusele suvaliselt minna ei tohi. Näituse avamisel soovitati tal hakata jäädvustama ka neid kohti, kus praegu pole veel midagi, kuid tulevikus võib olla – näiteks tühja ala Kehra keskasula ja Põrgupõhja linnaosa vahel, kuhu on alustatud elumajade vundamentide rajamist.
Valla päeva tihe programm
Anija valla päeva hommikul oli traditsiooniliselt avatud vallamaja kohvik, kus sai vestelda volikogu esimehe ja vallavanemaga. Ennelõunal oli kunstidekooli ees õpilaste kontsert, pargis suurel laval esinesid Heli Laulustuudio laululapsed, Kehra gümnaasiumi ja Alavere kooli koorid, Kehra kooli 1.-3. klassi tantsuring, memmederühmad Kadri Kehrast ja Alavere Helda, naisrühm Kadrel, Alavere Annid, Päikeseratas ja Aegviidu naisrühm ning Anija segarühm. Laulsid Heli Laulustuudio naiskoor, Harju-Jaani meeskoor ja segakoor Hannijöggi.

Oma tegevust tutvustasid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred, Ida-Harju Mesindusklubi liikmed ja ka Kehra päästekomando esindus, kes organiseeris Lasnamäelt kohale korvtõstuki. Oma telgiga oli taas esindatud Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, pakuti tegevust lastele ja viidi läbi ristsõnavõistlus. Lastealal tutvustasid end valla noortekogu ja noortekeskus. Anija Valla Spordimaailma töötajad korraldasid sportlikke võistlusi, vanal turuplatsil oli driftiautode sõu. Kehra muuseumi tegevjuht Anne Oruaas viis huvilised ajalooteemalisele jalutuskäigule ning raamatukogus oli kohtumine Tartu Ülikooli professori, Kehrast pärit Arne Merilaiga. Õhtul andsid kontserdi ansamblid Regatt ja Shanon, esinejate vahel täitsid lava kohalikud DJ-d. Kehra pargis oli laat, rahvamajas oli kogu päeva avatud valla kunsti- ja käsitöömeistrite näitus.





