
ENE JÄRVIK tähistas 70. sünnipäeva ja ka 50 aastat Kuusalu meeskoori dirigendina.
Möödunud laupäeva, 15. veebruari õhtul oli Kuusalu rahvamajas teeneka dirigendi Ene Järviku sünnipäevapidu, kus teda õnnitleti ka sel puhul, et on 50 aastat juhatanud Kuusalu meeskoori. Ene Järvik sündis 13. veebruaril 1955. aastal.
Juubilarile olid koos tema sõprade ja sugulastega õnne soovimas Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimees Indrek Vijard, Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, Eesti Rahvakultuurikeskuse Harjumaa rahvakultuurispetsialist Sandra Nikitin, MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts tegevjuht Ulvi Rand ning Kuusalu ja Rakvere meeskoor.
Meestelaulu seltsi juht Indrek Vijard lausus seltsi tänukirja üle andes, et Ene Järvik on Eesti meestelaulu südametunnistus. On väga üksikuid, kes töötanud sellise pühendumisega.
Juubilar sai ka rahvakultuurikeskuse ja Kuusalu vallavalitsuse tänukirja.
Ene Järvik juhendab Kuusalu meeskoori alates 1975. aasta oktoobrist ning sellest ajast alates sõidab Kuusallu kooriproovidesse Tallinnast, kus töötab Heleni Koolis muusikaõpetajana.
Ta meenutas Sõnumitoojale, et Kuusalu meeskoori dirigendiks sattus teise kursuse tudengina oma õpetaja, koorijuhtimisosakonna juhi Valdo Ratassepa soovitusel: „Aliis Rea oli teatanud, et lõpetab Kuusalu meeskoori dirigendina. Läksime Kuusallu koos kursuseõe Tiina Kaldaga, kahekesi käisime meeskoori juhendamas seitse aastat, proovid olid vahel isegi kaks korda nädalas. Siis Tiina loobus, mina jäin. Meeskooril oli tol ajal palju esinemisi, eriti valimiste päeval, kui tegime kaks-kolm kontserti, laulsime Kuusalus, Kiius, Leesil.“
Laupäeval toimunud juubelipeol teatas meeskoori endine koorivanem ja laulja Ado Pärn, kes laulis kooris ka 50 aastat tagasi, et tegi kroonikaraamatu põhjal arvutuse. Ene Järvikul on olnud tema andmetel Tallinnast Kuusallu kooriproovidesse sõitmise ning proovides juhendamise päevi kokku ligi kahe ja poole aasta jagu.
Ene Järvik: „Sügaval nõukogude ajal oli repertuaar keeruline, pidime laulma ülesehitusest, parteist, kommunismist, Leninist. Elasime silmakirjalikul ajastul, kõigepealt laulsime kohustuslikud laulud, siis muud laulud. Meeskoori kauaaegse laulja Endel Reinbergi lemmiklaul oli „Su põhjamaa päikesekullas“. Päris palju laulsime ka Gustav Ernesaksa „Hakkame mehed minema“ ja muidugi „Mu isamaa on minu arm“.“
Ligi 50 aastaga on meeskooriga õpitud mitusada laulu.
Sünnipäevapeol esines Kuusalu meeskoor koos Rakvere meeskooriga. Tänu mullu augustis korraldatud rokk-kontserdile sai Kuusalu meeskoor 10 lauljat juurde, nimekirjas on 18 meest. Suvisele üldlaulupeole plaanitakse minna koos Rakvere meeskoori 12 lauljaga, järgmisel laupäeval on esimene ettelaulmine laulupeole pääsemiseks, osaletakse ühiselt Kuusalu meeskoori nime all.
Kuusalu meeskoor on ainus sama nimega koor, kes käis Eesti esimesel üldlaulupeol aastal 1869 ja saab tänavu 158aastaseks. Nüüdseks on Kuusalu meeskoor järjepidevalt tegutsenud 75 aastat.
Ene Järvik: „Laulud on rasked, eriti Valter Soosalu selleks laulupeoks kirjutatud „Me peame looma sillad”, mis on keerulise harmooniaga. Proovisime seda juubelipeol esimest korda esitada.“
Küsimusele, kui keeruline on olnud meeskooriga töötada, vastas ta, et peab olema avatud meelega ja oskama nalja teha: „Huumor aitab, kuigi olen teinekord ka pahandanud meestega. Tuleb julgelt improviseerida ja olla spontaanne, pole mõtet teha kindlat plaani, see läheb nässu. Tunnen, et olen meekooris olnud hoitud.“
Aastal 2020 tunnustas president Kersti Kaljulaid Ene Järvikut Valgetähe V klassi teenetemärgiga, ettepaneku teenetemärgi andmiseks tegid Heleni Kool, Eesti Meestelaulu Selts ja Veljo Tormise Kultuuriselts.






