Män­gu­fil­mi „Fränk“ režis­söör tä­nas esi­li­nas­tu­se­ga Keh­ras ko­du­kan­di rah­vast

Režis­söör TÕ­NIS PILL: „Ühe fil­mi­ga po­le kee­gi suut­nud maail­ma muu­ta, aga loo­dan, et saa­me se­da na­tu­ke­ne­gi pa­re­maks te­ha.“

Olen lum­ma­tud, et ko­hal on nii pal­ju ini­me­si,“ üt­les režis­söör Tõ­nis Pill Keh­ra rah­va­ma­jas möö­du­nud ree­de, 21. märt­si õh­tul en­ne oma täis­pi­ka de­büüt­fil­mi „Fränk“ esi­li­nas­tust.

Ko­hal oli um­bes 200 ini­mest. Ol­nuks ilm­selt veel enam, kuid tei­si­päe­val an­ti sot­siaal­mee­dias tea­da, et re­gist­ree­ri­mi­ne fil­mi­sean­si­le on lõp­pe­nud, sest saal roh­kem ei ma­hu­ta. Ree­de õh­tul oli rah­va­ma­ja saal la­va eest ku­ni ta­ga­sei­na­ni ti­he­dalt too­li­ri­du täis, neis vaid mõ­ni ük­sik va­ba koht.

Sa­mal päe­val ka Tal­lin­na ki­no­des­se jõud­nud „Frän­ki“ Keh­ras toi­mu­nud ta­su­ta sean­si ju­ha­tas sis­se Kleer Ke­ret Ta­li. Ta sel­gi­tas, et võt­tis Keh­ra „esi­ka“ en­da õlu­le, et saaks „koos tä­his­ta­da se­da päe­va, mil esi­li­nas­tub Keh­ra poi­si Tõ­ni­se de­büüt­film“.

Tõ­nis Pill ju­ha­tas fil­mi sis­se tä­nu­sõ­na­de­ga kõi­gi­le keh­ra­ka­te­le, kes on ai­da­nud kaa­sa sel­le val­mi­mi­se­le.

„Neid ini­me­si on vä­ga pal­ju,“ sõ­nas ta.

Roh­kem kui pool­teist tun­di hil­jem, kui jook­sid fil­mi lõ­pu­tiit­rid, hak­kas saa­li­täis rah­vast ap­lo­dee­ri­ma. Teist kor­da plak­su­ta­ti, kui fil­mi­tii­mi üks lii­ge pub­li­kult kü­sis, kas film meel­dis.
„Mee­le­tult mõ­jus film, vä­ga häs­ti teh­tud,“ kii­tis proua pub­li­kust.

Koos Tõ­nis Pil­li­ga olid Keh­ras esi­li­nas­tu­se jä­rel rah­va ees „Frän­ki“ kaasst­se­na­rist Lau­ra Raud, cas­tin­gu ehk rol­li­des­se näit­le­ja­te ot­si­mi­se juht He­li Jü­ris­son, režis­söö­ri esi­me­ne as­sis­tent Ma­til­de Mat­ve­re, pea­osa­list Pau­li ke­has­ta­nud De­rek Le­hes­te, ope­raa­tor Pe­ter Kol­la­nyi ja mon­tee­ri­ja Moo­ni­ka Rai­dam.

Nad rää­ki­sid fil­mi te­ge­mi­se köö­gi­poo­lest – kui­das val­mis stse­naa­rium ning lei­ti osa­täit­jad fil­mis kes­kel ko­hal ole­va­te pois­te rol­li­des­se ja Ees­ti­maa eri pai­gust pä­rit kor­ra­li­kud teis­me­li­sed lii­de­ti üheks pois­te­kam­baks, ka sel­lest, kui­das va­li­ti võt­te­pai­gad, võt­ted su­ju­sid ning li­gi kuu aja jook­sul üles­fil­mi­tust sai täis­pikk film.

Ani­ja val­la sot­siaal­tee­nis­tu­se juht Svet­la­na Lass tä­nas Tõ­nis Pil­li ja te­ma mees­kon­da Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ja val­la­va­lit­su­se ni­mel em­paa­ti­li­su­se, mär­ka­mi­se ja hoo­li­mi­se ning ühis­kond­li­kult vä­ga olu­li­se tee­ma tõs­ta­ta­mi­se eest. Režis­söö­ri ja te­ma fil­mi­tii­mi õn­nit­le­sid ka Tõ­nis Pil­li en­di­sed õpe­ta­jad An­ne Oruaas ning An­ne ja Too­mas Tan­ne Keh­ra koo­li päe­vilt.

„Frän­ki“ Keh­ra esi­li­nas­tu­se­le järg­nes an­samb­li Kä­si kont­sert. Ko­ha­lik al­ter­na­tiiv­roc­ki bänd, mil­le trum­mar on Tõ­nis Pill, as­tus ühe loo­ga üles ka fil­mis. Ko­gu õh­tu jook­sul – en­ne ja pä­rast fil­mi­seans­si ning sel­le­le järg­ne­nud kont­ser­di ajal – oli soo­vi­jail või­ma­lik po­see­ri­da rah­va­maj­ja üles sea­tud fo­to­sei­na juu­res, taus­taks pilt „Frän­ki“ pois­te­kam­ba liik­me­te­ga.

„Fränk“ ei ole Keh­ra, vaid pal­ju­de väi­ke­lin­na­de lu­gu
„Frän­ki“ te­ge­vus toi­mub 2006. aas­tal ühes Ees­ti väi­ke­lin­nas. Fil­mi pea­te­ge­la­se, teis­me­li­se Pau­li viib ema vä­gi­vald­se isa eest aju­ti­selt oma jalg­pal­lit­ree­ne­rist ven­na juur­de. Paul tut­vub ko­ha­li­ku pois­te­kam­ba­ga, kes löö­vad ae­ga sur­nuks poest va­ras­ta­tud al­ko­ho­li tar­bi­des, suit­se­ta­des ning kum­mi­lii­mi nuu­su­ta­des.

Tõ­nis Pill üt­les, et soo­vis fil­mi­ga ju­tus­ta­da üht olu­list lu­gu ning näi­da­ta, mil­li­sed või­vad ol­la ta­ga­jär­jed, kui va­ne­mad oma last pii­sa­valt ei ar­mas­ta ega te­mast hoo­li.

„Kat­kis­tes pe­re­des kas­va­vad ena­mas­ti just täis­kas­va­nu­te hoo­li­ma­tu­se tõt­tu ka kat­ki­sed lap­sed,“ mär­kis ta.

Kui­gi li­gi poo­led um­bes 30 võt­te­päe­vast olid Keh­ras ning režis­söör oli paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si sa­ma va­na kui fil­mis ku­ju­ta­tud pois­te­kam­ba liik­med, rõ­hu­tas Tõ­nis Pill, et te­gu po­le au­to­biog­raa­fi­li­se fil­mi­ga.

„Fil­mis on mõ­ned tões­ti­sün­di­nud lood, mi­da olen näi­nud või mi­da­gi mul­le on rää­gi­tud, kuid nii ju­be­daid as­ju, na­gu need te­ge­la­sed, ei ole ma näi­nud. Suur osa fil­mist on väl­ja mõel­dud,“ kin­ni­tas ta.

Ka ei mai­ni­ta fil­mis koh­ta, kus te­ge­vus toi­mub: „Mul­le on Keh­ra vä­ga süm­paat­ne, aga me ei taht­nud kui­da­gi suu­na­ta, et sel­li­sed ko­le­dad või ilu­sad as­jad toi­mu­vad Keh­ras. Taht­si­me öel­da, et need toi­mu­vad igal pool, mit­te ai­nult Ees­tis, vaid ko­gu maail­mas. See on just­kui iga väi­ke­lin­na lu­gu.“

Fil­mi ope­raa­tor Pe­ter Kol­la­nyi üt­les, kui mi­tu aas­tat ta­ga­si ha­ka­ti fil­mi jaoks võt­te­koh­ti ot­si­ma, sõi­de­ti Har­ju­maal mi­tu kuud rin­gi ning ik­ka ja jäl­le tõm­bas neid Keh­ras­se.

„Mä­le­tan, et mi­na üt­le­sin siis Tõ­ni­se­le, et Keh­ra on vä­ga ins­pi­ree­riv koht,“ lau­sus ta.

Režis­söör tõ­des, et 2023. aas­tal, kui toi­mu­sid „Frän­ki“ võt­ted, oli Keh­ra võr­rel­des fil­mi te­ge­vu­se toi­mu­mi­sa­ja­ga vä­ga pal­ju muu­tu­nud ja tu­li ot­si­da ka tei­si, nii-öel­da ajast puu­tu­ma­ta võt­te­koh­ti: „Me po­leks näi­teks saa­nud enam fil­mi­da Keh­ra Coo­pis ja sel­le ka­tu­sel, sel­le­pä­rast on poest­see­nid fil­mi­tud Ar­dus. Aga lõ­puks oli mul­le en­da­le­gi ül­la­tus, et me Keh­ras nii pal­ju fil­mi­si­me. Või­bol­la sel­le­pä­rast, et tean oma ko­du­kan­ti ning os­ka­sin sealt võt­te­koh­ti ot­si­da pa­re­mi­ni, kui olek­sin mõ­nest tei­sest lin­nast osa­nud ot­si­da.“

Li­saks mit­me­le võt­te­ko­ha­le õues fil­mi­ti Keh­ras ka si­se­võt­teid – Pau­li onu kor­ter asus sa­mas Las­te tä­na­va ma­jas, mis oli fil­mis te­ma ko­du­ma­ja. Tõ­nis Pill ju­tus­tas, et fil­mi­te­gi­jad jät­sid en­ne võt­teid sar­nas­tes­se kor­ter­ma­ja­des­se tea­ted, et ot­si­vad seal võt­te­ko­haks üht kor­te­rit, hu­vi­ta­tuil pa­lu­ti saa­ta en­da ko­dust pil­te: „Käi­si­me üs­na pal­ju­sid kor­te­reid vaa­ta­mas, lem­mi­kuks osu­tu­nud kor­te­ri eest vä­ga suur tä­nu Mar­je Viir­man­ni­le, kes lu­bas meid peaae­gu ka­heks nä­da­laks oma ko­ju. Sai­me ise­gi loa kor­te­ri sei­nad fil­mi jaoks üle vär­vi­da. Pä­rast vär­vi­si­me jäl­le ta­ga­si.“

Keh­ras võe­ti fil­mi­te­gi­jad režis­söö­ri kin­ni­tu­sel kõik­jal vä­ga häs­ti vas­tu, kui­gi eel­ne­valt võt­te­pai­ku ot­si­des said nad pä­ris mi­tu kor­da riiel­da: „Pa­ra­ta­ma­tult on ini­me­sed skep­ti­li­sed, kui val­da­valt tu­me­das­se riie­ta­tud ini­me­sed käi­vad rin­gi ja pil­dis­ta­vad as­ju üles, mis on pa­ra­ku meie töö vä­ga va­ja­lik osa.“

„Frän­ki“ kaks võt­te­päe­va olid ka Kuu­sa­lus, Lau­rit­sa pal­lip­lat­sil fil­mi­ti su­ve­laa­ta ja pois­te jalg­pal­li­män­gu.

Pois­te­kam­ba lii­ge uurist
„Frän­kis“ män­gi­vad koos pro­fes­sio­naal­se­te näit­le­ja­te­ga 9 pois­si – nad on loo kesk­mes ole­va pois­te­kam­ba liik­med. Üks neist on Kol­ga koo­li õpi­la­ne Ma­tias Ko­se­mets Kuu­sa­lu val­last Uuri külast. Algk­las­si­des oli ta ne­li aas­tat osa­le­nud koo­li näi­te­rin­gis, taus­ta­näit­le­ja­na tei­nud va­rem kaa­sa „Ap­tee­ker Mel­chio­ri“ ka­hes osas.

Ta ju­tus­tas, et läks „Frän­ki“ cas­tin­gu­le ühe su­gu­la­se soo­vi­tu­sel liht­salt proo­vi­ma, oo­tu­sed rol­li saa­da ei ol­nud suu­red, sest pois­te osadesse kan­di­dee­ri­jaid oli 300-400, neist pal­jud te­mast näit­le­mi­se­ga roh­kem te­ge­le­nud: „Aga ei vaa­da­tud ai­nult näit­le­mi­sos­kust, vaid ka se­da, kui­das suu­dad teis­te­ga su­hel­da, mil­li­ne on su olek kam­bas.“

Rol­li saa­mi­seks tu­li lä­bi­da kuus eel­voo­ru ja see oli te­ma sõ­nul lõ­puks üs­na vä­si­tav, sa­mas väärt ko­ge­mus.

Fil­mi­võ­te­tel osa­les Ma­tias Ko­se­mets 10 päe­va. Ena­mas­ti olid töö­päe­vad koos grim­mi­ga 7-8 tun­di pi­kad, mõ­ned st­see­nid fil­mi­ti kel­la ka­he-kol­me ajal öö­sel.

Fil­mis tu­li pois­tel pal­ju ro­pen­da­da. Ma­tias Ko­se­mets üt­les, et see pol­nud nen­de kel­le­gi jaoks ta­va­li­ne kõ­nep­ruuk, kuid fil­mi­rol­li sis­see­la­mi­seks kut­su­sid poi­sid üks­teist ka väl­jas­pool võt­teid fil­mi­te­ge­las­te ni­me­de­ga ning pi­did oma­va­he­li­ses suht­lu­ses ro­pen­da­ma: „Lõ­puks jäi see nii kül­ge, et enam ei pan­nud tä­he­le­gi, kui ka­su­ta­si­me rop­pe sõ­nu. Ise­gi pä­rast fil­mi­mist pi­di ema mul­le ko­dus aeg-ajalt üt­le­ma, et jäl­gi oma suu­­vär­ki.“

Suu­rem pa­he, mil­le­ga eel­teis­me­li­sed poi­sid fil­mis pi­did kok­ku puu­tu­ma, on suit­se­ta­mi­ne: „Suit­sud pol­nud pä­ris ni­ko­tii­ni­ga, aga ik­ka­gi oli vä­ga rõ­ve, tõm­bas kur­gu ime­li­kuks ja ajas al­gu­ses kö­hi­ma. Kaad­reid teh­ti pal­ju ja iga kord pi­di uus suits nä­pus ole­ma.“

Kõi­ge ras­kem oli Ma­tias Ko­se­met­sa ar­va­tes fil­mis osa­le­mi­se juu­res siis­ki see, kui­das oma te­ge­la­se tekst nii­moo­di meel­de jät­ta, et oleks esi­ta­des loo­mu­lik ja usu­tav.

Ta tun­nis­tas, et en­nast nüüd ki­no­li­nal nä­ha oli suur šokk, sest fil­mi­mi­sest on mi­tu aas­tat möö­das ning ta oli sel ajal pal­ju väik­sem, lap­se­li­kum, kõr­ge­ma hää­le­ga. „Fränk“ on te­ma hin­nan­gul siis­ki vä­ga hea ja tu­ge­va sõ­nu­mi­ga film, kus saab nii nut­ta kui naer­da: „Noor­te­le õpe­tab see, mi­da oma elus tu­leks väl­ti­da, mi­da ei to­hiks te­ha, toob väl­ja, mil­li­sed või­vad ol­la ta­ga­jär­jed. Lap­se­va­ne­ma­te­le näi­tab – kui laps ei saa tä­he­le­pa­nu oma va­ne­ma­telt, ot­sib ta se­da mu­jalt.“

Poe­müü­ja Keh­rast
Näit­le­ja Tii­na Tau­rai­te kõr­val män­gis „Frän­kis“ teist poe­müü­jat Pil­le Trol­la Keh­rast. Ta on ka va­rem fil­mi­des kaa­sa tei­nud, seal­hul­gas Tõ­nis Pil­li va­ra­se­mas lü­hi­fil­mis „Si­ni­ne“.

„Mi­nu­ga võt­tis ühen­dust He­li fil­mi­tii­mist ja kut­sus. Osa­le­sin võ­te­tel kaks päe­va, kui need toi­mu­sid Ar­du poes,“ sel­gi­tas Pil­le Trol­la.

Te­ma kii­tis sa­mu­ti, et „Fränk“ on vä­ga häs­ti teh­tud film ning pöö­rab tä­he­le­pa­nu vä­ga ras­ke­te­le tee­ma­de­le, mil­lest rää­ki­da ei ta­he­ta: „Film näi­tab, et las­te hal­val käi­tu­mi­sel on ala­ti põh­jus, kõik saab al­gu­se ko­dust ja va­ne­ma­test. Nõu­ko­gu­de ajal kas­va­nud va­ne­mad nä­gid lap­se­na vä­gi­val­da, see oli tol ajal ta­va­li­ne. Kui me neid must­reid ei muu­da ja suh­tu­me oma las­tes­se sa­ma­moo­di, tu­le­vad­ki prob­lee­mid.“

Siis­ki ei jä­ta „Fränk“ te­ma hin­nan­gul vaa­ta­ja­le ras­ket tun­net, on teh­tud hel­ges vor­mis: „Tõ­nis Pil­lil on sü­da õi­ges ko­has.“

Fil­mis on pi­se­maid osi veel teis­tel­gi Keh­ra ja Kuu­sa­lu kan­di ini­mes­tel. Üht ka­la­mees män­gib Jaak Kuu­se, ek­raa­nilt lip­sa­vad taus­ta­näit­le­ja­te­na lä­bi ka Kleer Ke­ret Ta­li, Kris­ten Nor­den, Han­na Trol­la ja pal­jud tei­sed.