Uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas” andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest ligi pool tekib kodumajapidamistes. Toidujäätmetest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit. Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes.
Uuringu põhjal tekitab üks inimene kodumajapidamiste arvestuses toidujäätmeid keskmiselt ligikaudu 61 kilogrammi aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kilogrammi võib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks. Leibkonna kohta arvestatuna tekib toidujäätmeid keskmiselt 149 kilogrammi ja toidukadu 63 kilogrammi aastas. Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond ära keskmiselt 180 euro väärtuses toitu, lastega peredes kuni 220 euro väärtuses. Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas.
Toiduraiskamisega kaasnevad kasvuhoonegaaside heide, tarbetu vee ja põllumajandusmaa kasutamine ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine. Vältides ja vähendades toiduraiskamist on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste ja põllumajandusmaa hulka. Kaasneb kokkuhoid mitte ainult nimetatud ressurssidelt, aga ka toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.
Jäätmetekke vältimiseks ja vähendamiseks on oluline, et iga jäätmevaldaja, nii elanik, asutus kui ettevõte, rakendaks selleks asjakohaseid meetmeid. Eelistatuim lahendus on korrigeerida oma tarbimisharjumusi viisil, mis loob eeldused toidu raiskamise piiramiseks ja jäätmete väheseks tekkimiseks.
Anna enda panus toidujäätmete tekke vältimiseks:
• Planeeri menüü ehk portsjonid ja toidukorrad ette.
• Tee enne poodi minemist menüü järgi ostunimekiri arvestades, milliseid koguseid toitu vajad ja millised toiduained on kodus juba olemas.
• Ole leidlik toiduainete ja toidu ülejääkide kasutamisel, arvestades seejuures toiduohutusega.
• Tee vahet märgetel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Tarbi toit enne „kõlblik kuni“ kuupäeva möödumist. Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast „parim enne” kuupäeva möödumist, kuid enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse.
• Jälgi pakenditele märgitud kuupäevi ja paiguta toiduained kapis ümber – tõsta uuemad tooted külmikus või kapis tahapoole ja vanemad ettepoole.
• Säilita toitu nõuetekohaselt.
• Kasuta toidu säilitamiseks külmutamist või kuivatamist.
• Kasuta väiksemaid taldrikuid, lusikaid ja kahvleid. Nii sa ei tõsta taldrikule rohkem toitu, kui ära süüa jaksad.
• Jaga üleliigset toitu sõprade, kolleegide või naabritega.
• Vali poes ja turul julgelt ebastandardse välimusega puu- ja köögivilju – need on täiesti söödavad ja toitvad ning saad ära kasutada allahindlusi või muid kampaaniaid.
• Töökoha või kooli sööklas ära tõsta rohkem süüa, kui jaksad ära süüa.
• Rootsi lauas võta väiksem taldrik, et vältida üleliigsete toidukoguste taldrikule tõstmist.
• Küsi kohvikus või restoranis järelejäänud toit endaga kaasa. Nii saad seda süüa hiljem kodus.
• Kohanda oma ootusi – ära eelda, et kogu toiduvalik peab olema toidupoes, kohvikutes ja restoranides kogu päeva vältel saadaval. See võib tähendada, et poed, kohvikud ja restoranid peavad päeva lõpus toitu ära viskama.
Kui siiski tekib toidujäätmeid, ära viska neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogu liigiti ja komposti ise või viska biojäätmete konteinerisse.







